Qazaq óneriniń ásem tarmaqtarynyń birin quraıtyn dástúrli án men kúı týraly halyq danalyǵynda túrli ańyzdar bar. Solardyń birinde Jaratýshy án men kúıdi kókke qalyqtatyp olarǵa erkindik syılaǵan kórendi. Sonda ol ekeýi ulan baıtaq jerdi ıelenip jatqan uly halyq, qazaqtardy panalaýdy jón kórip, sol jerge qonǵan eken desedi. Sodan beri bul halyq óz ómirin án men kúısiz elestete almaıtyn ónerli halyqqa aınalypty. Ótken ǵasyrlarda qazaq dalasyn arnaıy zerrteý maqsatymen kelgen Evropa elderiniń saıahatshylary qazaq folklorynyń rýhanı baılyq jasaǵanyn, onyń urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp damyp kele jatqanyn, baı dástúr qalyptastyrǵanyn aıryqsha atap ótti.

Solardyń biri, mýzyka zertteýshisi B.G.Erzakovıch bylaı deıdi: «Qazaqtyń mýzykalyq tilindegi oblystardyń ózindik stıl erekshelikteri, birinshiden, qazaq halqynyń quramyna engen taıpalar men halyqtardyń etnogenezdik erekshelikteriniń saldarynan bolsa, ekinshiden, kúni búginge deıin saqtalyp kele jatqan kórshiles elderdiń mýzykalyq mádenıetiniń yqpalynyń jemisi deýge bolady».

Bul pikirden qazaq án óneriniń birneshe mektepke bólinetindigin baıqaýǵa bolady. Ol keńbaıtaq elimizdiń ár óńirinde tabıǵat ereksheligine qaraı qalyptasty. Bul oıdy jazýshy, óner zertteýshi-ǵalym Aqseleý Seıdimbekovtyń pikiri rastaıdy. Ol kisiniń aıtýynsha qazaq án ónerinde bes ánshilik mektep bar: «Birinshi, Ońtústik Qazaqstan jáne Jetisý óńirin qamtıtyn ánshilik mektep, ekinshisi, Ortalyq jáne Soltústik aımaqtardy qamtıtyn mektep, úshinshisi Qazaqstannyń Batys óńirin qamtıtyn mektep, tórtinshisi, Syr boıynyń ánshilik termeshilik óneri, besinshisi Qazaqstannyń shyǵys óńirin Baıan ólkesi men Túrkistandy qamtıtyn mektep».

Qaraǵandylyq mýzyka zertteýshi Erlan Tóleýtaev osy bes mekteptiń ishindegi Arqa mektebiniń ózin «jas shamasyna» qaraı birneshe mektepke jikteıdi. Atap aıtqanda: «Qyzyljar, Kókshetaý, Baıanaýla, Qarqaraly –Qý óńiri, Toqyraýyn, Aqmola –Qorǵaljyn, Atasý –Jańaarqa».

Jalpy, Arqadaǵy ánshilik oshaqtardy jiktegende únemi eskerip otyratyn bir másele bar. Zertteýshiler keleshekte ánshilik mektepterdi zerttegen kezde ánderdi týdyrýshy jáne oryndaýshylyq dástúrdi qalyptastyrýshy aımaqtar dep ekige bólip qarastyrǵandy jón kóredi. Sebebi, ánshilik mektepter degen kezde, dástúrli ánder dúnıege kelgen aımaqtarǵa ǵana toqtalyp, al úzdik oryndaýshylyq orta qalyptasqan oshaqtar eskerýsiz qalady. Osy turǵydan alǵanda Arqa óńiriniń ánshilik oshaqtaryn tómendegideı jiktegen oryndy bolady.

