Maqala
Júrekti ánmen terbegen...
"Seıdollanyń ániniń keremeti sol – onyń áninde Seıdollanyń jibekteı esilgen jany sezilip turady. Sol án arqyly-aq, onyń qandaı izgilikti jan ekendigin tanyp-bilýge bolady."
Bólim: Mýzyka
Datasy: 08.02.2017
Avtory: Бекжан Байгенжеев
Maqala
Júrekti ánmen terbegen...
"Seıdollanyń ániniń keremeti sol – onyń áninde Seıdollanyń jibekteı esilgen jany sezilip turady. Sol án arqyly-aq, onyń qandaı izgilikti jan ekendigin tanyp-bilýge bolady."
Bólim: Mýzyka
Datasy: 08.02.2017
Avtory: Бекжан Байгенжеев
Júrekti ánmen terbegen...

Seıdolla Báıterekovtyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna kýá bolǵan, sonymen qatar birge jumys istegen, etene baılanysta bolǵan ánshi, kompozıtorlardyń estelikteri.


Roza Baǵlanova

Halyq qaharmany

Jany jazdaı jaıdarlym...

«El ishi – óner kenishi» deıdi dana halqymyz. Bári de eldiń ishinen shyǵady. Halyq týdyrǵan sondaı talanttyń biri, aınalaıyn, Seıdolla baýyrym edi. Qaıteıin, mańdaıymyzǵa syımaı ketti. Azamat retinde, has talant retinde syılaıtyn edim.

Jany názik edi. Bárin júregine jınaı bergen soń, qaıdan shydasyn?! Aqyry alyp tyndy. Biraq, ózi júrekten ketkenimen, halyq júreginde qaldy. Seıdolla bul kúnde ánge aınalyp ketti. Meniń jetpis jyldyǵyma dırıjerlik etti. Bilikti maman edi ǵoı ol. Mereıtoıymnyń oıdaǵydaı ótýine bir kisideı atsalysyp edi. Onyń bir ǵana «Álııasynyń» ózi ne turady?!ondaı án ómirge sırek keledi. «Álııa» ánniń tóresi ǵoı. Roza qyzymnyń oryndaýynda qandaı qulpyryp ketedi deseńshi?! Ol án jaryqqa shyqqanda, alǵash oryndalǵanda óz pikirimdi, aqjoltaı tilegimdi aıtqan bolatynmyn. Áli de sol pikirimdemin. Seıdollanyń bir qasıeti – ol ánniń sózin tańdaı biletin. Bir sóz úshin shyj-byjy shyǵyp, sol qashan durystalǵansha baıyz tappaıtyn. «Álııanyń» asqaq án bolyp shyǵýy sondyqtan.

Seıdolla aldyn boljaı biletin. Onyń estradaǵa kelýi talaıdyń baǵyn ashty. Talaı ánshi onyń ánderi arqyly tanyldy. Seıdolla jarq etip shyqqan daryn ıesi edi. Ol – halyq júregin ánimen terbegen azamat. Án jazǵannyń bári sazger emes. Sondyqtan, sazgerler kóp bolǵanymen, Seıdollanyń orny men úshin qashan da bólek. Halyq ta sony bilgendikten Seıdollasyn umytpaıdy.


Ermek Serkebaev

KSRO halyq ártisi

Dos týraly jyr

Men Seıdollanyń eki ánin oryndadym. Birinshisi – «Dos týraly jyr», ekinshisi – «Ómir-ómir». Osy eki án de meniń repertýarymda turaqty oryn alyp qaldy. Alǵashqy shyqqan kezinen bastap, kúni búginge deıin oryndap kelem. Úlken konertterde mindetti túrde aıtam. Men oryndamasam, halyqtyń ózi surap oryndatady. Án qudireti degen sol. «Dos týraly jyrdy» halyq «Jan dosym» áni dep biledi. Ol ánniń qaıyrmasy osylaı aıtylatyn bolǵan soń, kópshilik solaı eken dep oılaıdy. Sondyqtan, maǵan da «Jan dosymdy» aıtshy dep ótinish bildirip jatady. Men qaltqysyz oryndaımyn. Ózimen unaıtyn án bolǵan soń, jan-dúnıemmen berile oryndaımyn. Halyq oryndarynan uzaq tik turyp, qoshemetteıdi. Ylǵı solaı. Bul – maǵan degen, ánge degen, bárinen buryn sol ánniń avtory Seıdollaǵa degen qurmet.

Jalpy meni estradalyq ánder arqyly halyqqa jaqyndatqan saz súleıi – Seıdolla. Oǵan deıin halyq meni opera retinde biletin. Men kóbine «Shashtaraz» operasyndaǵy Sıgarony oryndadym. Meniń tyńdarmanym da sol ándi aıtqanyma úırengen. El aralap konert qoıǵanda, kópshiliktiń suraıtyndary «Sıgaro» bolatyn. Halyq meni solaı tanıtyn. Al, Seıdollanyń ánderin oryndaý arqyly men burynǵydan da keń tanyldym. Onyń ánderi meni halyqpen burynǵydan beter etene jaqyndata tústi.

