Óner jolyna kelip, keleshekke nyq qadam basyp kele jatqan, «Ushqyn» stýdenttik kıno festıvaliniń «Eń úzdik kórkem fılm», «Eń úzdik áıel adam róli», «Eń úzdik senarıı» nomınaııalarynyń jeńimpazy «Vosmerka.kz saıtynyń tańdaýy», «Baýyrjan Nógerbek atyndaǵy arnaıy júlde» dıplomdarynyń ıegeri, «KinostArt» jáne «Synshylar tańdaýy – 2018» festıvalderiniń «Eń úzdik qysqametrli fılm» nomınaııasynyń júldegeri, Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetiniń «Kıno, teatr jáne TV» fakýltetiniń «Kórkem fılm rejıssýrasy» mamandyǵynyń II kýrs stýdenti, «Samal» fılminiń rejısseri - Shuǵyla Serjanmen júrgizgen suhbatty usynamyn.
Shuǵyla, sizdi «Ushqyn», «KinostArt» jáne «Synshylar tańdaýy – 2018» kınofestıvalderinen alǵan júldelerińizben shyn júrekten quttyqtaımyn! Eń aldymen ózińiz jaıly qysqasha aıtyp ótseńiz. Qaı jerde dúnıege keldińiz? Óner jolyna qalaı keldińiz?
Men Qytaı Halyq Respýblıkasy Shyńjań Uıǵyr avtonomııaly oblysy, Ile qalasy, Tekes aýdanynda dúnıege keldim. Týǵan jerimde 11-synypty aıaqtaǵan soń, Beıjiń Kınoakademııasyna «Kórkem fılm rejıssýrasy» mamandyǵyna tapsyrdym. Tapsyrǵan jyly meniń nátıje kórsetkishim Shyńjań Uıǵyr avtonomııalyq oblysy boıynsha eń birinshi bolyp turdy. Biraq akademııada ózge ulttar ókilderine grant bólingen joq, sonyń saldarynan oqýǵa túse almadym. Sosyn sol jyly Fýjoý ýnıversıtetine «Ekonomıka jáne menedjment» fakýltetine tapsyryp, sonda 1 jyl oqydym. Osy bir jyl ishinde meniń esh nársege zaýqym soqpady. Sebebi, men kishkentaıymnan rejısser bolýdy, kıno salasynda jumys isteýdi armandadym.
Fýjoýda oqyp júrgen jyly T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynda «Kórkem fılm rejıssýrasy» mamandyǵynda oqıtyn Samǵar Rahymmen tanystym. Sol kisi «Bizdiń elde de «Rejıssýra» mamandyǵy bar, Qazaqstanǵa kel» dep keńes berdi. Sol ýaqyttan keıin elge kelýdi josparlaı bastadym. Osylaısha 2015 jyly Qazaqstanǵa kelip, Taldyqorǵan qalasynda qazaq tilinen daıyndyq kýrsynda oqyp júrdim. Sodan Astanaǵa kelip, qalaǵan mamandyǵyma oqýǵa tústim.
Demek, rejısser bolýdy jastaıyńyzdan armandaǵan ekensiz ǵoı?
Iá, aıtyp ótkenimdeı, rejısser bolýdy kishkentaı kezimnen armandadym. Qalada oqıtyn aǵam demalysqa kelgen saıyn fılmder bar dıskilerdi kóptep alyp keletin. Úıde júrgende sol fılmderdiń barlyǵyn kórip, osy kisiler qalaı túsiredi eken dep qatty qyzyǵatynmyn. Ol kezde rejıssýra degen mamandyqtyń bar ekenin bilmesem de, kıno túsiretin adam bar emes pe dep oılaıtynmyn. Sondaı-aq, beıneleý ónerine qyzyqtym. Sebebi, sol arqyly ishki oıyńdy, sezimińdi jetkize alatyn múmkindik bar ǵoı. Qytaıda tanymal rejısser Janar Saǵatqyzynyń kitabyn oqyp, kıno túsiretin adam – rejısser ekendigin, rejıssýra degen mamandyq bar ekendigin, sol mamandyqqa túsý joldary jaıly bildim. Sodan bastap álemdik kınematografııada eleýli oryn alatyn fılmderdi qaraı bastadym.