Aldymen dástúrli ánderdi týdyrýshy – uly kompozıtorlar dúnıege kelgen mekenderdi bir saralap alsaq. Osy ýaqytqa deıin zertteýshiler Arqa ániniń tý tikken bıigi retinde Kókshetaýdy aıtyp kelgeni belgili. Oǵan sebep, Kókshe óńirinde án atasy Birjan saldyń, «ónerinen ómiri sulý» (Maǵjan) Aqan seriniń, «top jarǵannyń biri» (Sáken) Úkili Ybyraıdyń, alyp kúsh ıesi, kompozıtor Balýan Sholaq sııaqty qazaq mýzyka óneriniń alyptarynyń kindik asqaq, kórkem ánderiniń osy Kókshetaýda dúnıege kelýi. Áıtse de, mýzykatanýshylardyń kózinen únemi qaltarysta qalyp qoıa beretin úlken bir án oshaǵy bar. Ol – Qyzyljar ólkesi. Salystyra otyryp zerdelesek, Arqa ánderiniń eń alǵashqy qarlyǵashtary Qyzyljar ólkesinen qanat qaqqanyn baıqaýǵa bolady. Kókshetaý ánderine qaraǵanda, Qyzyljar ánderiniń «jasy úlkendigi» tyń izdenisterge barýǵa jeteleıdi . Mysaly, án atasy atanǵan Birjan saldyń Segiz serini ózine ustaz tutýynyń ózi kóp jaıdy ańǵartqandaı . Al, Segiz seriniń dúnıege kelgen jeri osy Qyzyljar óńiriniń Gúltóbe – Mamaı atty ólkesi. Bir keremeti – Arqanyń eń kóne ánderiniń biri «Jıyrma bestiń» shyǵarýshysy dep júrgen Salǵara Jankisiuly (1759 – 1859) osy Gúltóbe – Mamanaıda dúnıege kelgen. Sol sııaqty óz mamanynyń belgili ónerpazdary – Nııaz seri Bekdáýletuly men (1818 – 1893), Seıitjan sal Kórpeshuly da, (1819-1885) osy Gúltóbe – Mamanaıda týǵan degen derekter bar.

Bul derekter men dáıekter Arqa ánderiniń úlken oshaǵynyń biri Qyzyljar óńiri ekendigin, al Gúltóbe –Mamanaı jeri Arqa ánshilik dástúriniń «bastaý kózderiniń» biri degen batyl tujyrym jasaýǵa negiz bola alady.

Ekinshi bir ánshilik mekteptiń qalyptasqan jeri – joǵaryda aıtqan Kókshetaý óńiri. Kókshetaý ánshilik mektebi Arqadaǵy basqa mektepterden qaı jaǵynan alsaq ta moıyny ósip tur. Sebebi bul óńirde qazaqtyń klassıkalyq án óneriniń etalondyq nusqalaryn týdyrǵan uly tulǵalardyń dúnıege kelgenin, ári ǵumyr keshkenin joǵaryda aıtyp óttik. Attary atalǵan tarlan talanttardyń daryn qýaty Kókshetaý mektebin qazaq dalasyndaǵy barlyq ánshilik mektepterden ústem qylyp tur desek, artyq aıtqandyq emes. Baıanaýyl ánshilik mektepbiniń iri ókilderi: Jaıaý Musa, Estaı, Jarylǵapberdi, Mustafa Búrkitbaıuly, jáne taǵy basqa birtýar daryndar Kókshetaýdan án bulaǵyna qosylyp, ony darııaǵa aınaldyrdy. Baıanaýyl mektebi Arqadaǵy eń qýatty án týdyrýshy mektep bolyp qalyptasty.

Arqanyń ánshilik mektebiniń taǵy bir úlken ordasy — Semeı óńiri . Bul óńirde arqa ánderi Uly Abaıdyń poezııa men ánge jańasha túr men mazmun ákelý nátıjesinde kúrdeli ózgeristerge ushyraǵan. Abaıdyń Eýropa mádenıetimen tanys bolýy onyń kompozıtorlyq ónerde de, tyńnan soqpaq salyp, jańa úlgidegi án dástúrin týǵyzýyna jol ashty. Sol sebepti, Abaı ánderi jeke mektep bolyp qalyptasyp, Semeı óńiri ánshilik mektebiniń altyn ózegi boldy. Degenmen bul óńirde Abaıdan keıin kúshti kompozıtorlardyń bolmaýyna baılanysty úlken ánder týa qoıǵan joq. Aragidik dúnıege kelgen ánderdiń boıaýy kóbinese solǵyn, Arqa ánderiniń amplýasyna kele bermeıdi. Tek, ataqty Áset Naımanbaev (1867 — 1922), Berikbol Kópenuly (1854-1931) Muhamedjan Maıbasarulynyń (1854-1921) shyǵarǵan ánderi ǵana Arqa ánderine kóterile alǵan. Semeı óńirinde án oryndaý óneriniń asa bıik deńgeıge kóterilgenin aıtýǵa tıispiz. Mysalǵa: Mádenıet Eshekeev, Manarbek Erjanov. Bir aıta keterligi, Semeı ánshilik mektebi zulmatty zamandar tezinen aman – esen ótip, búgingi tańda qaıta órleý dáýirin basynan ótkerýde.

