HH ǵasyrdyń 30 jyldarynan bastap qazaq halyq aspaptar orkestrin uıymdastyrýshysy jáne alǵashqy dırıjeri bolǵan – akademık, ónertaný ǵylymdarynyń doktory, professor Ahmet Qýanuly Jubanovtyń esimi tarıhta altyn árippen jazyldy. Atalǵan ujymnyń jańa aspaptardyń týyndaýyna, jalpy qazaq mýzyka mádenıetiniń órkendeýine qosqan úlesi orasan zor. Osyndaı aspaptardyń biri, orkestrge jańasha dybys beretin qyl qobyz aspaby negizinde jasalǵan úsh ishekti, keıinen tórt ishekti bolǵan «prıma-qobyz» aspaby paıda boldy [1, 5].

Qylqobyz aspaby negizinde orkestrge jańasha dybys beretin aspap – úsh ishekti, keıinen tórt ishekti bolǵan «prıma-qobyz» aspaby paıda boldy. Bul aspaptyń alǵashqy paıda bolýy, otyzynshy jyldary qazaqtyń halyq aspaptar orkestriniń qurylýyna baılanysty [2, 4], úsh ishekti prıma-qobyzdy (buraýy kishi oktavadaǵy «sol» jáne birinshi oktavadaǵy «re», «lıa» dybystaryna keltirildi) jasady. Kúrdeli shyǵarmalardy oryndaýda birtalaı qıyndyqqa ushyrap, úsh ishekti prıma-qobyzdyń mýzykalyq aspap retindegi qundylyǵy tómen ekendigi baıqaldy. Nátıjesinde, 1953-1954 jyldarda úsh ishekti qobyzdy ózgertý jolymen prıma-qobyzdyń taǵy bir túri jasalyp, dúnıege tórt ishekti prıma-qobyz keldi. Kólemdi shanaǵy keń ustap otyrýǵa yńǵaıly, shanaq qaqpaqtary ózara jeldik arqyly baılanysynyń nátıjesinde, olardyń terbeligi jaqsardy. Tynysy keń aspapqa aınaldy. Alǵashqyda úsh ishekti bolǵan prıma qobyz aspapbynyń damýyna úlken úles qosqan, túrlendirip, áýezdendirip oınaı bilgen, talǵamy bıik óner sheberleriniń alǵashqylarynyń biri – Gúlnafıs Baıazıtova.

HIH ǵasyrdyń 30-50 jyldar aralyǵynda Gúlnafıs Baıazıtova qazaqtyń Qurmanǵazy atyndaǵy orkestri qurylǵan tarıhı kezeńinde qobyzshylar tobyn basqaryp, ózi de sheber oryndaýshy retinde talaı memleketterde ótken konertterde qazaq óneriniń, qazaq dalasynyń, qazaq kóńiliniń keńdigin kórsete bilgen ónerpaz [3, 16]. Gúlnafıs Baıazıtova Qurmanǵazy atyndaǵy ult aspaptar orkestriniń qobyzshylar tobynyń eń birinshi konertmeısteri.

Konertmeıster (nem. konzertmeister) – sımfonııalyq orkestrde jeke skrıpkaǵa jazylǵan partııany oryndaıtyn, keıde repetıııa kezindegi dırıjerdiń ornyn aýystyratyn orkestrdegi birinshi skrıpkashy. HVIII ǵasyrda konermeıster aspaptyq kapellalarda dırıjer qyzmetin atqardy [4]. Al, qazaq orkestrinde bas konertmeısterdiń rolin – dombyrashy atqarady. Orkestr quramyndaǵy ár aspaptar tobynyń óz konertmeısteri bar. Jalpy konertmeıster uǵymy – orkestr músheleriniń ishindegi eń aldyńǵy qatarly sheberi bolyp keledi. Konertmeıster bolý úshin mýzykadan saýatty, qabiletti, jumys tártibin qatty ustaıtyn, notany qaǵazdan tez oqıtyn, oryndaýshylyq sheberligi myqty adam bolý kerek. Konertmeıster orkestrdiń, dırıjerdiń rýhanı járdemshisi [5, 84-85]. Osyndaı sıpatqa ıe Gúlnafıs Baıazıtova joǵary bedelin saqtap qalý úshin árdaıym ózin jetildirý jolynda boldy.

