«TOLǴAÝ (TOLGAU)» sony mádenı jobasy kórkem shyǵarmashylyqtyń beıneleý, qoldanbaly jáne mýzykalyq − ár túrli túrleriniń birigýinen quralady. Beıneleý óneri sýretshi Leıla Ahmet-Osmannyń týyndylarymen usynylǵan − onyń avtorlyq gobelenderi zamanaýı dızaınnyń kórkemdik ádisteri arqyly ejelgi ádet-ǵuryp nyshandary túsindirilgen avtorlyq kórkemdik nysandar bolyp tabylady. Qoldanbaly óner bólimi ár túrli tehnıkalyq-tehnologııalyq ádisterdi biriktirgen ulttyq stıldegi Nurdos Álıasqarovtyń asqan sheberlikpen oryndalǵan kórkemdik zergerlik shyǵarmalarymen usynylǵan. Jáne, sońynda, jobanyń mýzykalyq quramdas bóligin «ROKSONAKI» toby, onyń negizin salýshy Rýslan Qara men mýzykant Ǵalymjan Sekeev usynady.
Stılıstıkanyń ár alýandyǵy men kórkemdik tilderindegi aıyrmashylyqqa qaramastan, barlyq avtorlardy ulttyq bastaýlarǵa, rýhanılyq pen dástúrdi qurmetteýge negizdelgen ortaq kózqaras biriktiredi. Súıispenshilik, izgilik, jasampazdyq, ózimen-ózi jáne álemmen jarasymdyq sııaqty qarapaıym jáne sheksiz mańyzdy nárselerdiń turaqty qundylyǵy týraly tolǵaný, bir-birimen jáne kórermenmen shyǵarmashylyq oılaý men suhbattasýdyń tásiline aınalady. Sol sebepti kórmeniń ataýy «TOLǴAÝ» dep alynǵan, onyń aýdarmasy «oılanýǵa shaqyrý» degendi bildiredi.
TOLǴAÝ jahandaný jáne aqparattyq tehnologııalardyń qarqyndy damyǵan dáýirinde ómir súretin qazirgi zamanǵy ýrbanıstik qoǵamdaǵy dástúrli qazaq mádenıeti men óneriniń róline ortaq kózqarastaǵy adamdardy biriktiredi.
«TOLǴAÝ» − bir kórmeniń nemese konerttiń birjolǵy mádenı jobasy emes. Biz ony bolashaqta sana men rýhtyń qaıta jańǵyrýy týraly ıdeıalardy qozǵaıtyn qozǵalys retinde kóremiz. Biz shyǵarmashylyq jandarǵa, áriptesterimizge jáne ıdeıalarymyz, oılarymyz ben is-áreketterimiz úndes barlyq adamdarǵa ashyqpyz. Biz birge muramyzdy saqtap, ony jas urpaqqa berý úshin dástúrlerge, mádenıetke jáne ónerge jańa kózqaras qalyptastyra alamyz».
«Bizdiń ıdeıalarymyz, eger qalasańyz bizdiń mýzykamyz, biz oılaǵan jáne jetkizgimiz keletin dúnıeler, mádenıetimizge, ónerimizge jáne bizdiń balalarymyzdyń bolashaǵyna beı-jaı qaramaıtyn adamdardyń júrekterinde jaýabyn tabady dep úmittenemiz».
Leıla Ahmet Osman
Sýretshi, Lucky Turtle brendiniń negizin qalaýshy, Amerıka men Qazaqstan arasyndaǵy erikti elshi. Bilimi – Respýblıkalyq kórkemsýret kolledji (1992), T. Júrgenov atyndaǵy QazUÓA (1998), Sıetl q. Kreatıvti Óner Akademııasy (Seattle, WA, USA, 2010). 2011 jyly "L.A.O. arts and design" brendin jasady (Seattle, WA, USA). 2012 jyly "Trıenallede" dıplom aldy, gobelenderdiń halyqaralyq kórmesi (Máskeý, Reseı). 2012 jyly "Lucky Turtle" jańa brendin jaryqqa shyǵardy (Seattle, WA, USA. Almaty, Qazaqstan).
Nurdos Álıasqarov
1984 j. t. Bilimi − QazUÓA kolledji (2003 j.), Abaı at. AMÝ graf.-sýr. (2007). Aımaqtyq jáne halyqaralyq kórmelerdiń qatysýshysy. Jeke kórmeleri: QR Prezıdentiniń qatysýymen “Haileybury Astana” Aǵylshyn mektebiniń ashylýyna arnalǵan kórme (2011), Sıngapýrdaǵy jeke kórmesi (2015). 2008 jyldan bastap «Nurdos jewelry» avtorlyq sheberhanasyn qurdy.
«ROKSONAKI» – 1990 jyly Rýslan Qaramen qurylǵan erekshe ári ozyq mýzykalyq top. Mýzykalyq shyǵarmashylyǵy túrki shaman dástúriniń qazaqtyń «mýzykalyq jáne poetıkalyq murasymen» sıntez jasalýy arqyly quralady. Top 1991 jylǵy «Azııa daýysy» Halyqaralyq baıqaýynyń Birinshi Syılyǵynyń ıegeri. Bul erekshe toptyń shyǵarmashylyǵyn orta azııalyq rok dep ataıdy, sebebi olar qazaqtyń halyq áýenderin dástúrli jáne halyq aspaptaryn aralastyrý arqyly zamanaýı oryndaý boıynsha oryndaıdy.