Sońǵy bes jyldyqta qazaq mýltıplıkaııa óneriniń qorjynyna birshama salmaqty anımaııalyq shyǵarmalar kelip qosyldy. Solardyń biri – jas rejısser-anımator Meıirjan Sandybaıdyń «It» atty qysqametrli mýltfılmi. Atalmysh mýltfılmniń qozǵaǵan taqyrybynyń ózektiligi sonshalyqty, elimizde beleń alǵan túrli qorqynyshty jaǵdaılardyń kórinisin áshkerelep, adamı qasıetten, adamı sanadan qanshalyqty alystap bara jatqanymyzdy qozǵalmaly sýret arqyly kórsete otyryp, aýyr synǵa alady.
«It» mýltfılminiń basty taqyryby kúnnen kúnge kóbeıip kele jatqan tastandy balalardyń hal-ahýalyn kórsetýdi maqsat etse, negizgi ıdeıasy adam keıpinde júrgen sanaly jandardyń rýhanı qundylyǵy tórt aıaqty janýardikinen de tómen dárejege túsip ketkenin baıqatqysy keledi. Osy fılmde beleń alǵan oqıǵa jáne sıýjettik sheshimi repressııa qurbany bolǵan Alashordalyqtardy eske túsiredi. Al, sıýjeti Ahmet Baıtursynulynyń 1911 jyly jaryq kórgen «Masa» jáne «Malshy men masa» óleńderinde áńgimelenetin oqıǵaǵa jetkizý jaǵynan uqsastyqtar baıqalady. Máselen, «Masa» mysal-óleńinde qulaq túbine yzyńdaǵan masa jaıynda «Ústinde uıyqtaǵannyń aınala ushyp, Qaqqy jep qanattary buzylǵansha» dep masanyń allegorııalyq keıipker ekeninen habardar etedi. Osy tusta, fılmdegi ıt te allegorııalyq keıipker, onyń bar isteı alatyny – úrý. Aınalasyndaǵy sanaly adamdarǵa úrý arqyly yzǵarly qubyrdyń túbinde jatqan sábıge qaraı shaqyrady. Alaıda, adamdar onyń istegenderin dushpandyqqa sanap, tas laqtyryp, ıterip, aqyrynda jazym etedi. Dál osyndaı shyǵarmashylyq qorytyndy taǵy da Ahmet Baıtursynulynyń «Malshy men masa» mysal-óleńinde kórinis tapqan:
Keledi qara jylan shaǵaıyn dep,
Qapysyn uıyqtaǵanda tabaıyn dep.
Malshyny sol ýaqytta masa shaqty,
Oıatyp, bul báleden qaǵaıyn dep.
Uıqysyn Malshy ońdy ashpaı turyp,
Óltirdi shaǵyp turǵan Masany uryp.
Kóterip jerden basyn birazdan soń,
Qarady jan-jaǵyna moıyn buryp.
Jylandy kórgen shaqta malshy ókindi
Dostyǵyn Sarymasanyń sonda uǵyp» - degen kórkemdik sheshimi, fılmniń de negizgi quraly bolyp tabylady. Degenmen de, rejısserdiń ózinen osy jaıynda surap kórgenimizde, fılmdi jasaý barysynda Alashordalyqtar men onyń óleńderi oıda bolmaǵandyǵyn aıtady. Budan biz, fılmdegi óris tapqan oqıǵa tikeleı joǵaryda mysal retinde keltirilgen óleńderge júgip jasalǵan degennen aýlaqpyz. Alaıda, jetkizý jaǵynan osynshalyqty uqsastyq, fılmdegi atmosferanyń bir ǵasyrdy baǵyndyrǵan uly qaıratkerlerdi eske túsirýi, árıne, kórermendi úlken emoııanaldy sezimderge ákep soqtyrady. Qorytyndylaı aıtqanda, mýltfılmniń kórkemdik sheshimi joǵary deńgeıde oryndalyp shyqqanyn erekshe qýanyshpen aıta alamyz.
Sońǵy jyldary jetim emes-aý, qajeti joq zat sııaqty kóringen jerge laqtyrylyp jatqan tastandy balalar sany kóbeıip barady. Rejısser osy máseleni qarapaıym ıt arqyly kórsetýi – utymdy shyqqan. Basty keıipker retinde ne sebepti ózge janýarlar emes, dál ıt alynǵan degen suraq týyndaýy múmkin, bul jóninde rejısserdiń ózi: «Negizgi áreket etýshi qaharman retinde ıttiń alyný sebebi: kósheniń burysh-buryshynda meken etetin qańǵybas ıtter barshylyq, oqıǵa qalalyq jerde ótetindikten, fılmniń shynaıyraq kórinýi úshin basty rólge ıtti alǵan bolatynbyz. Ekinshiden, qazaqta eń surqııa qylyq jasaǵan adamǵa «It ekensiń» degen máner aıtylady. Al, qazirgi tańda adamdardyń is-áreketteri «ıt ekensiń-aý» degen mártebege de jetpeı qaldy. It ekesh ıttiń óz balasyn tastap ketpeıdi», - dep óz pikirin bildirgen bolatyn.
Sonymen qatar, fılmniń sharyqtaý shegine asa nazar aýdarý qajet. Negizgi oqıǵa aq-qara kórinispen kórsetiledi. Bundaı ádis fılmniń aıtqysy kelgen problemalyq jaǵdaıǵa tolyqtaı enýge múmkindik jasaıdy. Al, sharyqtaý shegi túrli-tústi kórinispen beınelengen. Bolyp jatqan oqıǵanyń qaıdan bastaý alǵany, ıttiń qubyrda jylap jatqan sábıge qaraı oıynshyq pen jyly moıyn oraǵysh laqtyryp, jańbyr jaýǵanda balany qolshatyrmen qorǵaǵany sharyqtaý sheginde aıqyn beınelengendikten, bastapqyda kórermenge túsiniksizdeý kóringen ıttiń áreketi áshkerelenedi, ıaǵnı túsinikti bolady. Sonysymen de óte áserli.
Atalmysh týyndy HIII Halyqaralyq «Eýrazııa» kınofestıvalinde qysqa metrli fılmderdiń arasynda «Bas júldeni» ıelendi. Otandyq mýltıplıkaııa óneriniń deńgeıin kóteretin osyndaı tamasha fılmderdiń jaryqqa shyǵýy kóńil qýantady. Al, bundaı týyndylar laıyqty baǵalaryn alyp jatsa, daryndy jas mýltıplıkatorlarymyzdyń shabyttana túseri anyq.