Belgili qobyzshy Jappas Qalambaev jáne onyń shákirti Jumaǵalı Qasymovtan úırengen mýzyka sabaqtarynyń orny Gúlnafıs úshin erekshe boldy. Qobyzdy úırenýdiń qıyndyǵyna qaramastan ol birer jyldan soń ádemi, jan dúnıeni tebirenter názik únimen-aq erekshelendi. Gúlnafıs úsh ishekti qobyzdyń oryndaýshylyq sheberligin naqyshyna keltirip, onyń ózine ǵana tán shtrıhtaryn, ún boıaýyn baıytqan qobyzshy.

1953 jyly Býharest qalasynda ótken stýdentterdiń Búkilálemdik festıvalinde Gúlnafıs Baıazıtova laýreat atandy.

1959 jyly Gúlnafıs Baıazıtova Respýblıkanyń Halyq ártisi ataǵyna usynylyp, Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy Keńesiniń maqtaý gramotasymen marapattaldy.

Biraz ýaqyt Gúlnafıs Baıazıtova K.Baıseıitova atyndaǵy daryndy balalarǵa arnalǵan mýzyka mektep-ınternatynda, mýzykaly teatr tehnıkýmynda qobyz aspaby boıynsha sabaq berdi. Keıingi jyldary Qazaqkonertte jeke qobyzshy retinde qyzmet atqarǵan.

Qobyzshylar tobynyń kelesi konertmeısteri – Fatıma Balǵaeva. Ol Jappas Qalambaev pen Gúlnafıs Baıazıtovanyń qobyz aspabynda oınaýyna qatty qyzyqty. 1945 jyly F. Balǵaeva osy atalǵan konservatorııaǵa túsip, qobyz klasynda ataqty skrıpkashy A.S.Aýerdiń shákirti, professor I.A.Lesmannan dáris aldy.

1950 jyly F.Balǵaeva konservatorııany bitirip, 1951 jyly Berlın qalasynda ótken jastar men stýdentterdiń Búkilálemdik III festıvaline qatysyp, A.Jubanovtyń, Táttimbettiń shyǵarmalaryn oryndap, qazaq dalasynyń birde názik, birde daýyldy, birde tynysty asqaq áýenderin birinshi ret qobyz únimen tyndatty [3, 17].

1957-1958 jyldary Máskeýde ótken Búkildúnıejúzilik jastar men stýdentter festıvalinde orkestr múshesi bolyp jáne de orkestrdiń súıemeldeýimen qobyzda jeke óner kórsetti. Tek qana Respýblıka jáne Odaq sheńberinde ǵana emes, Qytaı, Úndistan, Kanada, Franııa elderinde de qobyz únin jetkizdi.

Fatıma Balǵaevanyń qazaq mýzyka mádenıetin kórkeıtýine, damytýyna qosqan úlesi úshin 1954 jyly Qazaq KSR-ine eńbegi sińgen ártis ataǵy berildi. F. Balǵaevanyń mýzyka ónerine degen shymyldyǵyn ashqan ujymy – Qurmanǵazy atyndaǵy memlekettik akademııalyq ult aspaptar orkestrinde qobyzshylar tobynyń jetekshisi ári jeke oryndaýshy retinde 22 jyl boıy talmaı eńbek etti [3, 18].

Sondaı-aq, kelesi konertmeıster bolyp alǵashqy qobyzshylardyń biri – Almajan Jamanshalova-Shaǵyrova taǵaıyndaldy. Onyń oryndaýshylyq qyzmeti 40 jyldan astam ýaqyt Qurmanǵazy atyndaǵy halyq aspaptary orkestriniń qalyptasý, damýymen tikeleı baılanysty boldy. 15 jasynan bastap Almajan orkestr quramyna alynyp, osy bir kúrdeli aspapty meńgere bastady. Ol ustaz J.Qalambaev, G.Baıazıtovalardyń klasynan qobyz tartýdyń qyr-syryn úırenip, ádistemelik sabaqtar aldy. Orkestrde jumys isteı júrip, Almajan 1946 jyly Qurmanǵazy atyndaǵy konservatorııaǵa túsip, qobyz klasynda ataqty skrıpkashy, professor I.A. Lesmannan dáris aldy.

