Tamyry Uly Jibek joly men ejelgi saqtar, ózge de kóshpeli taıpalar kezeńinen bastaý alatyn sándik-qoldanbaly óner Qazaqstanda 1917 jylǵy revolıýııaǵa deıin ústem boldy. Revolıýııadan keıin, Qazaqstan odaqtyq respýblıkalardyń biri bolǵanda, beıneleý óneri eýropalyq dástúrde damı bastady: keskindeme, grafıka jáne músin. Osyǵan baılanysty, ulttyq beıneleý óneri mektebine shamamen 100 jyl.
HH ǵasyrdyń 30-50-shi jyldary, barlyq jerdegideı Keńes Odaǵynda, Qazaqstanda soıalıstik realızm ekpindi damydy. Biraq 60-shy jyldardyń sońynda jas ári órshil sýretshiler toby postımpressıonızm jáne meksıkalyq monýmentalısterdiń áserimen ulttyq keskindeme jáne beıneleý óneri mektebiniń óz baǵdarlamasymen alǵa shyqty. «Alpysynshy-jylǵylar» - ózderin 60-shy jyldardyń sońy men 70-shi jyldardyń basynda tanyta bilgen toptyń shartty aty. Oǵan Salıhıtdın Aıtbaev, Maqym Qısamedınov, Shaımardan Sarıev, Toqbolat Toǵysbaev, Bahtııar Tabıev, Ábdirashıt Sydyhanov, Erkin Mergenov, Tólegen Dosmaǵambetov, Vagıf Rahmanov, Isataı Isabaev, Oralbek Nurjumaev jáne basqalary jatady.
Qozǵalysqa Salıhıtdın Aıtbaev jetekshilik etti, onyń «Baqyt» atty týyndysy 1966 jyly máskeýlik «Manejdiń» Búkilodaqtyq jas sýretshilerdiń kórmesindegi eń iri jańalyqtardyń biri boldy. Ol keıingi urpaq úshin baǵdarlamalyq týyndyǵa aınaldy. Onda ulttyq dúnıeni qabyldaý ıdeıasy keń ári jınaqtalǵan túrde berildi. Kóshpeli mádenıetti túsindirý, onyń fılosofııalyq dúnıeni qabyldaýynyń erekshelikterin yrǵaqty bildirý umtylysyn, Aıtbaev oǵan úlken tanymaldylyq alyp kelgen 60-shy jyldardyń ekinshi jartysynda jasaǵan «Baqyt» (1966), «Jas qazaqtar» (1967), «Qonaq keldi» (1969) atty úsh týyndysynda iske asyrdy.
Onyń izashary Álı Júsipovtyń jumystarynda jáne úzeńgilesteri Oralbek Nurjumaev, Shaımardan Sarıev, Toqbolat Toǵysbaevtarda, sol sııaqty óz keskindemesiniń tilin izdeý baıqalady. Olarǵa tústik úılesýlerdiń dekoratıvtiligi, keıipterdiń statıkasy men óńiniń sabyrlylyǵy tán. Bul sýretshiler árqashanda ózderi úshin ózekti bolǵan dástúrli mádenıettiń kúshi men qýatyn jyrlady. Bahtııar Tabıevtiń «Kegen tańy», «Bazar», «Moınaqtyń shet jaǵynda» jáne basqa da kenepteri sýretshiniń dástúrli ómir beınesine qyzyǵýshylyǵyn jáne kórkem dybystalýdaǵy Tabıevtiń jeke ıntonaııasyn kórsetedi.
60-jyldardyń ortasynda, Lenıngrad pen Máskeýdegi oqýynan keıin, Almatyǵa músinshiler Tólegen Dosmaǵambetov, Olga Prokopeva jáne Vagıf Rahmanovtar keldi. 1973 jyly Máskeýden Erkin Mergenov keldi. Ol óz ustanymdaryn úlgiler men estetıka formasyn tańdaýdan tapty. Ony «adam, orta, qoǵam» taqyryby qyzyqtyrdy.
Shyǵarmashylyǵy franýzdyq ımpressıonısterdiń úlken áserinen qalyptasqan romantıkalyq peızajshy Janataı Shardenov ózgelerden daralanyp tur, sýretshi ol jumystarmen Lenıngradta oqyp júrgende mýzeıde tanysady. Shardenov tabıǵattyń sulýlyǵyn bederli kelbetin jasaı otyryp qoıý jaǵyndylarmen beredi, sol arqyly óziniń eshkimge uqsamaıtyn sony stılin tabady.
Qazaqstan naqyshy joǵary deńgeıge qol jetkizdi. Grafıkter Maqym Qısamedınov, Isataı Isabaev jáne Ádil Rahmanov ózderiniń stanokti kompozıııalary men kitap ıllıýstraııalarynda formalardyń beıneliligi men sıýjetter montajynyń kómegimen halyq batyrlarynyń, shynaıy jáne mıftik beınelerin jandandyrady. Qazaqstandyq grafıkterdiń eń súıikti tehnıkalary – lınogravıýra, ofort, lıtografııa.
Alpysynshy-jylǵylardyń shyǵarmashylyǵy Qazaqstandaǵy kórkemdik oıdyń órleýi bolyp sanalady. Sol kezderde «jylymyqtyń balalary» dep atalǵan olar, akademııalyq erejelerden bas tartyp, ónerdegi ózindik tili men stılin qalyptastyrdy.
«Mádenıetter dıalogy, Qazaqstan men Reseı arasyndaǵy ózara mádenı baılanystardy nyǵaıtý ónerdiń tolyq qyzmet etýi, sýretshilerdiń shyǵarmashylyq ósýi, mádenı ınstıtýııalar bolyp tabylatyn mýzeıler men akademııalar arasynda tájirıbe almasý úshin óte mańyzdy. Bul jemisti jumys, ózara baıytý jáne odan ári damý joldaryn túsinýge jańa kúsh beredi», - dedi Á. Qasteev atyndaǵy mýzeıdiń dırektory, professor Gúlmıra Shalabaeva kórmeni ashý sátinde.
Klara Isabaeva – Á. Qasteev atyndaǵy óner mýzeıiniń baspasóz qyzmetiniń jetekshisi