Maqala
Qazaqstan kompozıtorlar shyǵarmashylyǵynda prelıýdııa janrynyń qalyptasýy men damýy
Bólim: Mýzyka
Datasy: 17.04.2021
Avtory: Шарифа Есиркепова
Maqala
Qazaqstan kompozıtorlar shyǵarmashylyǵynda prelıýdııa janrynyń qalyptasýy men damýy
Maqalada Qazaqstan kompozıtorlary Ǵ.Jubanova, Q.Qojamıarov, T.Qajyǵalıev, N.Meńdiǵalıev, J.Tezekbaev, B.Amanjolovtardyń prelıýdııalary tereńinen taldanyp, árqaısysynyń stılıstıkalary, shyǵarmashylyq quraldary, kórkem-oı tujyrymdamalarynyń qurylý amaldary anyqtalady
Bólim: Mýzyka
Datasy: 17.04.2021
Avtory: Шарифа Есиркепова
Qazaqstan kompozıtorlar shyǵarmashylyǵynda prelıýdııa janrynyń qalyptasýy men damýy

Qazaqstanda fortepıano shyǵarmashylyǵy HH ǵasyrdyń 20-shy jyldarynda qurylyp, jyldam damı kele osy ǵasyrdyń sońynda shyǵarmashylyq kemeldengen dárejesine jetti. HH ǵasyrdyń ekinshi jartysynda Qazaqstan kompozıtorlarynyń shyǵarmashylyǵynda kameraly-aspaptyq, sonyń ishinde fortepıano mýzykasy keńinen damydy.

Kameraly-aspaptyq mýzykanyń bastapqy qurylý kezinen bastap-aq onyń mınıatıýraǵa jaqyn bolýy baıqalady. Ol baǵdarlamaly pesa retinde ulttyq beınelerdi ashyp, folklordyń baı álemin, shyǵys álemin tanýymen birge qazaq mýzykasy jáne onyń avtorlarynyń beıneleý múmkindigin kórsetedi. N.Shahnazarovanyń aıtýynsha, eýropalyq janrǵa halyq áýenin engizý jas ulttyq mektepter úshin óte kúrdeli mindetti týdyrady. Kompozıııadaǵy erejeler, qatal zańdylyǵy joq erkin qurylym men mazmundar,  mınıatıýralardyń ereksheligi kompozıtorlyq fantazııanyń, oıdyń alǵa umtylýyna jol kórsetti.

Fortepıano mınıatıýralaryn qaraı otyryp, «kishi formaly» shyǵarmalardyń bes janrlyq túrlerin bólýge bolady.

Birinshi top – qazaq ónerinde kameraly-aspaptyq janrynyń birinshi úlgisi bolǵan ánder men kúılerdiń fortepıanoǵa óńdelgen shyǵarmalary bolyp tabylady. Mazmuny jáne formasy jaǵynan alǵanda birinshi óńdeýler aspapty pesa bolyp keledi.

Ekinshi top – eń kóp taralǵan beıneli atamalarǵa ıe programmaly pesalar. Bul qatarǵa N.Mendiǵalıevtiń «Dombyra týraly ańyz», «Dala» shyǵarmalary, A.Jubanovtyń «Qyzyl qaıyńy», Q.Qojamıarovtyń «Jańbyr», «Kúnshýaq», «Báıge» atty pesalary, A.Saǵattyń «Talshyn», «Toıbastar» jáne t.b. eń kórnekti oryndy ıelenetin kishi formadaǵy shyǵarmalar kiredi.

Avtorlyq án-pesalar men án-bıler úshinshi janrlyq topty quraıdy. Bul topqa A.Jubanovtyń «10 tájik bıi» (1941-1945), qazaq bıleri «Saranjap» jáne «Kóroǵly» (1943), «8 qazaq bıi», «Aqjeleń bıi», M.Saǵatovtyń «Álııa» baletinen aýyldastar bıi, H.Ábiljanovtyń «Kóktem valsi» jáne t.b. shyǵarmalary enedi.

Tórtinshi top balalarǵa arnalǵan mınıatıýralardy qamtıdy. Balalarǵa arnalǵan pesalar mindetti túrde ıkl túrinde toptalǵan.

