Suhbattasqan: Jansaıa Turmaǵanbet, Alýa Abdýldınova
T. Júrgenov atyndaǵy QazUÓA, teatrtaný, II kýrs stýdentteri
Teatrtanýshy degen ánshi, akter, muǵalim sııaqty bala kezden
armandaıtyn mamandyq emes qoı. Dál osy salaǵa qyzyǵýshylyǵyńyz oıanýyna ne nárse
túrtki boldy?
Jıyrma jasymda
Máskeýge orys tilin meńgerý úshin barǵanmyn. Sol kezdegi orys teatry meniń jalpy
teatrǵa degen mahabbatymdy oıatty. Kóp uzamaı Iý.Lıýbımovtyń «Taganka» teatryna
tájirıbe jınaý úshin ótinish jasadym. Olar maquldaǵan soń trýppaǵa qabyldanyp,
jumysqa kiristim. Jumys barysynda buryn sońdy Franııa teatrynda bolmaǵan erekshe
sheshimderdi Iýrıı Lıýbımovtyń rejısserlyǵynan kórdim. Ol kisiden úırengenim kóp
boldy. Repetıııa zalynan spektakldiń daıyndyǵyn baqylap júrip, onyń qurylymyn,
tarıhyn zertteýge qulshynysym arta tústi. Bul yntazarlyǵyma keıin teatr muraǵatyndaǵy
qyzmetim de áserin tıgizdi. Osylaısha, teatrtaný salasyna túbegeıli bet burdym
desem bolady.
Teatrtanýshylardyń
kóbisi ózderiniń izbasarlaryn daıyndap júredi. Al siz shákirt tárbıeleısiz be?
Meniń negizgi isim
– teatr salasynyń zertteýshisi, onyń ishinde orys teatryn zertteýshi mamanmyn.
Oǵan qosa, Ulttyq konservatorııasynyń professory retinde dáris berem. Men úshin
óz bilgenimdi bólisýden artyq baqyt joq. Orys teatrynyń damýynda V.
Meıerholdtyń úlesi zor. Tynbaı eńbek etip, teatr salasy úshin HH ǵasyrdyń
basynda birqatar eńbekter jazyp, jańalyqtar jasaǵan. Solardyń bárin búgingi
teatrdy qalyptastyrýshy akterlarǵa jetkizý baqyty buıyrdy maǵan.
Áńgimemiz
akterlerge aýysypty. Franııadaǵy akterler teatrdaǵy qyzmetinen bólek konert, banketterde óner
kórsete me? Nemese teatr jalaqysynan ózge tabys tabý maqsatynda basqa nemen
aınalysady?
Bizdiń akterler merekelik
keshterde óner kórsetedi dep aıtpas edim. Kóp jaǵdaıda jarnamalarda ǵana boı
kórsetip turady. Odan bólek, ustazdyqpen aınalysatyndary bar. Siz aıtqan
dúnıeler kóp jerlerde úlken másele bolyp otyr. Onyń eń basty sebebi – jalaqynyń
jetispeýinen týyp otyr ǵoı. Osydan akterler kún kórý úshin túrli
aılalarǵa barady ǵoı. Árıne, bulardyń bári shyǵarmashylyq adamyna úlken kedergi.
Sizderdegi teatr
qyzmetkerleriniń jalaqysy kóńil kónshite me?
Bul suraqtaryńyzǵa
naqty jaýap aıtý qıyn. Ol teatrdyń áleýmettik jaǵdaıyna baılanysty. Franııada
teatr kóp bolǵandyqtan, olardyń damý deńgeıleri men ál-aýqattary da ártúrli.
Al, orta eseppen
bılet baǵasy qansha?
Jalpy, memlekettik
teatrlardaǵy bılet quny – 15 eýronyń kólemin quraıdy. Jeke teatrlarda áldeqaıda
qymbat, 20-25 eýroǵa deıin barady. Al, operada tipten joǵary baǵa. Degenmen de
jeńildikter de bolyp turady. Máselen, stýdentter úshin bılet 10-15 eýro. Keıde
odan tómen bolýy múmkin. Sondaı-aq, aılyq, jyldyq abonementter de kórermender
arasynda óte tanymal.
Franııadaǵy teatr
syny máselesi qaı deńgeıde?
Qalaı desem eken...
