Reseılik belgili dramatýrg, «Lıýbımovka» táýelsiz jas dramatýrgııa festıvaliniń art-dırektory, MHAT mektep-stýdııasynyń oqytýshysy - Oljas Janaıdarovtyń ıdeıasymen 2017 jyly Almaty qalasynda bastaý alǵan otandyq «Drama.kz – 2022» jańa dramatýrgııa festıvali óz máresine jetti. Jyldan-jylǵa qanat jaıyp kele jatqan Festıvaldiń kórkemdik jetekshi Oljas Janaıdarovpen bolǵan shaǵyn suhbatymyzdy usynamyz:
Reseılik belgili dramatýrg, «Lıýbımovka» táýelsiz jas dramatýrgııa festıvaliniń art-dırektory, MHAT mektep-stýdııasynyń oqytýshysy - Oljas Janaıdarovtyń ıdeıasymen 2017 jyly Almaty qalasynda bastaý alǵan otandyq «Drama.kz – 2022» jańa dramatýrgııa festıvali óz máresine jetti. Jyldan-jylǵa damyp qanat jaıyp kele jatqan Festıvaldiń kórkemdik jetekshi Oljas Janaıdarovpen bolǵan shaǵyn suhbatymyzdy usynamyz:
- Bıylǵy Drama.kz festıvaliniń barysyna qandaı baǵa beresiz? Qazaq tilinde jazylǵan pesalardyń jaıy qalaı boldy?
Dramatýrgterge arnaıy sheberlik synyptaryn ótkizip, pesalardy iriktep, oqylymdar ótkizip, teatrlarǵa usyný maqsatynda uıymdastyrylyp otyrǵan festıval jumysy óz deńgeıinde ótti. Uıymdastyrýshylar ózderi kózdegen maqsatyna jetti dep bilemin. Jyldan-jylǵa qatysýshylar sany da artýda. Bıyl 2 debıýtantmyzdyń shyǵarmasy sahnaǵa qoıylyp kórermenge jol tartty. Qazir orys tildi avtorlar belsendirek. Ázirshe orta eseppen festıvalge jylyna 50-70 shaqty pesa kelip tússe, basym bóligi orys tilinde.Al, qazaq tilinde jazylǵan pesalarǵa kelsek usynylyp jatqan shyǵarmalar sany az mólsherde. Bar joǵy 20 shaqty pesa festıval qorjynyna tústi. Ahmet Aqmonshaq, Aıdana Alaman sekildi shyǵarmalary sahnalanyp júrgen, tájirıbeli dramatýrgtarda pesa jiberýin kútemiz. Eger qazaq tilinde kóbirek pesalar kelip tússe, bul týyndylarǵa birneshe kúndi arnaýshy edik.
- Qazaqstandyq qazirgi dramatýrgterdiń aıaq alysy qalaı? Pesalarymyzǵa ne jetispeıdi?
Qazirgi qazaqstandyq zamanaýı dramatýrgııanyń ereksheligi – derekke negizdelgen qujatty pesalardyń azdyǵy. Kóp avtorlar pesalaryn burynǵysha oıdan qurastyrylǵan sıýjettermen jazady. Al qazir Reseıde kóp týyndylar derekti materıaldyń negizinde jazylady. Ol ómirde bolǵan oqıǵa nemese, belgili bir adamnyń bastan keshkeni bolýy ábden múmkin. Iaǵnı, pesa jazar aldynda murajaılar men muraǵattarǵa baryp, tereńnen qarap, tarıhı qujattar negizinde jazylady. Al mundaı pesalardy Qazaqstandyq avtorlardan kezdestire bermeımin. Qazirgi qoǵamnyń shynaıy kelbetin sýretteıtin týyndy az túsýde. Ózińizge belgili Verbatım janryndaǵy shynaıy adamdardyń basynan ótken oqıǵany zerttep, onyń negizinde pesa jazý sırek kezdesedi. Qazaq dramatýrgteri oıdan shyǵarylǵan, fantazııasyna qurylǵan óziniń álemi týraly jazýǵa qumar. Ol shyǵarmany oqıtyn laboratorııalar az, joqtyń qasy.
Reseıde ǵana emes jalpy álemde qujatty teatrlar jaqsy damyǵan. Keńes dáýirindegi tarıhı oqıǵalar, tarıhı tulǵalar jaıynda spektaklder jıi qoıylyp jatady. Máselen: Alashorda qozǵalysy jaıynda. Biraq sıýjeti oıdan qurystarylǵan. Bizge tarıhı málimettermen, hronıkamen jumys jasap úırený kerek-aq. Adamdy, qoǵamdy tolǵandyrǵan zamanaýı aktýaldy problemalardy zerttep jaza bermeımiz. Búgin, kúni keshe bolǵan ózekti oqıǵalar jaıynda pesalar joqtyń qasy. Qansha degenmen teatr, onyń azyǵyn jasaýshy dramatýrg óz zamanynyń ótkir taqyrybyn batyl kótere bilýi tıis.