Qazaqstanda  besinshi top ártúrli mazmundarǵa toly, janrlyq sıpaty eýropalyq mýzykamen baılanysty shyǵarmalar. Bul topqa prelıýdııalar, noktıýrnder, tokkatalar, ekspromttar, serenadalar, «sózsiz ánder» (pesnı bez slov) jáne t.b. kiredi. Osy janrlyq toptardan biz prelıýdııa janryn qarastyramyz. S.Mıhaılovtyń oıynsha, prelıýdııa janry «az anyqtalǵan. Bul úrdis olardyń HH ǵasyrdyń jańa estetıkalyq jáne stıldik tendenııalarynyń atmosferasynda nátıjeli shyǵarmashylyq damýyn aıqyndap berdi» [1, 122]. Bizdiń negizgi mindetimiz – prelıýdııa janryn beınelik salasynan, mýzykalyq til jaǵynan, onyń mánerli amaldaryn otandyq shyǵarmalardaǵy eń kórnekti úlgileriniń negizinde taldaý.

Qazaqstanda fortepıanolyq prelıýdııa janrynda 30-dan artyq pesalar jazylǵan. Olardyń avtorlary Ǵ.Jubanova, Q.Qojamıarov, D.Maýın, M.Qoıshybaev, N.Mendiǵalıev, T.Qajǵalıev, S.Kıbırova, B.Qydyrbek, B.Amanjolov, jáne t.b.

Eń birinshi prelıýdııalar HH ǵasyrdyń 50-jyldarynyń basynda paıda boldy. Bul janrdyń qazaq mýzykasyna tez arada sińýi mýzykalyq jáne jalpymádenıettik jaǵdaılarymen baılanysty boldy. Dál sol jyldary prelıýdııalardyń shyǵýyna birneshe jaǵdaılar sebep boldy: orys mýzykalyq mádenıetimen baılanysynyń belsendirilýi, Qazaqstanda konservatorııanyń ashylýy, konerttik fortepıano oryndaýshylyq dárejesiniń joǵarylanýy. Qazaqstan kompozıtorlarynyń prelıýdııalary ártúrli baıqaýlar men oryndaýshylyq repertýarynyń quramaly bóligi boldy.

Ǵazıza Jubanovanyń prelıýdııalary Qazaqstan kompozıtorlar shyǵarmashylyǵynyń arasynda ózindik beınelerge toly erekshe bolyp keledi. Ol 1951 j. Máskeý konservatorııasyn oqyp júrgen kezinde tórt prelıýdııa jazǵan. Zertteýshilerdiń anyqtaýy boıynsha, prelıýdııalar kompozıtordyń erekshe qabilettiligi men ózine tán qasıettiligine ıe deıdi. Olardyń oıynsha, Ǵ.Jubanovanyń shyǵarmalarynda «kompozıtordyń daryndylyǵy, onyń lırıkalyq zeıini, halyq mádenıetimen tereń baılanysy» baıqalady.

Zymyrap ótip jatqan sátti toqtatýdy qalaıtyn, sony sezinip, ári qaraı damytý arqyly ǵajap dúnıege saı keletin bul janrdyń mazmundy belgisi jas kompozıtordyń prelıýdııalarynda jaqsy kórinedi. Praktıkada eń batyl oılaryn oryndaı otyryp, Ǵ.Jubanova shegi joq múmkindikterdi jáne keremet erkindikti týdyrady.

Ǵazıza Jubanova

Prelıýdııalar bul janrda eń ıgi dástúrde jazylyp, olardyń negizinde klassıkalyq eýropalyq bastaýmen bizdiń halyq ımprovızaııanyń túpki tamyrymen tyǵyz baılanysta boldy. Bul prelıýdııalar avtordyń jeke stılin beıneleıdi: beınelerdiń qarama-qaıshylyǵy, mazmundylyǵy men lırızmi. Ǵ.Jubanovanyń prelıýdııalaryndaǵy qazaq ánderi, dombyra men qobyzdyń ekidybystyǵynyń qandaı da bir tásilderi, qazaq kúıleriniń beınege toly álemi kompozıtordyń ulttyq mádenıetpen tereń baılanysta ekenin anyq baıqatady.

Ǵ.Jubanova óz prelıýdııalarynda HIH-HH ǵasyrlardyń Eýropa jáne orys mýzykasyndaǵy bul janrdyń baı tájirıbesine súıenedi. Kólemi jaǵynan shaǵyn pesa bolǵandaryna qaramastan olardyń gomofondy-garmonııalyq negizi polıfonııalyq dybystyǵymen tolyqtyrylǵan jáne qarapaıym úshbólimdi forma men keńeıtilgen perıodtar kólemin ashýymen qatar, olardyń árqaısysy belgili bir kóńil-kúıge ıe. Árbir prelıýdııada pıanısttik mindettermen baılanysty ózine saı belgili bir faktýra túrinde jasalynǵan. Prelıýdııalar qazirgi kezde oqý-pedagogıkalyq repertýarǵa engizildi [2].

1988 jyly Ǵ.Jubanova jańadan fortepıano ıklin jazyp shyǵarady, onyń ishine professor Eva Koganǵa arnalǵan «EVA» atty úsh prelıýdııa engen. Bul prelıýdııalar minezi jaǵynan bir-birine qarama-qaıshy, biraq ortaq taqyryppen baılanystyrylǵan: E-F-A dybystary (mı-fa-lıa) – pıanıstkanyń esimin sýrettep, úsh kontrastty pesadan turatyn ıkldi quraı otyryp, belgili bir sımvolıkany kórsetedi [3].

Ǵ.Jubanovanyń prelıýdııalaryn tyńdaǵanymyzda biz keńes kezindegi kompozıtor S.Prokofevtiń shyǵarmashylyq áserin anyq baıqaımyz (Ǵ.Jubanovanyń Prelıýdııalary jáne S.Prokofevtiń «Mımoletnostı» atty ıkly). Bular shyǵarmalardyń garmonııalarynda, strýktýralarynda, formalarynda, shtrıhtarynda, bir oktavadan ekinshi oktavaǵa «sekirimderde», aıyrym reńkinde jáne dybystardyń boıaýlarynda, sondaı-aq dıssonansty, hromatızmdi jáne tremolony qoldanýlarynan kórinedi.

Ǵ.Jubanovanyń  prelıýdııalary pedagogıkalyq jáne konerttik repertýarda keńinen qoldanylady. Olar baıqaý baǵdarlamalardyń barlyq basqyshtaryna engizilgen. Oryndaý jaǵynan qolaıly bolyp keledi jáne tamasha tehnıka men kóptegen mindetterdi qajet etedi. Ǵ.Jubanovanyń prelıýdııalaryn durys oryndaý úshin onyń óte názik boıaýyn jáne mazmunyn tolyq túsine bilý qajet.

Quddys Qojamıarovtyń kishi formaly shyǵarmalary erekshe nazar aýdartady. Kompozıtordyń mýzyka tilindegi ulttyq minezdemesi kásibı óner janrynda uıǵyr mýzykasynyń ereksheligin alǵash ret qoldandy. R.Hasanovanyń aıtýy boıynsha, «Q.Qojamıarovtyń kameralyq-aspaptyq mýzykasy operalyq nemese sımfonııalyq shyǵarmalary sekildi aıtarlyqtaı mańyzdy emes, alaıda ol ózinshe tartymdy jáne janrlyq túrlenýge bólinedi». Bularǵa Q.Qojamıarovtyń fortepıanoǵa arnalǵan alty kishi prelıýdııalar jáne Prelıýdııa-poemasy jatady.

Óziniń prelıýdııa-poemasynda kompozıtor kóbine keń dıapazondy dybystyń baıytylǵan reńki kúshke, energııaǵa baı jáne tolyq akkordtar ekspressııanyń órbýi, dınamıkalyǵy men alǵa umtylýlyǵyna keremet dramatıkalaryn qoldanady.  Bul jerde strýktýra, faktýra, jalpy túzilisi jáne mazmuny jaǵynan, atalǵan akkordtarǵa, mýzykaǵa ıe bolý jaǵynan S.Rahmanınovtyń prelıýdııalaryna óte jaqyn keledi (mysaly, olar Rahmanınovtyń do-dıez nemese sol-mınor prelıýdııalarynda baıqalady).