Ortalyq Qazaqstandaǵy úzdik ánshilik mekteptiń qalyptasqan jeri – Qarqaraly, Qý óńiri. XIX ǵasyrdyń orta kezine qaraı bul jerlerde Qarqaraly qalasy men Qoıandy jármeńkesiniń paıda bolyp, qalalyq mádenıettiń damýy ónerdiń de órkendeýine ıgi áserin tıgizdi. Qarqaraly

– Qý óńiri oryndaýshylyq dástúrdiń úzdik úlgilerin kórsetken kıeli meken. Tek bul jerde de Semeı óńiri sııaqty ándi týdyrýshy – kompozıtorlar joqtyń qasy. Uly kompozıtorlardyń sońǵy tuıaǵy Mádı Bápıulynyń ánderi ǵana bul ólkeni basqa án oshaqtarynan ózgeshe áıgilep tur. Qarqaraly –Qý óńiri oryndaýshylyq dástúrdiń iri ókilderi Ǵabbas Aıtbaevpen aǵaıyndy Jaqypbek, Júsipbek Elebekovterdiń otany. Arqa ánderin oryndaýshylardyń kórnekti ókilderi Isaıyn, Naǵaıbyl, Musylmanqul Ábsalyqov, Nyǵman Ábishev, Májıt Shalqarov, Qýan Lekerov, Maǵaýııa Kóshkinbaev jáne taǵy basqa ánshiler osy topyraqtyń týmalary. Sondaı –aq, Qarqaraly –Qý eli ózindik án oryndaý dástúrin saqtap qalǵan óńirlerdiń biri.

Qarqaraly sııaqty oryndaýshylyq dástúrdi damytqan mektepterdiń biregeıi retinde Aqmola – Qorǵaljyn ánshilik mektebin aıtýǵa bolady. Mundaǵy kompozıtor ánshiler Qultýma, Ǵazız, Úlebaı, Sátmaǵambet, aǵaıyndy ánshiler Esimjan, Qosymjan Babaqovtar arqanyń án oryndaý mektebin kemeldendirgender qataryna esimderi altyn árippen jazylady.

Arqadaǵy ánshilik dástúrdiń úlken oshaǵy Atasý – Jańaarqa óńirinde qalyptasqan. Bul óńirdiń ánshilik dástúri Aqmola Qorǵaljyn óńirimen tamyrlas. Sebebi, eki óńirdiń bir – birine geografııalyq jaǵynan jaqyn ornalasýy – rýhanı – mádenı baılanystardyń úzilmeýine yqpal etti. Osy jerde etnogenezdik faktordyńda bar ekenin joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy. Qarqaraly sııaqty da, Jańaarqa jerinde de Arqa dástúrinde án shyǵarǵan kompozıtorlar joqtyń qasy dep aıtýǵa bolady. Kerisinshe, bul ólkeler shertpe kúı óneriniń klassıkalyq mektebi dúnıege kelgen óńir. Kúı óneriniń beldi ókilderi: Táttimbet, Saıdaly Sary Toqa, Qyzdarbek, Daırabaı. Arqanyń ánshilik, kúıshilik óneriniń oazısi ispetti Atasýǵa orys otarshyldarynyń taıaǵynyń jetpeı qalýy-án men kúı mektepteriniń aman qalýyna múmkindik týǵyzdy. Keıin Arqanyń ánshilik mektebiniń álemdik deńgeıde qaıta túlep jańǵyrý qubylysy osy Atasý-Jańaarqa (Qaırat Baıbosynov) óńirinde oryn aldy.