Taǵy aıta ketetin másele – qazaqstandyq dramatýrgter kótergen taqyryptyń jaı-japsaryn, ózektiligin jyly jaýyp tereńdep ashýǵa qulyqsyz. Múmkin bunyń sebebi «uıat bolady» degen bizdiń mentalıtetimiz de bolar. Bizde turmystyq zorlyq-zombylyq, áıelderdiń qoǵamdaǵy orny jaıyndaǵy másele kóp aıtyla bermeıdi. Bıylǵy festıvalde jańa esim Aqlıma Saparovanyń áıelder taqyrybyn kótergen «Býmerang» pesasynyń oqylymy qyzyǵýshylyq týdyrdy. Arasynda sapaly dúnıeler osylaı kezdesip jatady, biraq bul az. Sebebi, Reseıde áıelder taqyrybyn qozǵaıtyn dramatýrgııada arnaıy baǵyt qalyptasyp úlgergen jáne bul jyldan-jylǵa qarqyndy damý ústinde. Áıelder qoǵamda bolyp jatqan keleńsiz jaǵdaılarǵa qarsylyǵyn, er adamdardan quqyqtary azyraq ekenine kelispeýshilikterin belsendi jarııalap jazyp jatady.
- Siz otandyq jas dramatýrgter pesalarynyń formasyna qandaı baǵa berer edińiz?
Al shyǵarmalardyń formasyna keletin bolsaq qazaqstandyq dramatýrgter dástúrli klassıkalyq formada pesa jazǵandy qup kóredi. Al qazir zamanaýı pesa mátini túrli formalarda paıda bolýda. Jaı ǵana prozalyq stılde emes, poezııa, óleń túrinde, verlıbr túrinde jazsa da eshqandaı qarsylyq joq qoı. Qazaq sýyryp salma aqyndyqqa, óleń shyǵarýǵa qabiletti bolǵandyqtan jetkilikti. Qazaqstandyq pesalarda shablon kóp, bir birine uqsas. Eksperımantaldy týyndylar jetispeı jatady. Sol úshin damyǵan elderden teatryn, dramatýrgııasyn zertteýimiz qajet. Qoıylymdarda performans, ınstalıaııa, aýdıo-qoıylymdar sekildi túrli baǵyttar bolsa, dramatýrgııada da sondaı baǵyttar paıda bolýy tıis. Ár túrli lokaııadaǵy qoıylymdar bar. Biri teatr sahnasynda bolsa biri kóshede ekskýrsııa retinde júrgiziledi. Bundaı baǵyttardyń týýyna sáıkes materıal qajet. Aınalyp kelgende bári bilim berýde jańashyldyqtar kerek ekenine alyp keledi. Osy baǵytta jumys jasaıtyn kadrlar jetispeıdi. Festıvalimiz de osy jetispeýshilikterdi toltyrý maqsatynda qurylǵan bolatyn.
- Al sizdi qandaı dramatýrgtiń shyǵarmashylyǵy qyzyqtyrady?
Lıýbımovka festıvaliniń Art dırektory bolǵandyqtan orys tildi jas dramatýrgtarmen kóp kezdesip pikir alysyp turamyz. Qazir pesa túrleri kóp: kartına, foto túrinde oqıǵany órbitip jatady. Sýper zamanaýı dramatýrgterdiń biri Ekaterına Avgýstınıak degen avtorymyz bar. Onyń pesalary óte ózgeshe, bolashaqtyń pesasy desek te bolady. Pesa genetıkalyq DNK kodpen jazylǵan. Onda úırenshikti mátin emes, genetıkalyq kodqa aýdarylǵan latyn áriptermen erekshe usynylǵan týyndy. Iaǵnı dramatýrgııanyń Reseıdegi deńgeı múldem bólek.
- Sizdiń pesalaryńyz kóptegen teatrlarda sátti sahnalanýynda. Qazaqstanda da «Jut», «Ekeýmiz» t.b. spektaklder júrip jatyr. Sahnalaný barysynda pesa mátinin qysqartyp, ózgerister engizip jatady. Buǵan qalaı qaraısyz?
Negizinde qoıýshy rejısser avtormen baılanysyp, sahnalaıtyn nusqasynyń ózgeristeri jaıly eskertkeni durys. Eger qysqartý kerek jaǵdaıda, avtormen aqyldassa, pesanyń ıdeıasy saqtalatyndaı etip, sahnalanýǵa da yńǵaılastyryp jasasa qarsylyǵym joq.
- Al sizge rejısserler habarlasyp, sahnalyq traktovkasy jaıly eskerte me?
Joq, men kóbinese spektakl shyqqannan soń bir-aq, kóbinese basqa adamdardan estımin. Ásirese, «Jut» t.b. pesalardy rejısserler jıi alyp, qazaqshaǵa aýdaryp, sahnalap jatady. Rejısser avtormen baılanysyp, eskertý bul etıka. Durys, mádenı qarym-qatynas jasaýdyń erejesi. Bul jaqta ókinishke oraı avtorǵa degen kózqaras múldem basqasha eken. Ekinshi sorttaǵy adamdaı qaraıdy (kúlip). Jaqsy, amal ne?... Eger sahnalaýǵa yńǵaılaý maqsatynda shyǵarmany ózgertip, qysqartsa, shyǵarmanyń ıdeıasy, sıýjettik baılanysy aýyspasa esh qarsylyǵym joq. Ol qalypty jaǵdaı. Al keıde rejısserler óziniń fınalyn oılap taýyp nemese keıipkerlerdi ózgertip, pesany múldem basqasha etip jiberetin kezderi bolady. Olar osylaısha shyǵarmadaǵy dramatýrgtiń aıtar oı-ıdeıasyn da joǵaltady. Bul jaqsy emes. Sol úshin ondaı rejısserlerge ursý qajet (kúlip).
- Raqmet, Oljas myrza! Barlyq bastamalaryńyzǵa sáttilik tileımin!