Oryndaý jaǵynan qaraǵanda bul poema-prelıýdııa aıtarlyqtaı kúrdeli. Kompozıtor munda barlyq regıstrdi jáne keń dıapazondy qoldanǵandyqtan pıanıst orkestrdi elestetip, olardy ártúrli aspaptarǵa bólip qaraýy yqtımal. Al ony oryndaý maqsatyn anyqtasaq, shyǵarmanyń ishindegi bir akkordtan ekinshi akkordqa tegisteı aýystyryp, uıǵyr motıvine sáıkes árbir garmonııany estip, túsinip, applıkatýralary men pedalin durys qoldanýy abzal.

Naǵym Mendiǵalıev fortepıanolyq prelıýdııa janrynyń bıik shyńyna jetken kompozıtor. Ol eń alǵash kásibı qazaq pıanısti bolýymen qatar mýzykalyq mektep, ýchılıe jáne konservatorııanyń oqý-metodıkalyq repertýaryna kiretin eń birinshi fortepıanoǵa arnalǵan konertter, birneshe mınıatıýralardyń avtory boldy. N.Meńdiǵalıev «Dombyra týraly ańyz» atty konerttik pesasy qazaq fortepıano mýzykasynda keńinen taralǵan shyǵarmalarynyń biri boldy. Sonymen birge onyń eki prelıýdııasy (a-moll, As-dur) tyńdarmanǵa tartymdy da qyzyqty bolyp keledi (1966). Kompozıtordyń birinshi «Dala» degen ataýǵa ıe bolǵan prelıýdııa faktýra qurylymy jaǵynan S.Rahmanınovtyń gis-moll op.32 №12 Prelıýdııasyna uqsas. Bul uqsastyq keńinen ándetilgen áýeni men qurastyrylǵan garmonııasynan baıqalady. Biraq kadenııasynda N.Mendiǵalıev shabystaǵy beıneni sýretteı otyryp, dombyranyń qońyr dybysyn engizedi. Ekinshi prelıýdııasy beınelik qurylys jaǵynan S.Rahmanınovtyń As-moll op.23 №6 prelıýdııasyna jaqyn. Onyń áýeni on altylyqtyń órneginiń fonynda estiledi.

Tiles Qajyǵalıev

Tiles Qajyǵalıevtiń stıliniń negizi óz aldyna baı jáne ártúrli bolyp keledi. Shyǵarmashylyǵynyń túzilýine halyq dástúriniń organıkalyq jınaqtaýy jáne shet eldiń klassıkteri men orys kompozıtorlarynyń shyǵarmashylyǵynyń áseri úlken ról atqardy. Jas avtordyń shyǵarmashylyq naqyshy HH ǵasyrdaǵy kompozıtorlarynyń arasynan Prokofev, Stravınskıı jáne Bartoktyń mýzykalaryna jaqyn bolǵandyǵy anyq kórinedi. Qajǵalıevtiń mýzykasy kantılendigimen, jyly sezimimen jáne Debıýssı men Raveldiń izin jalǵastyrýmen baılanysty garmonııalyq vertıkaliniń estilýimen, tembrlik reńkimen ózine tartymdy.

Prelıýdııalar ár kezeńde jazylǵanymen kompozıtordyń ózi (kompozıtordyń bir suhbatynda baıqalǵandaı) olardy bir ıklge baılanystyrýǵa jol qoıady. Olar – dramalyq, tereńdetilgen psıhologızmge toly bı jáne skeroǵa deıin baratyn úlken sheńberdi qamtıdy. Prelıýdııa janry kompozıtordy formasy jaǵynan yqshamdylyǵymen, onyń ishki dúnıesindegi syryn, oıyn jáne sezimin bildirýimen qyzyqtyrǵan [4]. Mysaly, №1 – Iýmoreska, №6 – Menýet, №7 – Skero, №8 – Romantıcheskaıa.

