Maqala
Aqyn, jazýshy Yrysbek Dábeımen shyǵarmashylyq kezdesý
"Kózimniń qarasy" mádenı-tanymdyq klýbyna qonaqqa kelgen aqyn, jazýshy Yrysbek Dábeı oqyrmandarmen birge "Móltil" kitabyna engen shyǵarmalaryna taldaý jasady.
Bólim: Kózimniń qarasy
Datasy: 25.11.2016
Avtory: Берікбол Батан
Maqala
Aqyn, jazýshy Yrysbek Dábeımen shyǵarmashylyq kezdesý
"Kózimniń qarasy" mádenı-tanymdyq klýbyna qonaqqa kelgen aqyn, jazýshy Yrysbek Dábeı oqyrmandarmen birge "Móltil" kitabyna engen shyǵarmalaryna taldaý jasady.
Bólim: Kózimniń qarasy
Datasy: 25.11.2016
Avtory: Берікбол Батан
Aqyn, jazýshy Yrysbek Dábeımen shyǵarmashylyq kezdesý

Mezgilsiz bastalǵan qystyń qytymyr sýyǵyna qaramastan «Kózimniń qarasy» klýby óziniń kezekti kezdesýin ótkizdi. Qonaǵymyz aqyn, jazýshy Yrysbek Dábeı.

Ol 1979 jyly Altaı aımaǵynda dúnıege kelgen. «Shyq tunǵan joldar» atty óleńder, «Ákelerimiz aıtatyn áńgime» atty esseler jınaǵynyń avtory. Esterińizge sala keteıik, osyǵan deıin aqynnyń «Shyq tunǵan joldar» atty óleń jınaǵy jaryq kórgende kezdesý ótkizgen bolatynbyz. Osy joly prozalyq shyǵarmalarynyń jınaǵy  «Móltil» kitabyna kýáger bolyp otyrmyz. Kezdesý barysynda týyndylardyń qalaı jazylǵany jaıynda, búgingi kúngi aqyn, jazýshylardyń jańashyl baǵyttary týraly sóz qozǵaldy. Sonymen qatar, stýdentter men oqyrmandar tarapynan qoıylǵan suraqtarǵa tushymdy jaýap qaıtaryp, eki jaqty erkin pikirler almasty. Kitaptaǵy kólemdi týyndysy «Qarǵa tamǵan kóz jasy» hıkaıatynyń jazylý proesindegi qyzyqtar men ózindik qıynshylyqtarynda tilge tıek etti. Alǵashqy salmaqty prozalyq týyndysy týraly oqyrmandardyń oıyn surady. Ázirge dəstúrli klassıkalyq týyndylarǵa  qalam tartyp, bolashaqta odan da kúrdeli shyǵarmalarǵa bet buratynyn jetkizdi. Sońǵy jyldarda Vıktor Frankldyń logoterapııasyn oqyp, jan-jaqty zerttep júrgen Yrysbek Dábeı, óz shyǵarmashylyǵyna da logıkalyq oı tolǵamdarynyń áserin tıgizgenin aıtty. Rasynda «Búırek pen Talon», «Beıbaq» atty áńgimeleri V.Frankldyń mysaldaryna saıatyn logıkalyq astarly shyǵarmalar ekeni oqyrmanǵa birden baıqalady. Balalyq shaqtyń estelikterinen alynǵan «Samuryqtyń zary», «Qural qonǵan qys», «Taý basyndaǵy qardyń dəmi» áńgimelerinen birden Oralhan Bókeıdiń álemine tap bolǵandaı kúı keshesiz. Sebebi, Altaı dalasynyń óz-ereksheligi eki avtorda da, sýretke túsirip alǵandaı naq kórinedi. Jınaqtaǵy barlyq shyǵarmalar óziniń bala kezinen bergi bastan keshken shynaıy oqıǵalarynan tizbektelgen. Kezdesýge kelýshilerdiń arasynda klýb múshelerinen bólek Əl-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń jýrnalıstıka jəne fılologııa fakýltetteriniń stýdentteri de boldy. Kezdesý sońynda stýdentter óz-ara pikir almasyp, aldaǵy ýaqytta shyǵarmashylyq orta quratyndaryn josparlap,  Yrysbek Dəbeımen sýretke túsip, alǵystaryn bildirip tarady.

Sizge qyzyq bolýy múmkin: