3 jyl saıyn dástúrli túrde ótkizilip otyratyn kezekti
halyqaralyq teatr festıvaliniń sebepshisi bolyp, alys-jaqyn elderdiń basyn
quraǵan – shoqtyǵy bıik Aıtmatov shyǵarmashylyǵy. 12-17 qarasha kúnderi ótken
Shyńǵys Aıtmatovtyń 90 jyldyǵyna arnalǵan «Aıtmatov jáne teatr» atty halyqaralyq
teatr festıvalinde Bishkek qalasynyń qalyń kórermeni men festıval qonaqtarynyń
nazaryna shalqar jazýshynyń jaýhar týyndylary túrli nusqada kórsetildi. Eń kóp
qoıylǵany – "Ana-Jer ana" men "Naıman ana", «Jámılá» povesteriniń
ınsenırovkalary. Klassık jazýshynyń álem elderinde sahnalanyp jatqan
shyǵarmalary túrli rejısserlik formalardyń arqasynda spektaklderdi jan-jaqty
taldaýǵa múmkindik beretin tartysty doda jasaı bildi desek, artyq aıtpaǵanymyz
bolar.
Festıvalge Qyrǵyzstannyń
akademııalyq jáne oblystyq teatrlarymen qatar (T. Abdýmomynov at. ulttyq akademııalyq qyrǵyz drama teatry, Ch.Aıtmatov
at. memlekettik orys drama teatry, M.Ryskýlov at. Naryn oblystyq akademııalyq
teatry, A.Jaınakov at. Batken oblystyq drama teatry, K.Medetbekov at. Talas
oblystyq mýzykalyq drama teatry, Babýr at. Osh
akademııalyq ózbek mýzykalyq drama teatry, A.Moldokmatova fondynyń teatry),
Qazaqstan (Q.Qýanyshbaev at. Memlekettik akademııalyq qazaq mýzykalyq drama teatry,
Astana qalasynyń Jastar teatry, Almaty qalasynyń memleketttik qýyrshaq teatry,
Jambyl oblystyq orys drama teatry), Ózbekstan (Ózbek ulttyq akademııalyq drama teatry),
Tájikstan (A.Mýhammedjanov at. Hatlon oblystyq mýzykalyq drama teatry), Reseı (Podolsk drama teatry), Ázirbaıjan
(Ázirbaıjan memlekettik akademııalyq drama
teatry), Qaraqalpaqstannan (Berdah at. memlekettik akademııalyq
qaraqalpaq mýzykalyq drama teatry) kelgen teatrlar baq synasty. Teatr
alańynda bas qosqan ártúrli ult ókilderiniń ónerine kýá bolyp, óz elimizdegi
teatr úderisimen salystyrmaly túrde saraladyq. Shyn myqtyǵa tusaý joq. Óner
báıgesinde qaı tulpardyń oza shapqany máre syzyǵyna jetpeı-aq kózge ottaı
basyldy. Olardyń ishinde qazaq teatrlary da bar.
Jeti memlekettiń teatrlarymen birge saıysqa túsken otandyq
tórt ujym – Astana qalasynyń Jastar teatry, Q.Qýanyshbaev atyndaǵy memlekettik
akademııalyq qazaq mýzykalyq drama teatry, Almaty qalasynyń memlekettik qýyrshaq
teatry, Jambyl oblystyq drama teatrlary bıik dárejede óner kórsetip, túrki
tildes aǵaıyndardyń mol yqylasyna ıe bolyp qaıtty. Biri rejıssýralyq baǵyty men
ereksheligi jaǵynan, basqasy trýppanyń berik ansamblimen, endi biri bıik akterlik
sheberligimen kóz toıdyrǵan joq.