Tiles Qajyǵalıevtiń barlyq prelıýdııalary janr, forma, faktýra, temp jáne shtrıh jaǵynan ár túrli minezge toly. T.Qajyǵalıevtiń kompozıtorlyq fortepıano stıliniń ereksheligi:

  1. Jetinshi prelıýdııasynda (Prelıýdııa-Skero) skero, prelıýdııa jáne kúı janrynyń birigýinen shyqqan janrdyń halyqaralyq jáne ulttyq sıntezi;
  2. Halyq ulttyq stılıstıkasy men qazirgi zamanǵa saı kompozıtorlyq jazbanyń baılanysy. Bul erekshelik barlyq prelıýdııalarda bar. Ol qazaq mýzykasyn minezdeýshi HH ǵasyrdyń ádisterimen sáıkes keledi;
  3. Árbir prelıýdııalaryn aspaptaýǵa bolatyndyqtan orkestrlik kórinispen qarastyrýǵa bolady;
  4. Prelıýdııalarynyń birtegistigi men grafıkalyǵy polıfonııalyq mazmundamada paıda bolýy.

Bul prelıýdııalarynyń stıldik bastaýy S.Prokofevtiń fortepıano shyǵarmashylyǵymen (or. 12, №7 do-major prelıýdııasy, Prokofevtiń 4-shi sonatasyndaǵy Andante, «Mımoletnostı» №2, «Sarkazmalary», №8 sonatasynan Menýet, «Skero» op. 12) tyǵyz baılanysty. Sonymen birge, T.Qajǵalıevtiń prelıýdııalary qazaq mádenıetniń mýzykalyq dástúrimen baılanysty anyqtalady. Mysaly, 7-shi prelıýdııasynyń yrǵaqtyq motıvinde («Shıli ózen», «Ýrıdaı», «Sáýlem-aı» sekildi qazaq ánderimen tutas), birinshi jáne ekinshi prelıýdııasynyń áýeninde esitemiz.

T.Qajǵalıevtiń prelıýdııalarynyń anyqtaý proessinde onyń mınıatıýralarynda avtordyń ózindik jekeligi baıqalady. Bul jekelik HH ǵasyrdyń mýzykasyndaǵy qazirgi zamanǵa keletin tilinde, dástúrinde ári fortepıano stılindegi garmonııanyń kúrdeliligi men formasynyń anyqtyǵynda kórinis tabady. T.Qajǵalıev prelıýdııasynyń faktýrasynda keremet ónertapqyshtyq sheberligin qalyń tembriniń qosylýynda jáne ýnısondyq qýystyǵynyń fondyq effektinde, áýendetilgen lırıkalyq melodııasynda jáne ótkir klasterlik garmonııasynda kóremiz. Óziniń beınesi jaǵynan prelıýdııada lırıka da, jumsaqsyq ta, náziktik te, apattylyq ta bar jáne beıneligi tolyq, teatrly bolýymen erekshelinedi. Birinshi, Ekinshi jáne Jetinshi prelıýdııalarynyń tematıkalyq materıalynda óziniń ulttyq topyraǵy, kompozıtordyń mýzykalyq tilindegi ulttyq tabıǵaty baıqalady.

Respýblıkamyzda prelıýdııa janrynyń damý kórinisinde Jumataı Tezekbaevtyń eki prelıýdııalaryn atap ótsek bolady. J.Tezekbaev óziniń ertedegi shyǵarmashylyǵynda fortepıano úshin «Son» jáne «Iav» degen 2 prelıýdııalaryn jazdy (1978). Jáne fortepıanoǵa men orkestrge arnap jazylǵan «Názik jalǵan» prelıýdııasyn engizdi.

