Qaırat Nurtas dese murnyn aspanǵa shúıiretin «minsizder» kóp-aq... Árıne, talǵamǵa talas joq. Alaıda, ol talantsyz, beıbaq bireý bolsa, sahnadan áldeqashan alastatylyp, juldyzy óship qalýshy edi. Joq! Ol – ózin-ózi tapqan, baǵyt-baǵdar, arman-maqsaty aıqyn, óz tyńdarmandary bar, únemi izdeniste júretin, tynymsyz, eńbekqor ánshi. Jaraıdy. Týyndy týrasynda...
Rııasyz mahabbat. Balǵyn bolashaq. Baqytty otbasy. Tátti búldirshinder... Biraq – munyń bári «Arman» ǵana... Iá, kınokartınanyń ataýynyń ózi-aq, fılmniń taqyrybyn tarqatyryp beredi. «Arman. Perishteler uıyqtaǵanda». Bul – qos júrektiń armanǵa jetý jolynda kedergilerge kezigip, qoǵamda jábirlenýshini jaqtaıtyn perishtelerdiń qalǵyp ketýin astarlap tur.
Oqıǵa jelisi úı bolýlaryna az qalǵan eki jastyń qaterge urynýynan bastalyp, qalyńdyqtyń aryn aıaqqa taptaǵan baı balalarynyń óreskel áreketterimen shıelenise túsedi. Aıaǵy qarapaıym muǵalim qyzdyń qylmyskerge aınalaýymen támám.
Kınokartınanyń jaryq kórgenine bir aıǵa jýyq ýaqyt ótse de, kórermenniń qarasy azaıar emes. Halyqty elitip turǵan basty fıshka – Juldyzdyń «juldyzdy» debıýti. Iá, Juldyz Abdýkarımovanyń alǵashqy róli – óte sátti shyqqan. Dúıim jurttan oń baǵasyn alyp ta úlgerdi. Óıtkeni kórermen – keıipkermen birge qorqynyshty sátterdi bastan ótkerip, emoııaǵa berilip, oqıǵany sezine aldy.
Atalmysh kınotýyndy «Ia plıýıý na vashı mogıly», «Rýje», «Ia est gnev», «Smertelnyı prıgovor» fılmderine uqsas degen aıyppen, synshylardyń syn sadaǵyna ilikti. Degenmen, zorlyq qurbany – qashan da qorǵansyz. Buryn da solaı bolǵan, qazir de sondaı, keıin de osylaı bola bermek. Mundaı oqıǵalar zamannyń ár kezeńinde de kezdesip otyrǵan. Buǵan Áýezovtiń bir ǵana «Qorǵansyzy» úlken dálel.
Kópshilik kórermen – fılm jelisin ómirdegi naqty qylmystyq isterge uqsatty. Ásirese qaıbir jyldary jańalyqtardan túspeı, júıitkigen kóligimen adamdy jan tásilim etip, jazalanbastan jer basyp júrgen sheneýliktiń balalaryn, múgedek qyzdy zorlasa da, qylmysy jyly jabyla salǵan bıznesmendi, aıaýsyz qorlanyp, aqyrynda ózine qabir qazǵan boıjetkendi eske saldy.
Iá, fılmde pafosty, shyndyqqa janaspaıtyn tustar joq emes. Alaıda, rejısser qoǵamdaǵy bolyp jatqan máseleni kóterip, ortaǵa tastady, oı saldy. Tipti, búginginiń ustazdarynyń da beınesin kórsete aldy desem jańsaqtyq bolmas.
Bir qýantqany – fılmde burynǵysha bııazy, qazaqy tárbıeden attaı almaı, mentalıtetten asa almaıtyn, ishindegisin buǵyp, taǵdyrdyń taýqymetine ońaı kóndige salatyn emes, kersinshe, ary úshin arpalysqa túsip, qoǵamnan ádildik izeıtin batyl qyzdyń beınesin kóremiz. Mundaı qaısar qazaq qyzdarynyń beınesi otandyq kıno óneri úshin jetispeı júrgen obrazdardyń biri der edim.