Meniń oıymsha, qazirgi ýaqytta tek Franııada ǵana emes, jalpy búkil álemde teatr
syny daǵdarys ústinde. Óıtkeni búgingi BAQ «teatr syny» aıdaryna tym az oryn
bóledi. Sol sebepten de, aýdıtorııanyń tarlyǵynan, bul salany damytý da qıynǵa
túsip jatyr. Sońǵy kezde ǵalamtorǵa óz pikirlerin qaldyratyn «synshylar»,
blogerler kóbeıip ketti. Olardyń sany da, qaralymdary da sharyqtap tur. Biraq,
kásibı taldaý jasalmaǵandyqtan, tek ishki áserlerimen bóliskendikten, olardy
teatr synynyń mamandary dep aıtýǵa bolmaıdy. Osyǵan baılanysty, kóptegen
teatrtanýshylarǵa syn-eskertpeleri men taldaýlaryn baspasózge emes, jeke blogyna
jarııalaǵan tıimdirek.
Franııadaǵy teatr
ókilderi syndy qanshalyqty qabyldaıdy?
Kóp adamdar
spektaklder týraly taldaýlardy oqymaıdy, oqyǵandy unatpaıdy. Al, qoıylymdy
trýppa aldynda talqylaý degen dúnıe bizde joq desek te bolady. Kópshilik
taldaýlar – orys teatr mektebiniń dástúrinen qalǵan. Jáne bul keremet dástúr
dep aıtqym keledi. Óıtkeni teatr synynyń mektebi alǵash ret Reseıde qalyptasqanyn ári dúnıe júzine birden
myqty mektep retinde tanylǵanyn barshamyz bilemiz. Bizde ondaı mektep qalyptaspaǵany
ókinishti. Teatr synshylaryn oqytpaıdy da. Kóbine jýrnalıster azdap bet buryp
jatady.
Bul sizdiń
Qazaqstanǵa alǵash kelýińiz, ıá? Aldaǵy ýaqytta taǵy da kelý oıyńyzda bar ma?
Iá, tipti osy
jyldyń maýsym aıynda kep qalýym ábden múmkin. Kúni keshe osy jyly jazda Astanada
ótetin búkilálemdik teatr festıvaline tórelik etýge shaqyrtý alǵan bolatynmyn.
Almaty maǵan jaǵymdy áser qaldyrdy. Qaıta oralǵyń kep turatyn jer eken. Jalpy,
qazaq eliniń salt-dástúrleri men mádenıeti meni erekshe qyzyqtyrady. Baıqaýymsha,
sizderdiń ádet-ǵuryptaryńyz, kóneden saqtalyp qalǵan rýhanı baılyqtaryńyz mol.
Olardyń ishinde umytylyp bara jatqandary da bar sekildi. Sony zaman aǵymyna saı
jańǵyrtyp, ustanatyn bolsa, tipti keremet bolar edi. Árıne, batys elderindegi
mádenıetke qyzyǵýshylyq tanytatynymyz zańdy, alaıda sizdiń halqyńyzdyń
mentalıtetinde erekshe bir dúnıe bar. Ol tek osy ultqa ǵana tán bir baǵaly
qazyna sııaqty.
Almatynyń eki
teatryna baryp, kórermen bolyp qaıttyńyz. Spektaklder týrasynda ne aıta
alasyz?
Iá, birinshi
barǵanym – Ǵabıt Músirepov atyndaǵy balalar men jasóspirimder teatryndaǵy
«Telǵara» dramasy boldy. Tilin bilmegendikten, oqıǵa jelisin túsiný men úshin
óte qıynǵa soqty. Jalpy, spektakl qyzyqty ekeni kórinip tur. Alaıda, bir qoıyp
ketkeninen keıin rejıssermen birge jumys jasalmaǵany baıqalady. Sol sebepten
de, rejısserlik sheshimder kórinbeı qalyp jatty. Oǵan qosa, akterler arasyndaǵy
baılanys az boldy. Al, ArtıShok teatryna keletin bolsaq, táýelsiz mátinge
quralǵan jańa baǵyttaǵy teatr eken. Bul teatrdyń bolashaǵynan úlken úmit kútýge
bolady dep oılaımyn. «Don Kıhot» – óte
qyzyqty ıdeıalardan qurylǵan spektakl. Maǵan qoıylymnyń dekoraııasy qarapaıymdylyǵymen-aq
erekshe unady.
Tek Qazaqstanǵa
ǵana qatysty emes, jalpy, Orta Azııa elderiniń teatrlaryna eýropalyq deńgeıge
ótý úshin ne kerek?
