Fılmniń óń boıynan ulttyq biregeılik, ózgeshe rejısserlik stıl baıqalady. Sonymen qatar, úlkenniń kishige izettilik kórsetip, kishiniń úlkenge qurmetpen qaraýy sııaqty syılastyq deńgeıi birden seziledi. Jalpy, mýltshyǵarmadaǵy kamera qozǵalysy, sýrettik sapasy, tústik-reńktik ózgesheligi, keıipkerlerdiń qazaqy bolmysy, balalardyń shynaıylyǵy ózgeshe áser beretinin, kınozalda otyrǵan mektep jasyndaǵy kishkentaı kórermenniń emoıonaldy qabyldaýynan baıqadyq.
Turdybek Maıdan men Tilek Tóleýǵazynyń shyǵarmashylyǵyna kóz júgirter bolsaq, qazaqy ańshylyq mádebıetin egjeı-tegjeıli kórsetetinin baıqaımyz. Bul jalpy kórermenge umyt bolǵan nemese kópshilik bile bermeıtin dástúrdiń syr-qupııasyn tereń túsinýge múmkindik jasaıdy. Máselen, 2013 jylǵy «Tastúlek» jáne 2018 jyly jaryqqa shyqqan «Muzbalaq» mýltfılmderinde búrkit pen qusbegi arasyndaǵy áserli baılanysy arqyly qustyń ańshylyq aldyndaǵy úıretilýi men aıryqsha baptalýyn kórsetedi. Tipti, Tastúlek, Muzbalaq ataýy da ańshy qustyń ósý deńgeıine baılanysty berilgen qazaqy ataý ekenin jalpy jurtshylyqqa utymdy tanystyra alǵandyǵyna erekshe mán berýimiz kerek. Sondaı-aq, «Altyn adam» fılmindegi Ańqyldyń «jebem jerge túspeı, sadaq ata almaımyn» degen sózinen biz ejelgi dala zańyndaǵy ańshylyq qaǵıdalaryn ańǵaramyz. Osyndaı keıipkerler arasyndaǵy qarapaıym dıalog nemese fılm ataýy arqyly kórermendi qazaqy mádenıetpen sýsyndatyp jatqanyn erekshe atap ótýimiz kerek. Bul, árıne, rejısserlik sheshim men aldyn-ala oılastyrylǵan shyǵarmashylyq talpynys ekeni belgili.
Fılm taldaý barysynda kınotýyndynyń aıtary oıy, qozǵaǵan taqyryby, qoǵamdyq mańyzdylyǵy men basty ıdeıasyn qarastyrý – negizgi aspekt bolyp tabylady. Sondyqtan, aldymen fılmdi dramatýrgııalyq turǵysynan taldap ótsek.
«Altyn adam» mýltfılminiń basty ıdeıasy – «Izgilik zulymdyq ataýlynyń barlyǵyn jeńýge kómektesedi» degen oıdy alǵa tartady. Sıýjettik baılanysy dostyq, otbasylyq qundylyq, tylsym qupııanyń syryn ashý, batyldyq, qorqynyshqa qarsy tura alý sııaqty taqyryptardy qozǵaıdy. Dramatýrgııanyń basty qozǵaýshy kúshi – keıipker. Keıipker áreketi, qabyldaǵan sheshimi, emoıonaldyq qabyldaýy oqıǵanyń óris alý jolyn anyqtaıdy. «Altyn adam» anımaııalyq fılminde basty keıipkerden ózge qosalqy bes keıipker jáne úsh mıftik keıipker bar. Olardyń barlyǵy Ańqyldyń boıyndaǵy izgilik pen adamgershilik qasıetin ashýǵa aıtarlyqtaı septigin tıgizedi.