Arqa ánderiniń taqyryptyq sheńberi san qıly. Shabytty, aralas ólshem, yrǵaqty ekpinmen oryndalatyn, termeler úndestigine jaqyn, shyrqata sozylyp aıtylatyn keń tynysty ánder arqa án murasynda mol. Mysalǵa sal men seriler shyǵarmashylyǵyna úńilsek, Birjan sal taqyryby jan-jaqty. Dálirek aıtsaq: «Janbota» áni bastalǵanda joǵary daýystan, shyń notadan bastalady. Bul ánde aqynnyń jan ashýy aıqyn kórinedi. Ándi tyńdaı otyryp, ánshiniń sol sátte, ıaǵnı án dúnıege kelý mezetinde qandaı halde bolǵanyn sezinýge bolady. «Adasqaq» áni aldyńǵyǵa qaraǵanda sazdy, sabyrly, baıypty. Sonymen qatar munda úlken qulash, keń tynys, názik lırıka bar. Al, Ajar qyzǵa arnalǵan «Tentek» áni kóńildi, major keıipti shyǵarma. Án jaı bastap, qaıyrmasynda quıqyljytyp, erkeletip, daýysyn neshe saqqa júgirtip, oınaqshytyp alyp ketedi. Ánde sypaıylyq ta, sezim de, qyzdyń ásem, ajarly kelbetine qyzyqqan jannyń kóńil kúıi de, qurbynyń qaljyń sııaqty lebi de bar.Ánniń qurylys formasy, damý kezeńi aqynnyń «qalamynan» shyqqandyǵyn dáleldeıdi. «Láılim shyraq» áni, Birjannyń daýys baılyǵymen baılanysty shyrqaı,kere salatyn án. Birjan ánderiniń ishindegi beldisi osy — «Láılim shyraq» áni.

Ataqty ánshi, aqyn, kompozıtor Jaıaý Musanyń shyǵarmashylyǵyndaǵy qazaqtarǵa tán emes kúlki, jeńildik kezeńder de oryn alady. Onyń jeńil, basqasha aıtqanda kóńil kóteretin melodııalary biryńǵaı shırektik ólsheýge syıyp otyrady, solaı aıaǵyna deıin ózgermeı, «Gıtarǵa laıyqty» súıemel kerek etkendeı jáne bıge shaqyryp turǵandaı bolady. Birazdy kórgen Musaǵa mazýrkanyń yrǵaǵy belgili bolsa kerek, -deıdi A.Zataevıch «Qazaqtyń myń áni».

Musanyń «Aq sısasy» buryn –sońdy qazaqtyń halyqtyq mýzykasynda bolmaǵan úlgi. Bastalǵannan kúshti, serpindi, daýystyń joǵarǵy regıstrinen alyp ketken dybys, sol satydan túspeı, órshelenip, ekilenip, avtordyń rýhanı kúshiniń anaý – mynaý «beldeý kúshten» basym ekendigin sezdiredi. Sol ekpinmen, sol jigermen án aıaǵyna deıin barady. Qaıyrmasynyń ózi de «Gágágı, gáýk-kı» dep, sózsiz kelse de, ashý keıis dybysyndaı qyshyrlanyp, údeı túsip, tek aıaǵynda «aıtarymdy attym!» dep, kóńili tynǵandaı jaıdary keıipke kóship, quıqyljyp baryp bitedi.

«GaýHar qyz» shyǵarmasy Musanyń ánderiniń ishindegi irisiniń biri. Bul ánde sózsiz, Birjan, Aqannyń áseri bar. Musa óziniń shyǵarmasynda óz tusyndaǵy halyq kompozıtorlarynan erekshe, jan jaqtyraq boldy. Ol qalalarda oqyp, keıin taǵy jaqyn-alys el aralap, mýzykalyq sózdigine basqa elderdiń ıntonaııasyn qosqany ras. Ásirese, onyń garmon, skrıpka tartýy bul jaǵynan áser etpeı qoıǵan joq. Musa dúnıge «Gaýhar qyz» sııaqty án shedevrin berdi. «Gaýhar qyz» — azamattyq lırıkaǵa toly, asa jumsaq, bastalýynyń ózi tyńdaǵan adamdy uıytyp alyp ketedi. Óleńniń ekinshi jolynan bastap án shyrqap joǵary kóterilgende, Abaı aıtqandaı «Baqyrǵan qur aıqaı» bolmaı óte jumsaq syzyla kóteriledi.

Halyq arasynda kóp taraǵan ánniń biri – «Qulbaı». Bul ánde Musanyń keıbir shyǵarmalaryndaǵydaı qaljyń, mysqyl bar. Ásirese qaıyrmasynda Musaǵa tán quıqyljytyp, órshelendirip kelip: «Qulbaı baı, Qulbaı baı! ánim meniń krasıvaı! Qypshaqskı jármeńke –aı!» dep ketken jerinde Qulbaıdyń rýyn aıtyp óziniń bul júrisiniń qalyń Qypshaq ishinde jármeńkedeı ekenin sýretteıdi. Musanyń «Qulbaı» dástúrinde shyǵarylǵan ánniń biri – «Sholpan». Án kóńildi, keıbireýler aıtatyn jeńildikten aýlaq, jaratylys sulýyna qyzyqqan adamnyń kóńil yrǵaǵyn bergendeı kesek týyndy. Syrt jaǵynan osy «Qulbaı», «Sholpan» ánderine uqsaıtyn Musanyń ániniń biri «Turymtaı». Biraq ol bulardan kóri baıyraq. Soǵan qaraǵanda avtordyń mýzyka shyǵarýda, oryndaýshylyqta, birqatar tájirıbesi molaıyp, qorlanyp qalǵan kezinde shyǵarǵanǵa uqsaıdy. «Turymtaıdyń» aspapqa arnalyp marsh bolyp kete barýy da onyń mýzykalyq tynysynyń keńirek bolýynan da shyǵar deımiz. Bastalýy osy ánderge jaqyn boǵanymen «Turymtaıda» azda bolsa damý, qurylys jaǵynan tolyǵa, óse túsýi bar.

Jaıaý Musa mýzykalyq shyǵarmashylyq jaǵynan asa baı, jan-jaqty adam boldy. Ol bir jaǵynan Birjan, Aqan dástúrinde shyǵarsa, ekinshi jaǵynan qala mýzykasynyń rýhynda ánder shyǵardy. Sonyń bárinde de onyń týyndylary basynan aıaǵyna sheıin shynaıy qazaq mýzykasy bolyp qalady.

Suńqarsha sańqyldaǵan –Úkili Ybyraı án men jyrdyń kóginde sharyqtap samǵaǵan sańlaq atameken tabıǵatyn, sulý jaratylysyn, án sazymen aqqýdyń sańqylyn,qazdyń qańqylyn, shaǵalanyń shańqylyn, tas bulaqtyń syldyrap aqqanyn, aıdyn kóldiń tolqyǵanyn, óz basynyń kóńil-kúı qubylystaryn, ishki jan saraıyn, oı-sezim álemin, ıntellektýaldyq bolmysyn, kórkemdik estetıkalyq dúnıetanymyn, zamana shyndyǵyn ári názik,ári ári tereń sýrettegen.Óleń jyrlarynyń názik kestesi,órnek naqyshy,mýzykalyq qubylystarǵa baı. Saz-kelisim jaǵynan alǵanda, jigerli, oınaqy, burqyraǵan qýatqa toly ıakı jumsaqtyǵy jibekteı ásem áýendi, qońyr úndi, tereń sezimge qurylǵan ıa bolmasa saltanatty shadyman.

Aıtýly ánshi- aqyn syrshyldyqqa, názik ıirimderge toly óleńdermen qatar, ómir, dúnıe týrasynda fılosofııalyq shynaıy tolǵanystarǵa qurylǵan ánderi de kóp.

Aıtys aqyny, kompozıtor, ánshi, syrnaıshy,jonglerlik-kloýndyq ónerdiń de ıesi- Shashýbaı Qoshqarbaıuly shyǵarmashylyq ónerindegi «Aq qaıyń» degen beıneli uǵym qazaq saharasynyń kórkem kelbetin, sán-sáýletin, sheksiz keńistigin,ónerpazdyq bolmysyn, turmys- tirshilik tolqyndaryn beıneleıdi.