Kópshilik kommerııalyq kınolarǵa kelgende kóp shúıligip qalady. Tıtimdeı týyndydan túıirdeı qatelik tabýǵa qulshynyp turady. Qaza berseń qatelik degen kóp-aq. Alaıda, qazaqta «Óser eldiń balasy birin-biri batyr der» degen qazynaly sóz bar. Sol sebepten, birnárse demes buryn, seksen mınýttyq týyndynyń sońynda toryǵý men kútýdi eseptemegenniń ózinde, qanshama eńbektiń, tehnıka men shyǵarmashylyq toptyń baryn eskergen abzal. Joǵarydan keýde kerip qaraýdyń qajeti joq. Bizsiz de bıikten baqylaıtyn bir qudiretti kúshtiń bary barshamyzǵa aıan. Sondyqtan, synaýǵa bilek sybana kirispes buryn, eren eńbekti baǵalaı bilýdi úırengen abzal. Mundaı etaptan barlyq eldiń kınosy ótti. Osylaı, birte-birte bizdiń de kıno ónerimizdiń deńgeıi kóterilip, dańqy aspandaıtyn ýaqyt jetedi. Oǵan dálel, fılmde oqıǵa jelisiniń túsinikti jetkizilip, ekshndyq elementterdiń az da bolsa baıqalýy men kıno tiline mán berilýi.
Máselen, fılm sońynda bas keıipkerdiń jábirleýshi jigitterdi mert qylatyn sáti bar. Baıqasańyz, onda Arman aıaq kıimsiz bolady. Iaǵnı, osy arqyly-aq, ol óziniń zańnyń aldynda dármensiz, qoǵamnyń esh qaýqarsyz, óziniń qorǵansyz, «jalań aıaq» ekenin kórsetip berdi.
Al, fılm barysynda «Turan» sýynyń qutysy men «Billion.co» dúkenin jarnamalap, ár kadrǵa kiristirdi dep sógýge, tek bir tilde túsirilmedi dep ókpeleýge haqymyz joq. Birinshiden, bizde arnaıy bekitilgen kıno ónerine qatysty zań joq, ekinshiden bul – kommerııalyq negizde túsirilgen týyndy. Bastysy, dittegen oıyn jetkize aldy. Sońyn utymdy aıaqtady. Keıipker -qoǵamnyń nemquraılylyǵyna ashynyp, basqa jaqqa bet aldy. Oǵan izdeý salynǵan ýaqytta ózin qylmysker sanap, kópshiliktiń aldynda júzin jasyryp, aınalasyna qorqynyshpen qarady. Poezd ishindegi tańyrqaı qaraǵan kópshilikten tasalanýǵa tyrysty. (Osy kadr – Koreı eliniń «Poezd v Pýsan» (2006 j. rej. En San Ho) týyndysyn eske salady.) Alaıda, olardyń jatyrqamaı, jaqyn tartyp, janashyrlyq tanytýy – qarapaıym halyq pen qorlanǵan qyzdyń bir jaqta ekendigin ańǵartty. Al olardyń bir baǵytqa bet alýy - qaısar qyzdyń batyl áreketi qoǵamdy dúr silkindirip, ádiletsizdikke kóz juma qaraǵan jurtshylyqtyń oıanǵanyn sezdirgendeı boldy.
Taǵy da bir aıta ketetin jaıt, Qaırattyń ártistiginen góri ánshiliginiń joǵary ekenine taǵy bir márte kýá boldyq. Al jurttan jasyryp kelgen jubaıyna sóz joq. On jyl kameradan tasa júrgen talantqa múldem uqsamaıdy. Sheberligine tańyrqaı qaradyq. Sonymen qatar, tórt jaýyz jigittiń ishindegi dókeıi – Aıdarhan rólindegi Eljas Rahymbekov te jurtshylyqtyń ystyq yqylasyna bólendi.
Oı salyp, mı qozǵaıtyn, qazaq kıno óneriniń klassıkasyna aınalar aıryqsha týyndylardyń jasalatynynan «Úmit úzbeıik».
Aıtpaǵym, jigitterden namys ketpese, qyzdardyń abyroıy aıaqqa taptalmas edi. Mundaı árbir qaıǵyly oqıǵanyń sońynda zar jylap qalatyn analardyń, qorǵansyz qalatyn qarakóz qaryndastardyń turǵanyn qaperde saqtaǵan jón.