Aspaptyq janr boıynsha kompozıtor fortepıano aspabynda faktýralardyń baılyǵyn sezingen. Sol úshin Bartok, Stravınskıı, Orf, Hındemıttiń shyǵarmalaryn úırene otyryp, qazirgi zamanǵa sáıkes belgili amaldaryn qoldanady. Onyń erte kezeńdegi mýzykasynda eýropa janryndaǵy (poema, ballada) jáne sol sekildi qazaq dástúrli mýzykasyndaǵy (án, terme, kúı) ımprovızaııa men tembrlik múmkindikterimen birge  ulttyq stılıstıkasy baıqalady [5]. Tezekbaevtyń ıntonaııalyq til baılyǵy eýropa normasyndaǵydaı qatal emes, qazirgi zamanǵa sáıkes keledi.

Fortepıano úshin jazylǵan tórt prelıýdııanyń avtory Baqtııar Amanjolov bolyp tabylady. Olardy 1969 jyly Qurmanǵazy atyndaǵy Almaty memlekettik konservatorııasynda daıyndaý kýrsynda professor Ǵ.A.Jubanovanyń klassynda oqyp júrgen shaqtarynda jazǵan edi. Prelıýdııalar úlken ıkl quraıdy. B.Amanjolovtyń prelıýdııalaryn franýz ımpressıonıstteri Debıýssı men Raveldiń shyǵarmalarymen, olardyń baǵdarlamaly mınıatıýralarymen jáne A.N.Skrıabınniń prelıýdııalarymen, S.S.Prokofevtiń «Mımoletnostı» ıklimen salystyrýǵa bolady.

Fortepıano ıklin quraıtyn pesalary óziniń shynaıylyǵy men kórkem beıneli tereńdiligimen erekshelenedi [6]. Onyń barlyq prelıýdııalary tabıǵattyń beınelerimen tyǵyz baılanysty jáne ózine tán ataýlarǵa ıe: «Taý ishinde kúzde» («Osenıý v gorah»), «Ózen» («Rýcheı»), «Keshki áýez» («Vechernıı napev»), «Kókpar».

O.Bondarenkonyń suhbatynda kompozıtor: «Konservatorııada oqyp júrgen jyldarymda men Aleksandr Zataevıchtiń ótken ǵasyrdyń 1920-1930 - jyldary jınaqtaǵan qazaq ánderi men kúılerimen tanystym. Bul kezinde «rýhanı kózqaras – mádenıet – tabıǵat - turmys» degen tizim keremet mádenıettiń kórinisi edi. Al Zataevıch bolsa, elder bir birimen ádemi ımprovızaııalanǵan tilektermen kezdesip, aıaýly ana óz ulyna án arnap, kóptegen áser qaldyrady dep tolqyp jazǵan. Olar jigerlengen sol qorshaǵan ortada tabıǵat garmonııasymen jasady» [7].

Ǵ.Jubanova, Q.Qojamıarov, T.Qajǵalıev, N.Mendiǵalıev, J.Tezekbaev, B.Amanjolov jáne t.b. kompozıtorlardyń prelıýdııa janryna úles qosqan shyǵarmalary jańa quraldaryn izdenýge kórsetilimdi jáne kórkem-oıly tujyrymdamalarynyń qurylýynda úlken ról atqarady.

Qoldanylǵan materıaldar:

1. Михайлов М. Этюды о стиле в музыке. Статьи и фрагменты. – Л., 1990.-288с.

2. Досаева А. Прелюдии Г.Жубановой, поэма Е.Рахмадиева «На зов Абая». Методические указания к исполнению произведеий композиторов Казахстана для фортепиано. - Алма-Ата, 1983. С. 3-15.

3. Мухитова А.К. Фортепианное искусство Казахстана второй половины ХХ века. Автореферат дисс. Кандидата искусствоведения. - Алматы, 2009.

4. Байскалова А.Б. Цикл из семи прелюдий Т.Кажгалиева. (Метолические указания) – Алма-Ата, Изд. НМК, 1983, с. 24.

5. Джумакова У. О творчестве композитора Ж.Тезекбаева. // Родному ВУЗУ наш талант. - Издательство Алматы, Өнер 2005. С. 230-245.

6.Измаилов Н. Методические рекомендации по исполнению камерных произведений Б.Аманжола. – изд. РУМК по высшему образованию, Алма-Ата, 1987, 32 с.

7.Официальное издание акимата и маслихата г.Алматы. // Интервью с Аманжол Б. analyrics.com/lyrics