Ońtústik astanamyz Almatyda toǵyzynshy jyl qatarynan úzdiksiz uıymdastyrylyp kele jatqan «BAIQONYR» kınofestıvali ýaqyt ótken saıyn baǵdarlamasy, formaty jaǵynan erekshelenip, otandyq kınematograftyń damýyna jańa tynys syılaýda. Sebebi, dál osy kınofestıvalde kórermenge debıýttik fılmderin usynyp, baqtaryn synaǵan jas rejısserlerdiń shyǵarmashylyqtary jandana túsýde. Bul – úlken jetistik, jastar úshin úmit alańy.
Bıylǵy festıvalge qatysqan fılmderdiń árqaısysy qoǵamda oryn alyp otyrǵan ózekti taqyrypty qamtýǵa tyrysqan. Ásirese, otbasy ishindegi kıkiljiń men otbasy músheleriniń ózara túsinispeýshilikteri, bir-birine jat adamdarsha ómir súrgen jandardyń ishki aıqaıy ashyq sýretteldi. Solardyń ishinde festıvaldegi ulttyq konkýrsta «Arnaıy júldege» ıe bolǵan «Tańdaý» fılmin (rejısseri: Temirbek Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynyń túlegi Gúlnur Qalmuhambetova) erekshe atap ótken jón.
Adam ómirinde kóp tańdaý bar, dese de dúnıege keletin otbasyń men ata-anańdy tańdaý eshkimge buıyrmaǵan. Dál osyndaı oıdan týyndaǵan «Tańdaý» fılmi – eki otbasynyń taǵdyryn sıpattaıdy. Eki otbasy, eki túrli tańdaý… Alǵashqy otbasy – mektep bitirip, oqýǵa kelgen tastandy stýdent qyz ben jeńil júristi anasy bolsa, ekinshisi kórshi bólmedegi otbasy. Alqash kúıeý men sol kúıeýdiń soqqysyna tózip júrgen sharasyz áıel men kishkentaı beıkúná búldirshin qyz. Bul otbasyndaǵy eń janashyrlyq ári tózgisiz jaǵdaı – kishkentaı qyzdyń januıasynda bolyp jatqan qıyn sátterdi, ári ata-anasynyń arasyndaǵy urys-keristi, soqqyny qalypty ómir súrý salty retinde qabyldaýynda. Kórermen bul jaǵdaıdy rejısser usynǵan fılmniń alǵashqy kadrynan birden baıqaıdy.
Fılmdi kóre otyryp, keıipkerler taǵdyryna tańdaýdyń túrli joldaryn qarastyrýǵa bolady. Máselen, birinshi otbasy boıynsha Saranyń anasy aýylda qalyp, basqa ómir saltyn ustanǵan bolsa ıakı Sara anasyn panalap kelmeý. Ekinshi otbasy boıynsha kórshi erkek ay sýdy doǵaryp, máselelerdi basqa jolmen sheshse nemese kórshi áıel qyzyn alyp úıinen ketkesin artyna qaıta oralmaýy qajet edi. Bul tańdaýlar eki otbasynyń qundylyqtaryn saqtap qalýǵa belgili bir yqpalyn tıgize alar edi. Alaıda, fılm keıipkerleriniń ómir súrý ortasyndaǵy qıyndyq pen qatelikti kóre tura, qaıtadan sol ortaǵa oralýy óz tańdaýlary retinde qabyldanady. Iaǵnı, bul jataqhanadaǵy oqıǵalar ıkldik áreketterge negizdeledi, biraq keıipkerlerdiń ishinde bas keıipker Sara bul ıklden bas tartyp, óz ómiri úshin durys tańdaý jasady.