Almajan Jamanshalova Qurmanǵazy atyndaǵy halyq orkestriniń quramynda júrip Qazaqstannyń qalalary men oblystaryna jáne shet memleketterge óner saparlaryna shyqty. Býharestte (1953j.) ótken konertterine qatysty.

Birneshe ret maqtaý gramotasymen marapattaldy. 1957 jyly belsendi shyǵarmashylyq jetistikteri úshin, Qazaq KSR eńbek sińirgen ataǵy berildi. Jastar men stýdentterdiń Búkilálemdik festıvaline qatysyp dıplomant atandy. 1962-1972 jyldarǵa deıin osy atalǵan orkestrdiń birinshi qobyzshylar tobynyń konertmeısteri bolyp, sonymen qatar ujymnyń jeke oryndaýshysy retinde belsendi qyzmetter atqardy.

Merýert Kálenbaeva – oryndaýshylyq, shyǵarmashylyq joly, eń aldymen, Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq aspaptar orkestriniń qobyzshylar tobynda jeke oryndaýshy jáne súıemeldeýshilik qyzmetimen tikeleı baılanysty (1961-1979 jyldar aralyǵynda).

1966 jyldan bastap óziniń oryndaýshylyq shyǵarmashylyǵyn Qurmanǵazy atyndaǵy Almaty memlekettik konservatorııasynda pedagogıkalyq qyzmetpen ushtastyrady. Merýert Kálenbaeva 1957-1958 jyly Máskeý qalasynda ótken Búkilodaqtyq jastar men stýdentter festıvaline jáne Qazaqstannyń onkúndik ónerine qatysty. Jeke oryndaýshy retinde Qazaqstan sheberleri tobynyń quramynda júrip kóptegen shet elderge: Franııa, Italııa, Germanııa, Polsha, Vengrııa, Kýba, t.b. órkenıet aımaqtaryna ulttyq mádenıettiń jetistikterin tanystyrdy.

Ol Búkilodaqtyq únjazba «Melodııa» fırmasynan «Qobyz – sazy» kúıtabaǵyn jaryqqa shyǵaryp, prıma qobyz aspabyna arnalǵan birshama týyndylardy oryndap shyqty [3, 19].

Merýert Kálenbaevanyń ustazdyq eńbegi óziniń kóptegen talantty túlekterimen jalǵasýda. Olar: QR eńbek sińirgen ártisi Ǵ.Boltaeva, T.Qaraqojaeva, sondaı-aq J.Ermaǵambetova, M.Estaeva, Á.Raqymjan jáne t.b. shákirtteri shoqtyǵy bıik halyqaralyq baıqaýlarda joǵary júldeniń ıegerleri atanyp keledi.

1981 jyly Shamǵon Qajǵalıevtiń shaqyrýymen Qazaq memlekettik ult aspaptar orkestrine qobyzshylar tobynyń konermeısteri qyzmetin Raýshan Musaqojaeva atqarǵan bolatyn. Raýshan Musaqojaevanyń úlken sheberlikpen oınaǵan áýenderi kúıtabaqtarda jáne jeke konertteri teledıdar men radıoda jazylǵan.

1982 jyly «Otyrar sazy» orkestrine aýysyp, biraz ýaqyt qobyz tobynyń konertmeısteri bolyp jumys isteıdi.