Festıval aýqymyn quraǵan 18 spektakldiń ishinde ədil
qazylardyń favorıtine aınalǵandary – tórt-beseýi ǵana. Sonyń ishinde bizdiń Almaty
memlekettik qýyrshaq teatry men Jastar teatry erekshe atalyp ótti. Tól
teatrymyzdyń dárejesin taǵy bir satyǵa kótergen týystas elder arasyndaǵy abyroı
– úzdik dep tanylǵan spektaklderdiń qatarynan tabylýymen asqaqtaı tústi. «Biz,
drama teatr ókilderi»,-dep bastady Hýrmatýlla Ýtıashev spektaktaklge degen oıyn,
«kóp jaǵdaıda qýyrshaq teatrlaryna mensinbeýshilik tanytyp, joǵarydan
qaraıtynymyz ótirik emes. Biraq, búgingi spektakldi kórip, bul trýppanyń ne
drama akterleri ekenin, ne qýyrshaq teatry ártisteri ekenin ajyratý qıyn boldy».
Osy mazmundas pikirdi qazylar alqasynyń bári derlik alǵa tartty. Olar jańa
baǵytqa betburys jasap jatqan qýyrshaq teatrynyń sátti qoıylymymen quttyqtap,
Tolǵanaı beınesin jan-jaqty qarastyrylǵany kóńilderinen shyqqanyn atap aıtty. Osyndaı
maqtaý sózderdiń dáleli retinde Almaty memlekettik qýyrshaq teatry «Qazylar
alqasynyń arnaıy syılyǵymen» marapattaldy.
13 qarasha kúni, ıaǵnı dodanyń ekinshi kúni jalyndy Jastar
teatry kórermenge «Janarymdaǵy jalǵyz áýen» atty festıval aıasynan tys
konert-spektaklin tartý etken bolatyn. Sol sátten bastap-aq jandy daýysta
joǵary deńgeıde óner kórsetken jerles ónerpazdarymyz Bishkek qalasynyń teatr
aýdıtorııasynan bastap, ózge memlekettik teatrlardyń kózaıymyna aınalǵany –
maqtanýǵa turarlyq ja ıt. Rejısser
Nurqanat Jaqypbaıdyń ınsenırovkasymen sahnalanǵan «Shyńǵyshan» spektakli de
kútken nátıjeni aqtady. Árıne, kórnekti sınhrondylyq, plastıkalyq ıkemdilik,
naqty qoıylǵan mızansena – pedagog-rejısser N.Jaqypbaıdyń ózgelerden dara
qoltańbasynyń aıǵaǵy. Talqylaý kezinde ol týraly qazylar alqasynyń basym
kópshiligi: «Orta Azııa teatrlarynyń ishindegi jetekshi rejısserlerdiń biri»,-dep
aıtyp ótti. Spektakldiń top jaryp, úzdik spektaklderdiń ishinde I orynǵa ıe
bolýy da – birinshi kezekte rejısserdiń, odan keıin óner maıdanynda tize búkken
jigerli, talantty akterlerdiń jemisi.
Sondaı-aq, Q.Qýanyshbaev at. Memlekettik akademııalyq qazaq
mýzykalyq drama teatrynyń akteri Á.Serikov «Qyzyl oramaldy shynarym»
spektaklindegi Ilııas roli úshin festıvaldiń «Úzdik er adam beınesin» jeńip
aldy. T.Temenovtyń rejısserligimen qoıylǵan bul spektakl elorda jáne ózge de
aımaq kórermenderinen oń baǵasyn alǵany bárimizge aıan. Festıvalge qatysqan
qyrǵyz aǵaıyndardyń «Kyzyl joolýk delbırım» spektaklindegi Ilııastan kósh ilgeri
basym túsken astanalyq jas akter daryndylyǵymen qazaq teatr óneriniń
qanjyǵasyna kezekti jeńisti baılady.