Rejısser Gúlnur Qalmuhambetova bul taqyrypty dıplomdyq jumysyna arqaý etken. Fılmdegi rejısserlik ıdeıasy men taqyryp tańdaýdaǵy sebebin bylaı túsindirdi:
Men fılmniń negizgi ıdeıasyn on jyldaı oılastyrdym, sebebi ózim de zorlyq-zombylyq aktisi jıi oryn alatyn qoǵamda ósýdemin. Ókinishke qaraı, bul tek men kóretin qoǵamda emes, búkil álemde oryn alyp jatqan ózekti problema. Kóptegen sharasyz balalar dál osyndaı ortada ómir súrýge májbúr bolǵandyqtan bul taqyryp meni árkez qyzyqtyrdy. Sol úshin osy taqyrypty dıplomdyq jumys retinde qolǵa aldym. Bul taqyrypty tańdaý arqyly meniń álemge jetkizgim keletini: «Áıel adam eshqashan qaıyspaı, myqty bolýymyz qajet, eshqashan ózimizdi «uıat» degen sóz úshin ustamaı, bundaı jaǵdaılarǵa kóz juma qaramaýymyz qajet. Biz ózimiz ben balanyń bolashaǵy úshin psıhıkalyq ta, fızıkalyq ta kúsh kórsetýshiden barynsha aýlaq júrýimiz qajet, bul tozaq sheńberi ómir boıy kúsh kórsetýshige qaıta oralǵan saıyn jalǵasyn taba bermek.
Meniń týyndym adamdarǵa durys jol kórsetýi arqyly moraldik kómek beredi degen oıdamyn.
Kórermen áıel adamnyń myqty bolýy, abıýzer, tıran sekildi psıhıkalyq turaqty emes adamnan qashý úshin ózinen kúsh tabýy qajettigin ańǵarýy tıis. Bul jaǵdaıda áıel adam tek ózi men óziniń balasyn tańdaýy jáne ótken ómirine qaıta oralmaýǵa tyrysýy qajet. Qazirgi kezde oǵan kómek qolyn sozatyn ortalyqtar qarastyrylǵan. «Uıat» termıni men onyń túsinigi, ıá, bul bizdiń qoǵamymyzda bolýy qajet degenmen, eger otbasy qundylyǵy joq orta bolsa bul sózdiń qoldanylýy zaıa bolady. Sebebi, bundaı otbasynda balalar baqytty ómir súre almaıdy.
Sondaı-aq, er adam bolsyn, áıel adam bolsyn dál osyndaı jaǵdaı oryn alǵan bolsa kóz juma qaramaı, múmkindiginshe kómek qolyn sozýy qajet, biraq adamdardyń kóbi bundaı jaǵdaıda óz aldyna tynysh ómirlerin jalǵastyrǵysy kelgendikten osyndaı «otbasynan» bas ala qashady. Jáne ádilettilik ornaýy úshin ártúrli quqyq qorǵaý organdaryna kómekke júginýi tıis. Dál osy taqyrypqa baılanysty jaqynda Qyzylorda qalasynda boıjetkenmen bir oqıǵa oryn aldy, eń soraqysy oǵan kóptegen adamdar kóz jumdy. «Tańdaý» fılmi arqyly men adamdardyń gýmanıst, meıirimdi bolǵandandaryn qalaıtyn edim. Sebebi, bul oqıǵa kimniń bolsyn basyna kelgende adamdardyń qol úshin berýge talpynbaǵany, tipti mán bermegeni óte qorqynyshty jaıt.
Ata-ana óz balalarymen jıi syrlasyp turýy qajet. Óıtkeni, bala ózin alańdatatyn máselelerdi ata-anasyna ashyq aıta almasa, úlken máseleniń basy bolýy múmkin. Ata-ana óz balasyn kóbirek túsinýge tyryssa, balalarynyń kámelettik jasqa deıingi jaýapkershiligin óz moıyndaryna alsa, tyńdasa, qamqorlyq tanytsa, balalaryna ǵana sense, «uıat» degen termındi ysyryp tastap, balalaryn qorǵaýy kerek dep oılaımyn. Ananyń qatigezdigi men balanyń ómirindegi eń jaýapkershilikti kóp talap etetin kezeńindegi ózara túsinispeýshilik meniń fılmimde anyq kórsetilgen.