«It» qysqametrli anımaııalyq fılmin túsirýge ne túrtki boldy? Sizdi oǵan jetelegen ne nárse?

Jambyl obylysynda qoǵamdyq dárethanadan tabylǵan tastandy náresteniń oqıǵasy janyma qatty batty. Jáne sondaı oqıǵalar kóbeıip ketti. Osydan keıin nege adamnyń ómiri sonshalyqty qunsyzdanyp ketken degen suraq paıda boldy. Osy nárse júregimde túıin bolyp, oılandyrǵany sonshalyq sońynda dıplomdyq jumysymnyń taqyrybyna aınaldy. Qoǵamǵa úndeý salatyn dúnıe jasaý kerektigin túsindim. Sóıtip, fılmge osy ıdeıany arqaý etip aldyq.

Sizdiń oıyńyzsha, jaqsy kınotýyndy shyǵý úshin eń aldymen sıýjeti utymdy bolýy kerek pe, álde tehnıkasy ma? Qaısysy mańyzdy?

Men úshin eń bastysy-sıýjet. «Pixar» stýdııasynyń negizin qalaýshylarynyń biri Djon Lassater: «Kınony uly etetin tehnologııa emes. Bálkim ony uly etetin onyń tartymdy keıipkeri men qyzyq oqıǵasy» dep aıtqan. Ózińiz biletindeı, «Pixar» stýdııasy búkil álemdi 3D tehnologııasymen jaýlap alǵan, sonymen qatar, «CG» ıaǵnı kompıýterlik grafıkany eń alǵashqy bolyp álemge alyp kelgen. Biraq, sol adamnyń ózi tehnologııanyń mańyzdy emes, bastysy bolyp jatqan oqıǵa men sol oqıǵany bastan keshken keıipker mańyzdy degendi alǵa tartady. Mysalǵa, «Disney» - diń eki fılmin salystyryp kóreıik. Burynǵy 2D tehnologııasymen jasalǵan «The Lion King»-ti alaıyq, ondaǵy sıýjeti, dramatýrgııasy, keıipkerdiń, antıgeroıdyń minez-qulqy tolyqtaı ashylǵan. Iaǵnı, bul jerde oqıǵa bastalǵannan-aq kimniń kim ekeniń, keıipkerdiń problemasyn, onyń maqsatyn túsine alamyz. Endi, bárimiz biletin jaqynda ǵan jaryq kórgen «Moana» mýltfılmin alsaq. Bir qaraǵanda, keıipkerlerdiń túr-álpeti, shynaıylyǵy, fılmniń kórkemdik sheshimi, áýeni men ánderi keremet kórinedi. Óte aýqymdy jumys. Biraq, fılmdi kórip otyrǵanda kórermenniń kóńiline eshteńe qonbaıdy. Júrekti selk etkizip, umytylmas áser qaldyrmaıdy. Óıtkeni, fılmniń oqıǵasy men keıipkerlerdiń minez qulyqtarynda úılespeýshilik kóp kezdesedi. Mysaly Maýıdiń esh maqsatsyz ózimen ózi tynysh jatqan Tefıtıdiń júregin (jasyl tas) urlaýy. Nemese tasty ornyna jetkizýge óz qudireti jete tura Teńizdiń Monanany áýreshilikke salýy jáne t.b. Tehnologııa qanshalyqty myqty bolǵanymen, oqıǵa ózine baýrap almasa, keıipkerge janyń ashymasa, odan paıda joq. Sol sebepti oqıǵa men keıipker eń mańyzdy dúnıe dep oılaımyn.

Barlyǵymyzǵa anımaııa jasaý barysyndaǵy qıyndyqtardyń kóp ekendigi belgili. Osy proeste sizge unaıtyn sát?