Seıdollanyń ániniń keremeti sol – onyń áninde Seıdollanyń jibekteı esilgen jany sezilip turady. Sol án arqyly-aq, onyń qandaı izgilikti jan ekendigin tanyp-bilýge bolady. Seıdolla ishki jan-dúnıesi sulý, minezi salmaqty, ózi ustamdy, kishipeıil jigit edi. Men onyń ishki mádenıetiniń óte joǵary bolǵanyn erekshe baǵalaımyn. Ol – ánderimen qatar úlken shyǵarmalar da ómirge ákelgen talant ıesi. Onyń sımfonııalyq, sondaı-aq horǵa arnalǵan shyǵarmalary óz aldyna bir tóbe. Jalpy, ol bergennen bereri kóp shaǵynda ómirden ozdy. Kóp dúnıe ózimen ketti.

Men «Ómir-ómir» ánin ózim týraly túsirgen derekti fılmde qoldandym. Oǵan da qansha jyl ótti?! Jastaý kezimiz. Qazir kórseń, qandaı jarasymdy. Teńiz tolqyny jaǵaǵa uryp, ánmen úndesip, ǵajap bir kúı keshesiń. Án sıqyry, án keremeti degen sol.


Myńjasar Mańǵytaev

Qazaqstannyń Halyq ártisi

Áldı-áýen

Seıdolla meniń jadymda óte kishipeıildigi, qarapaıymdylyǵymen qaldy. ánderi udaıy oryndalyp, tolysyp, kemeline kelgen shaǵynda da «menmin» dep kókirek kerip, alǵa túsken emes. ózine tán birtoǵa minezinen bir ret te aınyǵanyn kórgen emespin.

Seıdolla – sońymnan ergen áriptes inim. onyń ústine jerlestigimiz taǵy bar. Jerles demekshi, bizdiń ońtústik óńirde, ásirese Shymkentte, Qazaqstannyń ózge ólkelerine, onyń ishinde Reseımen shekaralas jatqan aımaqtarǵa qaraǵanda, qazaqshylyq basym. Halyqtyq dil de basqasha qalyptasqan. Dinniń de barynsha ornyqqan jeri. Ol – jaqsy. Jaqsy bolatyny, ulttyq erekshelikter, ózge de salt-dástúrimizge qatysty qundylyqtardy saqtap qaldyq. Deı turǵanmen, máseleniń ekinshi jaǵyna da mán bergen jón. Shyntýaıtyna kelsek, ulttyq qundylyqtar basym bolǵan jerde jańa, álemdik mádenı jetistikterdiń qalyptasa qoıýy – qıynnyń qıyny. Qalyptasýdy bylaı qoıǵanda, Eýropanyń álem moıyndaǵan ozyq úlgidegi klassıkalyq dúnıeleriniń ózin, bul tek áýenge qatysty jáıttar ǵana, bolmasa órkenıetti elderdiń ózge de jetistikteri kóp qoı, biraq solardyń qaı-qaısysyn da halyq qabyldaı bermeıdi. Men muny óz basyma qatysty jáıttarǵa baılanysty bolǵan soń, qazǵap otyrmyn. Kezinde ındýstrıaldy tehnıkýmdy úzdik bitirsem de, óner jolyn qýyp Almatyǵa ketkenimde, aǵaıyndar «myna Mańǵytaıdyń balasy adam bolmaıdy» dep, menen úmitterin úzip qoıǵan bolatyn. Ol kózqaras Seıdollanyń kezinde de kóp ózgere qoıǵan joq.

Ras, ózimizge tán baıyrǵy qundylyqtardy, ádebıette bolsyn, mádenıette bolsyn, tipti ádet-ǵuryp, salt-sanadaǵy erekshelikterdi de saqtaǵan, qurmettegen jyqsy. Biraq, sonyń bárin álemdik jetistiktermen úılestire bilgenge ne jetsin?! Bul ásirese áýenge, saz ónerine qajet. Sonda ǵana halyq ósedi, ilgeri damıdy. Bul – ónerdiń barlyq salasyna da qatysty. Órkenıetti elder jetistiginen, búgingi tilmen aıtsaq, jahandanýdan shoshymaý kerek. Halyq ózine qajettisin ǵana alady. Mádenıetter toǵysy bir-birimen úndesip, úılesip qorytylǵannan keıin baryp halyq júregine jol tabady. Al, oqshaýlaný ónerdiń óresin taryltady. Mine, Seıdolla – sondaı qazaqy ortany jaryp shyqqan aıtýly tulǵa. Óner soqpaǵynda ózindik iz qaldyrǵan birden-bir saz sýretkeri.