Otbasyńyzda ónerge jaqyn adamdar bar ma?
Jalpy otbasymyzda alty adambyz. Ata-anam, eki ápkem, aǵam jáne men. Áke-sheshemniń ónerge múlde qatysy joq dese bolady. Biraq, anam án salǵandy óte qatty jaqsy kóredi. Áke-sheshem óner adamy bolmasa da, balalaryn ónerge baýlýǵa tyrysty. Anamnyń aǵalary sýretshi boldy. Sondaı-aq, ápkem sýretshi mamandyǵynda oqydy, aǵam mýzykaǵa jaqyn boldy. Biraq, sol mamandyqty bitirgennen soń mamandyq boıynsha jumys istegen joq. Keıin men eseıip, rejısser bolam degende olar shoshydy. Úıdegilerge «Rejısser bolamyn!» degende, «onyń ne taǵy» dep kúletin. Alǵashynda osy sózderdi aıtyp júrgenimde olar meni dırıjer bolamyn dep aıtyp júr eken dep oılapty. Ony ne isteısiń, qıyn mamandyq dep betimdi qaıtarǵan sátterinde, olarǵa rejısserdiń kim ekenin túsindiretinmin. Rejısserlikti tańdaımyn degende aǵa-ápkem de tastap ketesiń dep qarsy boldy. Men úzildi-kesildi rejısser bolamyn, osy jolmen ketemin dep sheship, úıimnen jyraqqa ketip, jalǵyz ózim Qazaqstanǵa keldim. Negizi otbasym qyz bala bolǵasyn alysqa ketkenimdi qalaǵan joq bolatyn. Alǵashynda qarsy bolǵandary da osydan.
«Samal» fılmine kelsek. Fılmniń ıdeıasy qalaı paıda boldy?
Mektepte sabaq bergen muǵalimim bolatyn. Sol kisiniń qyzy ekeýimiz qurdas, jaqsy dos boldyq. Ekeýmiz Qazaqstanǵa kelemiz dep birge bolashaqqa jospar qurdyq. Ol dıktor bolýdy armandaıtyn. Biz ketetin jyly onyń anasy sal aýrýyna shaldyǵyp, syrqattanyp qaldy. Qurbym bárinen bas tartyp, anasymen birge úıde qaldy. Sol kezde: «Bárinen bas tartsań da, úıden bas tarta almaısyń. Úıde qalamyn» deıtin. Anasymen bir aıdaı aýrýhanada jatty. Men osynda kelgennen keıin de aralasyp turdyq. Sol kezderde «Nege bulaı boldy eken» dep kóp oılaıtynmyn. Eń alǵashynda fılmde osy oqıǵany, ıaǵnı qyz ben ana arasyndaǵy qarym-qatynasty bergim kelgen. Keıinirek aǵam úılenip bólek shyǵyp, 3 qyz jan-jaqta júrgesin ákem men anam úıde jalǵyz qaldy. Sol kezde aǵama renjip urysatynmyn «nege ketesiń, áke-sheshemizdi baǵýyń kerek» dep. Sol kezde aǵam: «Meniń de ómirim bar. Aýylda qansha ýaqyt júremin. Qalaǵa baryp jumys isteımin, aqsha tabamyn el qatarly» degen bolatyn. Osylaısha osy eki oqıǵanyń qosyndysynan «Samal» fılmi jaryqqa keldi.
«Samal» fılminde basty keıipkerlerdi tanymal akterler somdady. Osy akterlerge usynys túskende birden kelisti me?
Biz basynda akterlerdi uzaq izdedik. Senarıdi I kýrstyń qysynda bastaǵan bolatynmyn. Senarıı jazylý barysynda kimdi jáne qalaı izdeý kerek dep uzaq oılandyq. Keıin tańdaý Rústem Janamanov pen Janel Alıkovaǵa túskende olar birden kelisti. Sebebi, olarǵa senarıı unaǵanymen qosa ekeýi de buryndary meniń ustazym Erlan Nurmuhambetovtyń fılmderine túsken bolatyn. Osylaısha aǵaıymnyń arqasynda jaqsy akterlerdi fılmge túsirýge múmkindik aldym.