Eń unaıtyny oqıǵany qurastyrý der edim. Erteńgi kúni jasalatyn jumystyń alǵashqy qadamy-senarıı jazý. Ózińe oqıǵa shıelenistirýge, keıipkerler tańdaýǵa, zalym keıipkerdi qurastyrýǵa tolyqtaı erkindik beresiń. Bastapqy kezeńge úlken mán berilýi kerek dep oılaımyn. Bizde jas rejısserler bastapqy kezeńge mán bergennen góri, túsirý proesine asyǵady. Daıyndyq kezeńi óte mańyzdy, osy jerde aldaǵy jumysyńnyń dáni egiledi. Neǵurlym osy kezeńge muqııat bolsań, aldaǵy jumysyń umytymdy, ári oıdaǵydaı bolyp shyǵady. Senarııdi jazý, ondaǵy qatelikterdiń minez qulqy, úılespeýshilikterdi tabý, olardy joıý, tolyqqandy oqıǵany qurastyrý – men úshin eń qyzyǵy osy.

Nelikten fılmderińizge senarııdi ózińiz jazasyz?

Bizde kórkem fılm senarıısteri barshylyq. Alǵashqy týyndylarym «Kókserekti», «Itti» túsirgen kezde anımaııalyq fılmge senarıı jazýshyny taba almadym. Sondyqtan, meniń oıymsha anımaııalyq fılm senarıısterin arnaıy daıyndaý kerek sııaqty. Árıne, senarııdiń qurylym, júıesi birdeı bolǵanymen, anımaııalyq fılmniń senarııinde ózgeshelikter kóp. Basynda árıne, qıyn bolǵany ras. Oǵan sebep, senarıı jazý bilmeıtinmin. Ýaqyt óte kele biletin adamdardan surap, kitaptardan, ǵalamtordan oqyp úırendim. Qazir sol bilimimdi senarıı jazý barysynda qoldanyp kelemin.

Máselen, Haıao Mııadzakı óziniń shyǵarmashylyǵynda shyǵys pen batys mádenıetin qosý arqyly anımaııalyq fılm týdyrǵan. Al siz anımaııańyzdy qaı stılge jatqyzasyz?

Mysaly, «It» fılmin jasaǵanda, meniń oıymda, fılmdi bir ultqa tán qylý maqsaty bolǵan joq. Bastysy, adamgershilik kundylyqtardy dáripteıtin jalpyǵa ortaq fılm jasaý boldy. Meniń oıymsha turǵylyqty oryn, ult, til degen sııaqty mańyzdy faktorlar bar bolǵandyqtan, fılmniń stıli sıýjet jelisine baılanysty der edim. Mysaly, men alyp tulǵa Muhammed Alı týraly fılm túsirýdi josparlasam, mindetti túrde basty rólge boksshyny somdaýǵa ulty Afro-Amerıkandyq adamnyń beınesin alamyn. Sol sebepti bul jerde eń bastysy-ıdeıa men oqıǵa. Mysalǵa, «Kung Fu Panda» mýltfıliminiń keıipkerleri janýarlar. Olar ultqa bólinbeıdi ǵoı. Biraq, fılmniń ıdeıasy «Kung Fu Panda» jaıly bolǵandyqtan, oqıǵa Qytaıda bolyp jatqanyn bilemiz. Sol sebepti, men úshin fılmniń shyǵysqa ne bolmasa eýropaǵa tıesili bolýy mańyzdy emes. Eń bastysy fılmderim izgilikke shaqyryp, kórermenderdiń kóńilinde umytylmas jaqsy sezimder qaldyrsa sol men úshin mańyzdy.

Qazirgi tańda Qazaqstan aýmaǵyna «Disney», «Warner Bros», «Pixar», «DreamWorks» stýdııalarynyń týyndylary keńinen taralyp kórermen kóńilinen shyǵyp otyr. Otandyq ónimge kórermen nazaryn burý úshin qandaı qadam jasaý kerek?