Qazaq kúılerimen jáne qazirgi zamanǵy Qazaqstan kompozıtorlarynyń shyǵarmalarymen birge, ol qobyzǵa beıimdelgen klassıkalyq mýzykany da maıtalman oryndaýshy jáne qobyz repertýaryndaǵy kóptegen shyǵarmalardyń tuńǵysh oryndaýshysy bolyp tabylady. Jeke oryndaýshylar «Kameralyq orkestr akademııasy» dara oryndaýshysy retinde onyń konertteri Avstrııada (1995j.), AQSh-ta (1996j.), Ońtústik Koreıada (1998j.), Italııada (1999j.), Túrkııada (2003j.) oıdaǵydaı ótti.

Gúlsara Iztileýova konservatorııada oqyp júrip ol úshinshi kýrstan bastap Qurmanǵazy atyndaǵy akademııalyq ult aspaptar orkestrinde jumys isteı bastady.

Kóp jyldar Gúlsara qatardaǵy qobyzshy, orkestrdiń qobyz tobynyń konertmeısteri bolyp eńbek etti. Orkestr quramymen shetelderge, Qazaqstannyń qalalarymen oblystaryna óner saparlarymen shyǵyp, halyq mýzyka ónerin nasıhattaýǵa óz úlesin qosty. 1982-1984 jylldar aralyǵynda Ishi qobyzshylar tobynyń konertmeısteri bolyp qyzmet atqardy [3, 20].

Orkestrdegi uzaq, jemisti eńbegi baǵalanyp, 1984 jyly Gúlsara Iztileýovaǵa «Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen ártisi» qurmetti ataǵy berildi.

Ǵaını Boltaeva konservatorııada oqyp júrip, 1979 jyly Qurmanǵazy atyndaǵy akademııalyq halyq aspaptar orkestriniń qobyz tobyna ornalasady. 1980 jyly konservatorııany bitirip, orkestrde jumysyn ári qaraı jalǵastyrady. 1981 jyly ansambl quramynda Úndi eline jáne Portýgalııaǵa attanyp, qazaq óneriniń belsendi ókili retinde kózge tústi. 1983 jyly Ǵaını Boltaeva I Respýblıkalyq Qurmanǵazy atyndaǵy saıysqa qatysyp, laýreat ataǵyna ıe boldy [3, 21]. 1984-1994 jyldar aralyǵynda qobyz tobynyń konertmeısteri qyzmetin atqardy. 1994 jyly Ǵaını Boltaevanyń qazaq ónerin órkendetýdegi zor eńbegi eskerilip, «Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen ártisi» degen qurmetti ataq berildi. Ǵaını Boltaeva orkestrdiń quramynda júrip, kóptegen shet memleketterge shyǵyp qazaq ónerin tanystyryp qaıtty. Shyǵarmashylyǵyn odan ári damytyp, shyńdala berdi. Mansúr Saǵatovtyń «Kúıin» dırıjer J.Begendikovtiń orkestrge óńdeýinde konertte orkestrmen alǵash oryndady. Ǵaını Boltaevaǵa deıin M.Saǵatovtyń «Kúıin» orkestrmen birge prıma qobyzshylardan eshkim oryndamaǵan edi. Al, Sh.Qajǵalıevpen birgelikte etken eńbeginiń ishinde, G.Dınıký «Javronok» rýmyn halyq áýenderi (V.Kondratevanyń óńdeýinde), ıtalııandyq skrıpkashy Vıttorıo Montıdyń shyǵarmasy «Chardashty» orkestrmen alǵashqy oryndaýshysy bolyp prıma qobyz repertýaryna qosty [6, 21]. Sonymen qatar, Qazaqstan men shetel kompozıtorlarynyń ár túrli, áserli, oryndalmaı júrgen shyǵarmalaryn baǵdarlamaǵa engizip jıi oryndap keledi. Jalpy, prıma qobyz repertýaryn jańartyp, baıytýǵa basa nazar aýdarady. Orkestr ártisi, qobyz tobynyń kóshbasshysy, konertmeısteri qyzmeti, jeke oryndaýshylyq sheberlikti damytý sııaqty izdenisteri – ustazdyq qyzmetke ákeldi deýge bolady. Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq konservatorııasynyń qurmetti professory Ǵaını Boltaeva – qyryq jyldan astam pedagogıkalyq qyzmetinde kóptegen laýreattar daıyndap, qazirgi tańda shákirtteri respýblıkamyzdyń ár oblystarynda orkestr, ansambl ártisi retinde jáne mekteptermen kolledjderde sabaq berip, ardaqty ustazdyń jolyn jalǵastyrýda.