Keı jaǵdaıda teatr festıvalderiniń uıymdastyrylýy men
sátti ótilýinde minsizdik oryn ala bermeıdi. Bul festıvaldiń de əttegen-aı
degizer tusy – ədil qazylar alqasynda, ədettegideı,
teatr synshylarynyń bir-ekeýi ǵana boı kórsetýi. Qatysýshy spektaklderdi pesany
jik-jigimen sarapqa salyp, rejıssýra,
akterlik sheberlik týrasynda professıonaldy túrde talqylaý jasaıtyn mamandardyń
az ekeni baıqalyp turdy. Basym bóligi jazýshy-dramatýrg, rejısserlerden
quralǵandyqtan, syldyr sýdan góri naǵyz oryndy synı pikir az aıtylǵanyna kýá
boldyq. Qazylar alqasynyń quramynda: qazylar
alqasynyń tóraǵasy, Qyrǵyz Respýblıkasynyń halyq jazýshysy, mádenıet qaıratkeri, dramatýrg Mar Baıdjıev (Qyrǵyzstan), qazylar alqasynyń tóraǵasynyń orynbasary,
Qyrǵyz Respýblıkasynyń mádenıetine eńbek sińirgen qaıratker, jazýshy, dramatýrg,
teatrtanýshy jáne teatr synshysy, Qyrǵyzstan teatr qaıratkerleri odaǵynyń prezıdenti
Janysh Kýlmambetov (Qyrǵyzstan), Tájikstan Respýblıkasynyń halyq jazýshysy,
belgili dramatýrg Ato Hodjaev (Tájikstan),
Qyrǵyz Respýblıkasynyń halyq ártisi, QR
eńbek sińirgen ártisi, aktrısa Gýlsara
Ajıbekova (Qyrǵyzstan), Reseı Federaııasynyń jáne Bashqurtstan
Respýblıkasynyń halyq ártisi, Gafýrı at. memlekettik akademııalyq bashqurt drama
teatrynyń akteri Hýrmatýlla Ýtıashev (Reseı),
Túrkııa memlekettik Adana teatrynyń
kórkemdik jetekshisi, rejısser Ismaıl
Dıklıtash (Túrkııa), Fılosofııa doktory,
professor, belgili dramatýrg Shýhratıllo
Rızaev (Ózbekstan), QR eńbek sińirgen
qaıratkeri, fılosofııa ǵylymdarynyń doktory, Qazaqstan Teatrlar Assoıaııasynyń
vıe-prezıdenti, T.Júrgenov at. qazaq Ulttyq Óner akademııasynyń rektory Ashat Maemırov (Qazaqstan), teatrtanýshy jáne teatr synshysy Eleonora Týrdýbekova (Qyrǵyzstan)
tórelik etti. Festıval sońynda Qyrǵyzstannyń mádenıet jáne týrızm mınıstri
Azamat Djamankýlov festıval mańyzdylyǵy jóninde sóz sóılep, qatysýshy
teatrlarǵa mınıstrlik atynan alǵys bildirdi.
Sonymen, festıval qorytyndysy boıynsha nomınant atanǵan
jáne oryn ıelengen teatrlar myna retpen jaıǵasty:
- «Úzdik sahnalyq izdenis» – «Jámılá» rej. D. Nýrgazıev (Jaınakov at. Batken oblystyq drama teatry)
- «Sahnalyq jańa ınterpretaııa» – «Jámılá» rej. T.Alyev (A.Moldokmatova fondynyń teatry)
- «Aıtmatov shyǵarmashylyǵynyń zamanaýı oqylymy» – «Yr. Pesn Chıngızý» rej. A. Benolo (Ch.Aıtmatov at. memlekettik orys drama teatry)
- «Úzdik debıýt» – «Naıman ana» rej. E.Egemberdıev (T. Abdýmomynov at. ulttyq akademııalyq qyrǵyz drama teatrynyń ýchılıesi)
- «Kórermen kózaıymy» – Mýzafar Bahtııarov «Teńiz jaǵalaı júgirgen tarǵyl tóbet» rej. T.Israılov (Babýr at. Osh akademııalyq ózbek mýzykalyq drama teatry)
- «Qazylar alqasynyń arnaıy syılyǵy» – «Ana-Jer ana» rej. D.Jumabaı (Almaty memlekettik qýyrshaq teatry)
- «Úzdik mýzykalyq árleý» – «Plaha» rej: O.Efremov (Podolsk drama teatry)