Al, ájeı týraly ne aıtasyz?
Alǵashynda ájeıdiń rólinde kásibı teatr aktrısasy boldy. Ókinishke oraı, ol kisi jumystarymen túsirilim alańyna kele almaı qaldy. Túsirýdi bastaý kerek bolǵasyn, túsirilim bolyp jatqan aýyldan ár úıge kirip, egde tartqan ájeni izdeı bastadyq. Eki kisini tańdap aldyq. Bireýi jastaý boldy, ekinshisi osy fılmge túsken Beıkút áje boldy. Basynda biz róldi alyp shyǵa almaı qala ma dep qobaljydyq. Óıtkeni, rasymen de qart kisi boldy. Biraq, ishki túısikke senip, rólge Beıkút ájeni bekittik.
Fılm túsirý barysynda qandaı qıynshylyqtar boldy?
Bizge qarajat jaǵy qıynǵa tústi. Túsiremiz dep oqtalyp júrgenimizben aqsha máselesi jumysty shegerip turdy. Men, dırektorym Ámir Ámenov, operatorymyz Azamat Muqanov úsheýimiz birigip jınalǵan aqshaǵa osy fılmdi túsirip shyqtyq.
Sondaı-aq, túsirilim alańyna kelgende bul meniń alǵashqy fılmim bolǵasyn, qalaı jumys isteý kerektigin múldem bilmedim. Osy oraıda Rústem aǵa kóp kómektesti. Jalpy, búkil komanda maǵan jaqsy qoldaý kórsetip, bilmegenimdi úıretip, qatelikterime kóz juma qaraǵandarynyń jáne uıymshyldyqtyń arqasynda osy fılmdi alyp shyǵa aldyq. Osy oraıda ustazym Erlan Maratulyna jáne dosym Ámirge erekshe alǵysymdy bildirgim keledi.
«Samal» fılmi elimizden tys basqa shet memleketterdegi festıvalderge shyǵa ma?
Qazir izdenis ústindemiz. Ázirge múmkin degen festıvalderge usynyp, baǵymyzdy synap jatyrmyz.
Shetel demekshi, shetel rejısserlarynan kimdi pir tutasyz?
R.Bresson, J.L.Godar, F.Trıýffo, E.Romer, I.Bergman, A.Tarkovskııdiń, qazirgi rejısserlardan A.Keshısh shyǵarmashylyǵyn jaqsy kóremin. K.Kıeshlovskıdiń (Krzysztof Kieślowski) «Úsh tús» trılogııasy men S.Kaplanoǵlýdyń «Jumyrtqa», «Bal», «Sút» fılmderin súıip kóremin.
Qazaq rejısserlarynan kimderdiń shyǵarmashylyǵy janyńyzǵa jaqyn?
Qazaq rejısserlerinen «Jańa tolqyn» ókilderin, ásirese, Dárejan Ómirbaevtyń fılmderin unatamyn. Dárejan aǵanyń fılmderin kórgennen keıin kıno tili degenniń ne ekenin, kıno da bólek jatqan ǵylym ekenin túsine bastadym. Ózimniń ustazym E. Nurmuhambetovtyń shyǵarmashylyǵy janyma óte jaqyn.
Aldaǵy ýaqytta qaı taqyrypta túsirgińiz keledi?
Alysta júrgesin úıdi kóp oılaısyń. Úı degen soń balalyq shaǵyń, aýylyń eske túsedi. Sondyqtan da, aldaǵy fılmderde de úıdiń atmosferasy, jyraqta júrgen boıjetken qyzdyń oqıǵasy, dostyq mahabbat sekildi óz ómirimmen tyǵyz baılanysta bolatyn fılmder jaryq kóredi dep oılaımyn.
Suhbatyńyzǵa rahmet! Shyǵarmashylyǵyńyz sharyqtaı bersin!