Birinshiden,
alys-jaqyn elderdiń teatrlary arasynda baılanys bolǵany durys bolar edi. Bir-birine
baryp, tájirıbe almasý, ózge eldiń teatr mádenıetimen tanysý – úlken mektep.
Álem teatr arenasynda ne bolyp jatqanyn bilý, qandaı myqty rejısserlar men
akterlar bar ekenin, olardyń jumystaryn kórý, baǵalaı bilý de – damýdyń bir
ádisi. Ekinshiden, akterler men rejısserler tól teatr tarıhy týraly habardar
bolýy. Ótken kúnniń qundylyqtaryn joǵaltpaýy mańyzdy. Odan asyp eshqaıda
barmaıtynyn, bilimniń qajettiligin túsinýi kerek. Al olarǵa túsindirýshi, baǵyt
berýshi – teatrtanýshylar.
Franııada ótken
ǵasyrdyń 50-jyldarynan beri dástúrli uıymdastyrylyp kele jatqan Avınon
festıvali barsha teatrsúıer qaýymǵa aıan. Bıylǵy jyl alǵash ret bizdiń elimizdiń
atynan Áýezov teatry barǵaly jatyr. Osy bir aýqymdy festıval jóninde aıta
ketseńiz...
Bul joba Franııanyń
ataqty rejısseri Jan Vılardyń bastamasymen jasalyp keledi. Negizgi maqsaty – teatr
ortalyǵyn Parıjden kishkentaı aımaqqa kóshirý boldy. Avınon – ashyq aspan astynda
erkin demalýǵa bolatyn Franııanyń kishkentaı bolsa da, eń kórikti qalalarynyń
biri. Festıval uıymdastyrýshylary, teatrtanýshylar álemniń túkpir-túkpirin
aralap, eń úzdik degen spektaklderdi festıvalge jınaıdy. Sońǵy jyldary
festıvalge arnaıy taqyryptar beriletin boldy. Bıylǵy taqyryp – balalar
spektakli. Aıta keterlik jaıt, osy jyly Birikken Arab ámirlikterinen birneshe
elder qatysqaly jatyr. Saıası kelispeýshilikterdi mádenı jolmen sheshýge umtylý
maqsat bolyp otyr. «On» jáne «Off» atty eki baǵdarlamaly festıvalge dúnıe
júziniń burysh-buryshynan 2000-ǵa jýyq elder qatysady. «On» baǵdarlamasyna
tańdaýly qoıylymdar qatyssa, «Off»-qa óz qarajatymen kelgen kez-kelgen trýppa
óner kórsete alady. Festıval sheńberinde tek spektakl qaralyp qana qoımaı,
búgingi kúnde ózekti bolyp otyrǵan teatr máseleleri kóterilip, ony sheshý joldary
da qarastyrylady.
Teatr synshysynyń
negizgi maqsaty qandaı?
Syn – teatr úshin
asa mańyzdy dúnıe, kóp jaǵdaıda jetimsirep qalyp jatatyny qynjyltady, árıne.
Búginde teatrdyń ne ekenin bilmeı, spektakl týraly aıtatyndar kóp. Spektakldi
kórý úshin, kórermen áýeli onymen belgili bir dárejede habardar bolýy kerek. Operanyń
jaıy bólek. Onyń óz kórermeni bar. Olar operanyń qaı partııasyn buryn kim
aıtqanyn, alǵash qaıda, kim qoıǵanyn biledi. Óıtkeni, opera jáne balet teatry qatardaǵy
qarapaıym kórermen emes, ıntellıgenııa ókilderi men mádenıeti joǵary adamdardyń
orny. Al, drama, mıýzıkl, t.b. teatr aýdıtorııasynyń basym bóligi oıyn-saýyqty
qyzyqtaýshy halyq. Olar úshin akterlardyń bári keremet talantty, asqan sheber,
spektakl 100% joǵary deńgeıde. Al ol múmkin emes qoı. Bir trýppadaǵy barlyq
akter birdeı talantty bola bermeıdi. Mine, osynyń olardyń jigin ajyratýshylar –
teatr synshylary, biz benen bolashaq sizder.
Suhbatyńyzǵa kóp raqmet! Sizdiń bizge oqyǵan bir
aptalyq sheberlik synybyńyzdan búgingi álemdik, sonyń ishinde Franııa teatrynyń
ahýalyn bilip qaldyq. Almatyǵa taǵy keletinińizge senemiz.