Sol stýdııalarmen sapasy jaǵynan da, tehnıkasy jaǵynan da, básekelestikke túse alatyn týyndylar jasaý kerek dep oılaımyn. Óıtkeni, kórermen joǵary sapaly fılmderdi kórip úırenip qalǵandyqtan, birsaryndy fılmderdi qabyldaý olarǵa qıyn keledi. Mysaly, franýzdardyń, úndilerdiń túsirip júrgen týyndylary «Disney», «Pixar» stýdııalarynyń fılmderine jetpeıdi. Sonymen qatar, balalarǵa unaıtyn, olar elikteıtin jańa keıipkerler («qaharmandar») kerek. Keıipkerdiń minezi, tarıhy, mıssııasy, artyqshylyǵy men kemshiligi bolýy kerek. Qatty aıtty dersiz, biraq, bizde túsirilip júrgen fılmder jansyz qur sýret, olardy keıipker retinde qabyldaı almaısyń. «Disney» alǵashynda hanzada men hanshaıym mahabbaty, olardyń birge bolý jolyndaǵy san alýan qıyndyqtary jaıly, jalpy qııal-ǵajaıypqa toly ertegilerdi túsirgendigin bilemiz. Jáne fılm túsirý barysynda olar sıýjettiń tarıhtan nemese ádebıetten alynǵanyna qaramastan oqıǵalardy balalar psıhologııasyna beıimdep ózgertip otyrǵan. Sol sııaqty nege «Qozy Kórpesh-Baıan sulý» dastanyn alyp, keremet mahabbat týraly fılm túsirmeske? Bizde tarıhty ózgertpeý kerek degen qatań qaǵıda bar. Al nege osy barshaǵa málim keıipkerlerdi qosyp, balalarǵa naǵyz mahabbatyń qandaı bolýy kerek ekeniń kórsetetindeı fılm túsirmeske?

Kishkentaı kezden bastap anımaııa arqyly qandaı tárbıe bere alamyz?

Anımaııa-úlken ıdeologııalyq qural. Bul óner arqyly búldirshinderdi meıirimge, adamgershilikke, otansúıgishtikke, shynshyldyq pen ádildikke, barlyq izgi qasıet pen jaqsy minez-qulyqqa tárbıeleýge bolady. Bul saladaǵy mamandar osy jaýapkershilikti tereńinen sezinip, ultymyzdyń bolashaǵy úshin aıanbaı eńbek etýi kerek dep oılaımyn.

Ótken ǵasyrdaǵy qazaq anımaııasyna óziniń dara jolyn salǵan Ámen Qaıdarov atamyz bala tárbıesiniń túp qazyǵy bolarlyq tamasha týyndylardy ómirge alyp keldi. Al qazirgi jahandaný zamanynda anımaııada qandaı taqyryptar qozǵalýy kerek?

«Biz bul álemdi jaqsy jaqqa ózgertip, óshpes iz qaldyrý úshin kelgenbiz» deıdi álemge áıgili Stıv Djobs. Ár maman ózi jasaǵan eńbegine zor jaýapkershilikpen qarap, tek óziniń ǵana emes, adamzattyń paıdasy úshin qyzmet jasaıtyn dúnıeler jasaýy kerek dep oılaımyn. Sol sebepti qazirgi tańda, bolashaq urpaqty adamgershilikke, otbasy qundylyqtaryna, meıirimdilikke jalpy bar jaqsy qasıetke tárbıeleıtin anımaııalyq ne bolmasa kórkemsýretti fılmder túsirgen jón.

Anımaııa rejısserine bilim qanshalyqty kerek, álde fantazııaǵa súıengeni jetkilikti me?

Naqty mysal, tarıhta attary qalǵan ataqty Stıven Spılberg, Djeıms Kemeron sııaqty rejısserler arnaıy bilimsiz-aq keremet týyndylardy dúnıege ákelgen. Anımaııa rejısserlerine kelsek, ol úshin talant pen bilimniń qajet ekeni belgili, biraq óz isińdi súıip, tabandylyqpen eńbek etseń jetkilikti. Arnaıy bilim almasań da, kitap oqyp bilim sheńberińdi keńeıtip, tájirbıe arqyly shyńdalýǵa bolady.