Seıdollanyń talǵamy óte joǵary edi. «Qazaqkonertte», fılarmonııada qyzmet atqarǵan kezderinde, ásirese áýendi kúıtabaqtar shyǵarý stýdııasyn basqarǵan tusta kóp qyzmet etti. Talaı sazgerlerimiz ben ánshilerimizdi, óner adamdaryn nasıhattap, ánderi men ózge de shyǵarmalyryn kúıtabaqqa jazyp, halyq ıgiligine jaratty. Ol da bolsa, Seıdolladan qalǵan bir iz.

Birde ekeýmiz jolyǵysyp áńgimeleskenimizde, onyń qabaǵynan kirbińdi, júzinen renishtiń tabyn baıqadym. Baıaǵy Seıdolla emes, reńi kúreńitińkirep turǵan soń, hal-jaıyn bilmek bop, syr tarttym. Úı ishi, bala-shaǵa óz jaıynda sııaqty. «Endi ne boldy?» deımin ǵoı. Sonda Seıdolla muń shaqqandaı bolyp: «Álginde ǵana bir áriptesimmen tilge kelip qaldym. Ol maǵan “Sen nege óz ánderińdi jıi nasıhattap, qaıta-qaıta oryndata beresiń?..” degendeı áńgimeler aıtyp, orynsyz tıisti. Árkimniń óz qabileti men deńgeıi bar. Onyń ústine «“Meniń ánimdi oryndaı ǵoı” dep eshkimdi qolqalaǵan de emespin» desem de, álgi áriptesim sózge qonaq bermeı júıkemdi juqartty» dep edi.

Bul endi orynsyz óktemdik. Bári de qyzǵanyshtyń, kóre almaýshylyqtyń áseri ǵoı. Bolmasa, eshkimniń de Seıdollaǵa olaı deýge haqysy joq. Ánderi kún qurǵatpaı oryndalyp jatsa, halyq uıyp tyńdasa, ánshiler Seıdollanyń ánderin óz repertýarynan túsirmese, oǵan Seıdolla kináli me?! Mundaı jaǵdaıdy kezinde Shámshi aǵamyz da basynan ótkergen. Ondaıda ol kisi «ıt úredi, kerýen kóshedi» deıdi eken. Men Seıdollaǵa sony aıttym. Iá, talantty adamdarǵa tosqaýyl qoıýshylar, aıaqtan shalǵysy keletinder qaı kezde de az bolmaǵan.

Seıdollanyń ánderin Roza Rymbaeva, Ermek Serkebaev syndy birtýar talanttar oryndady. Áli de oryndap júr. Ermek aǵamyzdyń da, Rozanyń da talǵamdary óte bıik. Olar kez-kelgen ándi oryndaı bermeıdi. Eger, Seıdollanyń ánderi nashar bolsa, kóńilderinen shyqpasa, aıtpas ta edi ǵoı?! Aıtty! Aıtyp júrip, Seıdolla ánderiniń baǵyn da ashty. Ol ánderdiń halyqtyń súıip tyńdaıtyn ánderine aınalýynyń bir sebebi osynda. Máselen, «Dos týraly jyr» áni Ermek aǵamyzdyń aıtýymmen halyqqa keń tarasa, «Túrkistan» ánin Roza náshine keltirip oryndady. Solaı bola tura, Seıdolla Qazaqstan Kompozıtorlar odaǵyna múshe emes edi desem, bireý sener, bireý senbes. Biraq, shyndyq solaı. Seıdollanyń aldyńǵy aǵalary – Shámshi Qaldaıaqov pen Áset Beıseýov te Odaqqa múshe bolmaı ketti. Olar Kompozıtorlar odaǵy múshesiniń kýáligin qajet etken de joq desek te, sol bolmashy nárseniń ózi kezinde olardyń júregine salmaq túsirgeni kúmánsiz. «Qudaıym-aý, Odaqqa olar múshe bolmaǵanda, basqa kim múshe bolmaq?!» deý búgin ońaı. Al, shyntýaıtyna kelgende, bar máseleni Máskeý sheshetin. Bárin solar bekitetin. Keıin, Táýelsizdikke qol jetkizgennen keıin, Áset pen Shámshi aǵamyz Kompozıtorlar odaǵyna múshelikke qabyldandy. Shynymdy aıtaıyn, men ózim osy salanyń basy-qasynda júrgendikten jaqsy bilemin, jalpy, bizde án janryna degen kózqaras tym salqyn. Ániń qansha jerden oryndalyp jatsyn, ol jeńil janr retinde baǵalanady. Kóp sazgerlerdiń baǵy janbaı júrgendigi de sondyqtan. Sonshama án jazǵansha, bir sımfonııa, ne orkestrge arnalǵan kesek shyǵarma jazsań bar ǵoı, birden ataqqa da, abyroıǵa da ıe bolyp shyǵa kelesiń. Al, tanymaldylyq, shyǵarǵan ániniń ómirsheńdigi turǵysynan kelsek, Seıdollalar ámanda bıik turady. Ózin de, ánderin de halyqtyń umytpaıtyndyǵy sondyqtan.

Sizge qyzyq bolýy múmkin: