Gúlim Kópbaıqyzy
kınotanýshy, T.Júrgenov atyndaǵy
QazUÓA, «Kıno tarıhy men teorııasy» kafedrasynyń oqytýshysy
T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynda «Kıno tarıhy men teorııasy» kafedrasy jáne «Kózimniń qarasy» mádenı-tanymdyq klýbynyń uıymdastyrýymen belgili kınorejısser, pedagog Dárejan Ómirbaevtyń 60 jas mereıtoıyna arnalǵan fılmderiniń retrospektıvasy óz jalǵasyn tabýda. Aǵymdaǵy jyldyń qańtar aıynyń 24 kúni akademııa oqytýshylary men stýdentteri nazaryna «Shilde» fılmi usynylǵan tuǵyn. Naýryz aıynyń 3 juldyzyna deıin aptanyń ár sársenbisi qazaq kıno ónerin súıetin jandardyń basyn biriktirip, Dárejan Ómirbaevtyń shyǵarmashylyq álemine birge sapar shekkizip qana qoımaı, kórsetiliminiń sońy áserli áńgimege ulasyp, rejısser jadyndaǵy esti estelikterdi jańǵyrtýda.
Ár sársenbini asyǵa kútetin kıno súıer jandardyń, stýdentter men oqytýshylardyń, qadirli qonaqtardyń nazaryna bul joly «Qaırat» fılmi usynyldy. Rejısserdiń ár fılminde kórinis tabatyn ómir sýretteri qoǵamnyń kúndelikti úırenshikti tirshiliginen alynǵan. Shyndyq ásirelenbeıdi, keıipker oıdan shyǵarylmaıdy. Aǵa býyn rejısserlarynyń týyndylaryndaǵydaı emes, táýelsizdik jyldarynan keıingi kezeń sıpaty realıstik turǵydan beınelenip, halyqtyń turmys-tirshiligi, dúnıe tanymy, keıipker psıhologııasy basqasha sýretteledi. Osydan shırek ǵasyr buryn túsirilgen «Qaırat» fılmi rejısserge onyń alǵashqy júldesi – Lokarnoda ótken kınofestıvaldiń «Kúmis qabylan» marapatyn ákeldi. Sonymen qatar, kartına Franııada ótken festıvaldiń Bas júldesin jáne Túrikmenstanda ótken Halyqaralyq kınofestıvalde «Úzdik beınelik sheshim» júldesin jeńip alǵan bolatyn.
Egemendiktiń tabaldyryǵynda Sh.Aımanov atyndaǵy «Qazaqfılm» kınostýdııasy jáne «Álem» shyǵarmashylyq birlestigi birigip shyǵarǵan atalmysh fılm úlken qalaǵa kelip, óz ornyn tabýǵa umtylǵan jas jigittiń ómiri týraly baıandaıdy. Fılmniń basty taqyryby – ırraıonaldyq bolmys, boljap bolmaıtyn ómir. Úlken qalaǵa kelgen jas jigit jalǵyzdyqtan aıyrylý úshin aınalasyndaǵylarmen til tabysyp, ortaǵa beıimdelýdi oılaıdy. Fılmde avtobıografııalyq kórinister bar. Bul týyndy ótip bara jatqan jastyq shaq pen jalǵyzdyqty baıandaıdy.
Óner ıesiniń shyǵarmashylyǵy týrasynda kınotanýshy, professor, pedagog G.Naýryzbekovanyń «Qazaq kınosynyń tarıhy» oqýlyq kitabyndaǵy: «Dárejan Ómirbaevtyń ár fılminiń jeke ózine ǵana tán erekshelikteri bar. Keıipkerleri tym baıaý, bolyp jatqan «oqıǵa» ortasyna emin-erkin aralasyp kete almaıdy... Shyn mánine kelgende, óz keıipkerleri arqyly rejısser tarapynan eki kezeń (eski jáne jańa ómir kórinisteri) arasyna «bolymsyz kópir jaıǵandaı» talpynys bar. Jańa jaǵdaıǵa qalyptasý proesinde keıipkerler minezindegi erekshelikter daralana túsedi jáne sol arqyly jańa qoǵamdyq qatynastarǵa da sıpat beriledi. Dárejan Ómirbaevtyń fılmderindegi sıýjettik rıtmniń baıaý bolǵanyna qaramastan kórermen qabyldaýy shektelmeıdi» – degen saraptamalyq pikiri rejısserdiń ár fılminen keıingi týǵan áserdi aıshyqtaı túsýde.
Retrospektıvanyń bul kúngi sharasyna akademııa oqytýshylary men stýdentterinen tys Shymkent qalasyndaǵy M.Áýezov atyndaǵy Ońtústik Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetiniń stýdentteri, Qazaqstan ulttyq telearnasynyń tilshileri arnaıy kelip, rejısserdiń shyǵarmashylyǵyna baılanysty kókeıkesti saýaldaryn joldap, ózindik pikirlerin bildirdi. Kórsetilimnen keıin kesh moderatory Alma Aıdar sóz tizginin rejısserge berip, atalmysh fılm jaıynda qosymsha aqparattar aıtylyp, stýdentter men oqytýshylar tarapynan ózekti oılar bildirilip, saýatty suraqtar joldandy.
Rejısser: «90-shy jyldardyń basynda óte qıyn boldy. Kınoteatrlar birinen soń biri jabylyp jatty. Óner salasy jaıyna qaldy. Degenmen, memleket sol kezde kınematografııany jaqsy qoldady. Tipti, «Qaırat» fılmin túsirý úshin bizge poıyz berip, sonyń arqasynda kóptegen qalalarda túsirilim júrgizýge múmkindik aldyq. Fılmniń negizgi túsirilimderi Qyzylorda, Balqash óńirlerinde ótti. «Qaırat» fılmin túsirý jumystaryna sol kezdegi otandyq kınematografııanyń úzdik mamandary – operator Áýbákir Súleev pen qoıýshy sýretshi Marat Imambergenov tartylǵan edi. Basty rólge akterdi uzaq izdedik. Bir kúni avtobýsta kele jatyp, aıaldamada túsip bara jatqan jigitti baıqadym. Sońynan assıstentimdi jiberdim. Keıin ony synaqtan ótýge shaqyryp, basty rólge bekittik», – dep fılmdi túsirý barysyndaǵy estelikterimen bólisti.
Aıta keterlik jaıt, búgingi tańda Dárejan Ómirbaev rejısserlik jumysynan tys kórkem fılmderge senarıı jazyp, T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynda bolashaq kınotanýshylar men dramatýrgterge dáris berýde. Odan bólek, rejısser Sh.Aımanov atyndaǵy «Qazaqfılm» AQ kınostýdııasynda «Debıýt» shyǵarmashylyq birlestiginde kórkemdik jetekshi bolyp qyzmet atqaryp, jastardy kıno ónerine baýlyp júr. D.Ómirbaevtyń 60 jas mereıtoıyna arnalǵan fılmderiniń retrospektıvasy naýryz aıynyń 6 juldyzyna deıin jalǵasady, 14 naýryz rejısser shyǵarmashylyǵyn qorytyndylaý maqsatynda dóńgelek ústel ótetin habarlaımyz.