Basty keıipker Ańqyl dástúr boıynsha atadan balaǵa mura bolyp qalatyn Altyn saýyttyń ıesi bolýy úshin ańshylyqqa shyǵyp, taý barysy terisin jamylyp kelýi qajet. Alaıda taq murageri asyrsala oınap júrgen barystarǵa zııandyq tıgizgisi kelmeı, jebesin joǵaryǵa qaraı atyp jiberedi. Osydan balanyń boıynda tabıǵat pen tirshilik ıelerine degen qurmet bar ekenin ańǵaramyz. Dúıim jurttyń aldyna baryspen ashyq shaıqasqa shyǵyp, ony jeńgen kezde de, qanjar qadaǵysy kelmeı, ańdy aman alyp qalady. Osyndaı kórinis arqyly rejısserler Ańqyldyń meıirimdi ári batyl, shymyr ekenin kórsetedi. Naqtyraq aıtqanda, basty keıipker kórermenge jaqsy, utymdy tanystyrylǵan. Degenmen, Jupar, Tarǵytaı jáne Aqsholań patshaıym tolyqtaı keıipker retinde ashyldy dep aıta almaımyz. Olardyń minez-qulyq beıimdiligin kórinis arqyly emes, dıalogtyń kóptigimen bergen. Jáne anasy men qolbasshynyń is-áreketi oqıǵa barysynda túsinikti bolǵan kúnniń ózinde, kórermendi emoıonaldy turǵyda ustap tura almaıdy. Iaǵnı, atalǵan úsh keıipker qıyn jaǵdaıǵa túskende janashyrlyq tanytý, keıipkerge bolysý, oqıǵa ishine enip ketý áserin kórermenge tolyqtaı sezdire almaýy – dramatýrgııalyq shıelenistiń álsizdigin baıqatady. Sonymen qatar, adamsha sóıleı alatyn Barys, altyn múıizdi Arqar, Muztaý sekildi mıftik keıipkerlerdiń tabıǵaty men ózine ǵana tán minez ereksheligi ashylmaǵany fılm sıýjetin qarabaıyrlandyryp jibergen. Sebebi, barystyń adamsha ún qatýy – balanyń jasaǵan Erligin kórsetedi. Hanzadanyń joryqqa shyǵýy – Ádildikti meńzese, úńgir taýǵa baryp, jumbaqtyń sheshimin tabýy – Parasattylyǵyn bildiredi. Fılm basynda Ańqyl Barysqa zaqym keltirmes úshin jebesin joǵaryǵa atyp jibergenin Táńir Izgilikke balap, balaǵa altyn jebeni syıǵa tartady. Sonymen, Muztaýdyń jumbaǵyndaǵy adamzattyń asyl qasıetin: Erlik, Ádildik, Parasattylyq, Izgilikti Ańqyl óz boıynan taýyp, Altyn saýyttyń naǵyz Iegeri atanady. Bastapqyda rejısserler barlyǵyn metafora, sımvol, allegorııa arqyly bergisi kelgenin baıqaýǵa bolady, alaıda ár sátte naq núktesin qoıatyn árekettiń jetispeýinen fılm ıdeıasy ashylmaı qalǵan.
Mýltshyǵarmadaǵy altyn múıizdi Arqardyń jaıdan jaı kezdespegenine nazar salýymyz kerek. Túrkilik uǵymda pań Arqar – ańdardyń qorǵaýshysy, ańshylyq Rýh bolyp tabylady. Bul beıne alǵash ret Adaı Ábildanyń «Ańshy» qysqametrli mýltfılminde tolyqtaı ashylǵan edi.
Joǵaryda aıtqanymyzdaı, fılmniń basty ıdeıasy «Izgilik» – jamandyqqa toıtarys bere alatyn qýatty kúsh ekenin naqty kórsetedi. Alaıda, Muztaýdyń jumbaǵyn sheshkennen keıin, Táńirdiń altyn jebe usynýyn rejısserler áserli jetkizýi qajet edi. Sebebi, dál sol sátte ǵasyrlar boıy altyn saýytta jasyrynǵan qupııanyń syry ashylady. Osy rette, Altyn saýyttyń mańyzdylyǵyn arttyratyn, onyń qasıetti kúshin kórsetetin kórinistiń jetispeı turǵanyn aıta ketkimiz keledi. Keıipkerlerdiń jetkilikti túrde ashylmaýy, ıdeıanyń aıqyndylyǵy men jalpy kórermenge túsinkti ári áserli jetkizilýindegi emshin tustary, saıyp kelgende, dramatýrgııanyń álsizdigin ańǵartatynyn jasyra almaımyz.
Ańqyldyń qupııa úńgirge barǵandaǵy tabıǵat kórinisiniń sýrettelýi fılm atmosferasyna ózgeshe lep bergen. Hanzada esinen tanyp qalǵanda kórsetilgen aıanı tústiń «Iapýraı» áýeniniń sazdy únimen qatarlasa beınelenýi – kórermenge qupııa esiktiń syrly kiltin tapqandaı sezdiretinine rejısserlik sheshimniń utymdy shyqqany dep baǵa berýge bolady.
Mýzyka – anımaııalyq ónerde mańyzdy orynǵa ıe dramatýrgııalyq jáne emoıonaldy qural ekenin bilemiz. Atalǵan fılmde barystar men tabıǵat kórinisi mýzyka yrǵaǵymen birige tigilgendeı úılesim tapqan. Alaıda, «Altyn adam» mýltfılmine arnaıy jazylǵan ánder kórinisti artqy planda qaldyryp, klıptik dárejege túsirip jiberedi. Sondyqtan, án kóriniske kedergi keltirmeı, keıde baıaý, keıde yrǵaqty, keıde rýhty estiletindeı jáne fılm dramatýrgııasyna, keıipkerdiń tereń ashylýyna septigin tıgizetindeı etip rejısserler men dybys rejısseri qaıta qarastyryp shyqsa degen usynys bar.