Kún nuryna jaıqalyp ósken, sonshalyqty mýzykalyq jáne poezııalyq syrlary men qasıetteri tereń, qııal, kóńil qustaryn shartarapqa taratqan qanatty obraz aqynnyń jan dúnıesiniń ishki ıirimderin, óleńge ónerge degen mahabbatyn jaıyp salady.

Mine osyndaı Saryarqada saf ónerdiń týyn tikken, ony asqaqtata joǵary ustaı bilgen juldyz shoǵyryndaı top Mádıdiń rýhanı ustazdary, óner mektebi boldy. Adamnyń ishki syryn tamyrshydaı tap basyp tanı biletin Mádı joǵaryda attary atalǵan óner ıeleriniń qaı-qaısynyń bolmasyn shyǵarmashylyq erekshelikterin, ánderinde aıtylǵan ishki oı ıirimderin ańdaı aldy. Sol sebepti de kókiregindegi sańylaýdan óner sáýlesi erte túsken bala Mádı ony saralaı aldy jáne ózi de sol baǵytta batyl qadamǵa bardy. Onysy sátti shyqty da.

Mádıdiń mýzykalyq shyǵarmalary sany jaǵynan shamaly bolǵanymen, áleýmettik máni tereń.Sondyqtan da jurt olardy súıip aıtyp, qumarta tyńdaıdy. Árqaısysy dáýir aǵymyna, zamana oqıǵasyna baılanysty taptyq qaıshylyqtan kelip týǵan qııanat pen zábirlikke qarsy aıtylǵan laǵynet ispettes. Halyq ánshisiniń qaısy áninde de sol kúres, tartystyń, jan ashýynyń izi ashyq sezilip,qaırat qaharyna mingen jigerli úni estilse, endi birde muń men sherdiń kóńilsiz elesteri kóz aldyńa keledi.

Halyq ónerpazynyń «jasymnan aıaǵymdy tarta baspaı, ketti ǵoı Qaqabaıǵa tizem ótip»,nemese «Aǵamyz Qaqabaıdyń arqasynda, aldyq qoı bul túrmeden jaqsy qonys» deıtin joldary jaı, uıqas úshin aıtyla salmaǵan. Mádıdiń kúres obektisiniń ózi osy Qaqabaıdan bastalady. Sondaı-aq, Mádıdiń qýdalaýǵa túsýindegi basty sebepshiniń ózi Qaqabaı Alshynbaev edi. Aqynnyń «Qaqabaı Bápımenen bir týysqan, ekeýi óle-ólgenshe kek qýysqan» dep ánge qosýynyń syry da osynda.

Mádı –halyq ánshi kompozıtorlarynyń ishinde ózindik ereksheligi bar ónerpaz. Ánderindegi búlikshil sıpat, ór minezdi áýen-ánshi shyǵarmashylyǵyna tán qasıetterdiń biri.Onyń týyndylarynda tap qaıshylyqtary tereń jyrlanyp, ómir súrgen ortanyń ozbyr zańyna qarsy qoıylǵan narazylyq saryny anyq bilinedi.

Bápıulynyń ánderi qazaqtyń tuńǵysh ómirge kelgen operalaryna ózek-arqaý bolsa, odan artyq qandaı baqyt bar.Kompozıtordyń «Qarakesegi» E.Brýsılovskııdiń «Er Tarǵyn» operasynyń birinshi aktisindegi Tarǵyn batyrdyń halyq qamyn oılap turǵan kezeńin sýretteıdi. Ánniń qaıtpas qaısar sıpatta keletin áýendik, ıntonaııalyq syr-sıpaty batyrdy tolǵandyratyn sezim únimen tereńinen muńdasyp jatady. Al, «Qyz Jibektegi» Bekejannyń Tólegendi óltirip, jeńiske jetken keıpin bildiretin kóńildi kúıi ánshiniń «Mádı» dep atalatyn ánimen berilgen.Asa kóńildi sazben keletin án Mádıdiń bostandyqqa shyqqan sátin keskindeıdi.