Roza Qoıshıeva 1976 jyly úshinshi kýrs oqyp júrip, Qurmanǵazy atyndaǵy akademııalyq ult aspaptar orkestrinde eńbek jolyn bastady.

1985 jyly Qurmanǵazy atyndaǵy respýblıkalyq saıysyna qatysyp, erekshe baǵalanyp, laýreat atandy.

1992-2002 jylǵa deıin Qurmanǵazy atyndaǵy ult aspaptar orkestriniń qobyzshylar tobynyń konrmeısteri bolyp, orkestrdiń órkendeýine zor úles qosqan. Orkestrdiń súıemeldeýimen E.Brýsılovskıı «Altynaı», A.Jaıymov «Tolǵaý», P.Chaıkovskıı «Rýsskıı tane» atty shyǵarmalaryn sheber oryndaýshylardyń biri edi. Kóp jyldar boıy eren eńbegi baǵalanyp, 1996 jyly «Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen ártisi» ataǵyna ıe boldy [3, 16].

Janar Ermaǵambetova 1995 jyly J.Ermaǵambetova Qurmanǵazy atyndaǵy orkestr ujymynyń kórkemdik keńes músheleri sheshimimen I qobyzshylar toby konertmeısteriniń orynbasary bolyp taǵaıyndaldy. 2001 jyly I qobyzshylar tobynyń konertmeısteri qyzmetine joǵarlatyldy. 1995 jyly sáýir aıynda konservatorııada jeke konert berdi. Qurmanǵazy atyndaǵy orkestrimen jáne «Qazaqstan kameraty» ataýymen Qazaqstannyń halyq artısi G.Myrzabekovanyń basqarýyndaǵy kameralyq orkestrmen jeke konertterin berdi. Tvorchestvolyq oryndaýshylyq eńbekteri úntaspalaryna túsirilip, Qazaq radıosynyń altyn qoryna endi [3, 21].

Orkestr quramynda J.Ermaǵambetova Respýblıkamyzdyń jer-jerlerinde, sonymen birge Qyrǵyzstan, Ózbekstan, Bashqurstan, Tatarstan respýblıkalary men Túrkııa, Qytaı, Reseı, Italııa, Franııa, AQSh shetelderinde ótken konertterde ózin sheber de ónerli óner ıesi retinde kórsetip keldi. 2003 jyly Qurmanǵazy atyndaǵy akademııalyq halyq aspaptary orkestriniń súıemeldeýimen úlken konert ótkizdi. 2002 jyly Qurmanǵazy atyndaǵy akademııalyq halyq aspaptary orkestriniń 70 jyldyǵyna oraı «Qazaqstan Respýblıkasynyń mádenıet qaıratkeri» ataǵyna ıe boldy.

Adılova (Iskakova) Aınagúl 2003 jyldan beri Qurmanǵazy orkestrinde qyzmet istedi. 2005 jyly ótken konkýrs komıssııasynyń sheshimi boıynsha I qobyz toby konertmeısteriniń orynbasary qyzmetin atqardy. Osy orkestr quramynda Reseı, Bashqurtstan, Tatarstan, AQSh, Franııa,t.b. kóptegen shetel memleketterinde gastroldik saparlarda abyroıly qazaq ónerin dáriptep, jeke oryndaýshy retinde óner kórsetti. 2005 jyly Qytaı Halyq Respýblıkasy Altaı ónirinde arnaıy shaqyrtýmen prıma-qobyz jáne qyl-qobyz oınaý deńgeılerin kóterip, sabaq berip qaıtty. 2013 jyly Qytaı Halyq Respýblıkasynda ótken Qazaqstan Respýblıkasynyń mádenıet kúnderi aıasyndaǵy konertke qatysty. 2014 jyly ótken konkýrs komıssııasynyń sheshimi boıynsha I qobyz tobynyń konertmeısteri qyzmetine taǵaıyndaldy. 2014 jyly Amerıka Qurama Shtatarynda ótken Qazaqstan Respýblıkasynyń Mádenıet kúnderine qatysty. Qazirgi tańda, Aınagúl Adılova ustazdyq jolyn tańdap, K.Baıseıitova atyndaǵy daryndy balalarǵa arnalǵan mýzyka mektebinde shákirt tárbıeleýde.