Fılm qurylymynyń kórneki shyǵýy qoıýshy-sýretshige baılanysty. «Altyn adamnyń» basty sýretshisi qyryq jyldyq tájirıbesi bar – Ámirjan Qazıev. Onyń keıipkerdi qazaqy bolmyspen beıneleýi, túr-álpetiniń súıkimdi shyǵýy, tipti qubyjyqtyń qazaq mıfologııasyndaǵy jalǵyz kózdi dáý, dıý-periniń balasy Shoıynqulaqqa uqsata sýrettelýi Á. Qaıdar mektebinen shyqqanynan habar beredi. Biletinimizdeı, Ámen Qaıdar óz shyǵarmashylyǵynda keıipkerdiń barynsha qazaqy túr-álbette bolýyn qadaǵalaǵan jáne mıfologııalyq, folklorlyq keıipkerlerge silteme berýdi qup kórgendikten, onyń shákirtteri de fılmderin túsirý barysynda sol qaǵıdany ustandy. Sonymen qatar, sýretshi-anımatorlar Abzal Eńsebaev, Janádil Baıdarbekov, Nurken Qarabekov, Dárııa Iskakova, Danııar Fabrıka, Aıdar Jumajanovtyń qosqan úlesin erekshe atap ótkenimiz jón. Óıtkeni, kıno salasynda keıipkerdi somdaýshy – akter bolsa, anımaııa ónerinde keıipkerge jan berýshi – anımator. Sýretshi-anımatorlardyń biliktiligi men sheberligi qozǵalystyń senimdi ári shynaıy shyǵýyna múmkindik jasaıdy. Osyǵan qarap, otandyq anımaııa salasynda eki ólshemdi tehnıkany jetik meńgergen mamandar bar ekenin baıqaýǵa bolady.
Endigi kezekte, keıipkerge daýys berý, dybystalý deńgeıin aıta ketsek. Kıno ónerine qaraǵanda anımaııa keıipkerdiń barynsha emoıonaldy bolýyn talap etedi. Sebebi keıipkerdiń jaı kúıin naqty kórsetý – onyń dybystalý deńgeıine tikeleı baılanysty ekeni aıtpasa da, belgili. «Altyn adam» fılminde rejısserler bala keıipkerdiń dybystalýyna bala akterlerdi qatystyrǵan. Tipti, barystyń daýysyn bala akter somdap shyqty. Bul qanshalyq senimdi boldy? Árıne, rejısserler bala keıipker bala daýysymen ǵana shynaıy bolady degen oıdy ustanǵan bolýy múmkin. Alaıda, keıipkerdiń emoıonaldy sezim bere alýyna bala akterlerdiń somdap shyqqan róli kómektespegeni aıqyn baıqalady. Barys mıftik keıipker bolǵandyqtan, onyń daýys yrǵaǵy da mıstıkalyq ózgeshe bolýy shart edi. Keıde úreıli, keıde qyryldaǵan, keıde aıbyndy aqyra dybystaǵan úni barystyń bolmysyn ashýǵa aıtarlyqtaı áser etedi. Degenmen, bala akterdiń dybys somdaýy kórermenge emoıonaldy qozǵalys bere alǵan joq. Aldaǵy ýaqytta, rejısserler dybystalý deńgeıine asa nazar aýdaryp, kásibı akterlermen, ásirese qýyrshaq teatrynyń akterlerimen jumys istese durys bolady. Qýyrshaq teatry akterleri kóbinese balalarǵa arnap spektal qoıatyndyqtan olardyń daýys yrǵaǵy balalyq daýysty da, janýar daýysyn da senimdi jasaı alýǵa beıimdelgen. Jalpy otandyq anımaııa rejısserleriniń qulaqtaryna altyn syrǵa: qýyrshaq teatry akterlerimen tyǵyz jumys isteý qajet.
«Syn túzelmeı, min túzelmes» degendeı, joǵaryda aıtylǵan synı pikir – rejısserlerdiń saǵyn syndyrý úshin emes, kerisinshe, qanatyn qataıtyp, baǵyt-baǵdar berý úshin jasalǵan umtylys. Óner jasaýshylary osy eskertýlerdi eskere otyryp, aldaǵy shyǵarmashylyǵyna muqııat kóńil bólip, senarıı, qozǵalatyn taqyryby men ıdeıasyna tereńinen boılap, utymdy shyǵatyndaı oılastyrsa degen nıet bar.