- «Ekinshi plandaǵy úzdik er adam beınesi» - Abdýllaev Alabýddın. «Plaha» rej;
R.P.Býhanýddın (A.Mýhammedjanov at. Hatlon oblystyq mýzykalyq drama teatry) - «Ekinshi plandaǵy úzdik áıel adam beınesi» - Hanlarova Mehrıban. «Mankýrt» Rej: A.Sadygov (Ázirbaıjan memlekettik akademııalyq drama teatry)
- «Úzdik senografııa» – «Kyzyl joolýk delbırım» rej. N. Asanbekov (K.Medetbekov at. Talas oblystyq mýzykalyq drama teatry)
- «Úzdik er adam beınesi» – Ábilmasur Serikov. «Qyzyl oramaldy shynarym» rej: T.Temenov (Q.Qýanyshbaev at. Memlekettik akademııalyq qazaq mýzykalyq drama teatry)
- «Úzdik áıel adam beınesi» – Malıka Avasova. «Jámılá» rej: G.Mardonov (Ózbek ulttyq akademııalyq drama teatry)
- «Úzdik rejıssýra» - Nýrlan Abdykadyrov. "Naıman ana " (Jambyl
oblystyq drama teatry)
III oryn – «Teńiz jaǵalaı júgirgen
tarǵyl tóbet» rej. M.Reımov(Berdah at. memlekettik akademııalyq qaraqalpaq mýzykalyq
drama teatry)
II oryn – «Samanchynyn jolý» rej:
M.Kozýkeev (T. Abdýmomynov at. ulttyq akademııalyq qyrǵyz drama teatry)
I oryn – «Shyńǵyshan» rej. N.Jaqypbaı
(Astana Jastar teatry)
Gran-prı – «Pole» rej: E.Aks (Sh.Aıtmatov at.
memlekettik orys drama teatry)
Úzdikterdiń úzdigi bolǵan «Pole» spektakli jóninde aıtpaı
ketkenimiz jaramas. «Ana-Jer ana» povesiniń jelisimen qoıylǵan spektakl
tutastaı plastıkaǵa qurylǵan. Bul turǵyda spektakldi qımylmen sheshken qoıýshy
rejısser Evgenııa Aks pen baletmeısterdiń eńbegi joǵary baǵalaýǵa laıyq.
Sondaı-aq, artyq-kemsiz qımyl-qozǵalys, akterlik tehnıka, jumylǵan ansambl
atmosferasy da erekshe áserge bóledi. Spektaklde eshqandaı dekoraııa
qoldanylmaǵan. Artqy ekrandaǵy vıdeo men naq árlengen mýzyka arqyly ǵana oqıǵa
orny men ýaqyty kórsetildi. Biraq, akterler oıyny olarǵa túbegeıli táýeldi
bolǵan joq. Basty ról Tolǵanaıdy somdaǵan aktrısanyń ishki tebirenisin aıqaılap
monolog oqymasa da, janymyzben sezinip, júregimiz ezilgeni de ras.
Elenbeı qalǵan teatr bolǵan joq. Bul jaǵyna kelgende,
ádil qazylar atalǵan nomınaııalardy teńdeı úlestirip, úzdigine laıyqtylaryn da
óz tuǵyryna kóterdi. Jalpy, qoryta aıtsaq, festıvaldiń túp muraty oryndalyp, Aıtmatov
shyǵarmalaryn sahnada jańǵyrtyp, qaıta túletken, jańasha izdenistermen ózgeshe
boıaý bergen barlyq spektaklder týystas elder arasyndaǵy shyǵarmashylyq
baılanysty nyǵaıta tústi degen mol senimdemiz. Shúkir, qazaq teatrlary
halyqaralyq, álemdik arenada taısalmaı baq synasatyn deńgeıge kúnnen-kúnge
umtylýda. Festıvalden oljaly qaıtqan otandyq teatrlardy quttyqtaı otyryp, álde
de tynbaı eńbek etip, shyǵarmashylyq shyńdalýyna tilektes ekenimizdi bildiremiz.
Osy qarqynnan taımaı, qazaq teatrlary Orta Azııa sheńberinen asyp, Avınon,
Zalbýrg, Bregen, Edınbýrg, «Chehov» festıvalderinde boı kórsetse eken degen
tilek-nıetimiz qashanda kókeıimizde.