Raqymjan Ásel 2012 jyldyń qyrkúıeginen bastap, búgingi tańǵa deıin Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq halyq aspaptary orkestriniń ártisi qyzmetin jalǵastyrýda.

2014 jyly sáýir aıynda konkýrs-attestaııaǵa qatysyp, qobyz tobynyń konertmeıster orynbasary boldy. Qazirgi kúnge deıin I qobyz tobynyń konertmeısteri qyzmetin atqaryp keledi.

Sondaı-aq, Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq konservatorııasynda ustazdyq qyzmet isteýde. Ásel Raqymjan óz tobymen kóp daıyndalyp, árdaıym shyǵarmashylyq izdeniste júredi. Sonyń aıǵaǵy, 2018 jyldyń 20 sáýir kúni Astana qalasynyń 20 jyldyǵyna arnalǵan Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq halyq aspaptar orkestriniń 1shi qobyz tobynyń «Asqaqtaı ber Astana» atty konertin uıymdastyrdy. Bul qazaq orkestriniń tarıhynda alǵash ret uıymdastyrylǵan qobyzshylar tobynyń jeke konerti boldy. Konerttiń ózgesheligi prıma qobyz aspabynyń jańa qyrlaryn ashýy, ıaǵnı, repertýardyń jan-jaqtylyǵy, qazirgi zaman kompozıtorlarymen dúnıejúzine tanymal áýenderdi óńdep oryndaý, ár túrli aspaptarmen dýet, trıo, kvıntet jáne ansamblde oryndaý, mýzykalyq janrlardyń aýqymdylyǵy usynyldy.

2019 jyldyń 19 sáýir kúni Qurmanǵazy orkestrimen «Qobyz syry» atty óziniń jeke konertin berdi. Keshte alǵash ret qobyz aspabynda oryndalǵan birneshe shyǵarmalar boldy. Olar S.Taneevtiń skrıpka men orkestrge arnalǵan Konerttik sıýıtasynan sońǵy bólimi «Tarantella», N.Hesstin «Damy v lılovom», halyq aspaptar orkestrimen alǵash oryndalǵan P.Sarasate «Introdýkııa ı tarantella» shyǵarmalary. Qurmanǵazy orkestriniń alǵash oryndaýynda E.Qusaıynovtyń «Qypshaq jyry» atty qobyz ben orkestrge arnalǵan konerti keshtiń núktesi boldy.

Tól mádenıetimizdiń órkendeýi, ónerdi odan da bıik asýlarǵa jetkizý búgingi urpaqtyń kúsh-jigerin talap etedi. Mýzyka óneriniń bıik shyńyna qol artqan qanshama maıtalmandardyń izderin basyp, tálim-tárbıesin boıyna sińirip, ári qaraı jalǵaý ár óner adamynyń taǵdyry.

Aýqymdy maqsattarmen shyǵarmashylyq izdenister, ár at salysqan tulǵanyń kásibıligi, mýzykalyq mazmunynyń baılyǵy ýaqyttyń synynan ótip, ártisterdiń jańa býynyn tárbıeleýge zor yqpal etedi. Orkestrdiń ósýi nemese quldyraýy dırıjerge jáne ár toptyń konertmeısteriniń qyzmetine tikeleı baılanysty. Joǵaryda atalǵan Qurmanǵazy atyndaǵy qazaq ult aspaptar orkestriniń qobyzshylar tobynyń konertmeısterleriniń eren eńbeginiń jemisi – búgingi elimizdiń mýzykalyq jáne mádenı ómirine óziniń úlesin qosqandyǵyn ańǵartady.