Qazylar alqasy: Marko Perobon (trýba, Italııa) –halyqaralyq baıqaýlar laýreaty, Eýropaǵa tanymal orkestrlerdiń jeke oryndaýshysy, Italııalyq Yamaha fırmasynyń resmı ártisi; Fabrıs Mıllısher(trombon, Franııa) – Parıj Joǵarǵy konservatorııasynyń túlegi, ARD halyqaralyq mýzykalyq baıqaýynyń jáne akademııalyq mýzyka salysyndaǵy Victoires de la musique syılyǵynyń ıegeri, Eýropaǵa tanymal orkestrlerdiń jeke oryndaýshysy; Felıks Klızer (valtorna, Germanııa) – álemge áıgili mýzykant, ECHO Klassik jáne Leonard Bernstaın syılyǵynyń ıegeri, Eýropalyq orkestrlerdiń jeke oryndaýshysy; Ilıa Melıhov (urmaly aspap, Reseı) –halyqaralyq Musica Classica baıqaýynyń laýreaty, M. Pletnevtyń basqarýyndaǵy Reseı ulttyq orkestriniń solısti, Gnesınder atyndaǵy RMA-nyń urmaly aspaptar kafedrasynyń doenti; Janııa Aýbakırova (Qazaqstan) – QR halyq ártisi, Bolat Ótemuratov Qorynyń qamqorshylar keńesiniń múshesi; sondaı-aq, Baýrjan Shókenov (Qazaqstan) – qoǵam qaıratkeri, Batyrhan Shókenov atyndaǵy Qordyń qamqorshylar keńesiniń múshesi.
«Uıymdar men qoǵamnyń alǵashqy baıqaýǵa bildirgen mol qyzyǵýshylyǵy nátıjesinde, Batyrhan Shókenov pen Bolata Ýtemýratov qory bul is-sharany jyl saıyn ótkizip otyrýǵa sheshim qabyldady, biraq bıylǵy jyly ár túrli toptaǵy aspaptar qatysatyn bolady. Bul joly jeńimpaz ataný úshin jez aspaptar men urmaly aspap oryndaýshylary, sondaı-aq djaz ansamblderi baq synaıtyn bolady. Bul jylǵy qatysýshylardyń da sheberligi joǵary deńgeıde bolýyn kútemiz» - dep atap ótti Baýrjan Shókenov.
«Batyrhan Shókenov atyndaǵy qormen byltyrdan bastap birge jumys jasap kelemiz,- deıdi Bolat Ótemuratov qorynyń dırektory, Marat Aıtmaǵanbetov, - Eki jyldyń ishinde bizdiń Qordan áriptesterimizdiń jobalaryna bólingen qarjy 119mln.teńgeni quraıdy. Biz Batyrdyń ánderiniń notalaryn qazaqsha bastyrýǵa, barlyq ánder jınaǵyn shyǵarýǵa, mýzykalyq joǵary oqý oryndary men mektepterdegi 2018-2019 jyldary tańdap alynǵan bilim alýshylarǵa shákirt aqy taǵaıyndaýǵa, jez úrmeli jáne urmaly aspaptarda oryndaýshylardyń baıqaýyn uıymdastyrýǵa qoldaý bildirdik. Baıqaý bıylǵy jyly ekinshi ret ótkizilýde, is-shara mol suranysqa ıe bolǵandyqtan, elimizdiń mýzykalyq kúntizbesinde laıyqty dárejede oryn alady degen senimdemiz».
Mýzykanttardy irikteý onlaın rejıminde ótti - baıqaýǵa qatysý úshin oryndaýshylar aspapta oınaǵan beıne jazbalaryn jiberdi. Qatysý úshin, 32 jasqa deıingi kásibı oryndaýshylar, sondaı-aq kishi jáne joǵary dárejeli mýzykalyq oqý oryndarynyń stýdentteri shaqyryldy.
Baıqaýdyń baǵdarlamasy tórt kúnge josparlanǵan, konkýrstyq irikteýden basqa ashylý jáne jabylý saltanatynyń konerttik baǵdarlamasyn qamtıdy. Alǵashqy kúni, 9 - qarashada, Jambyl atyndaǵy Qazaq memlekettik Fılormonııasynyń Úlken zalynyń sahnasynda baıqaýǵa qatysýshylardyń óner kórsetý tártibi anyqtalady.
Ekinshi aınalymda, 10 jáne 11 qarasha kúnderi qatysýshylar jeke oryndaýda óner kórsetýge tıis. Bul kezeńniń alǵysharttarynyń biri - qazaqstandyq kompozıtorlar shyǵarmashylyǵynan oryndaý. «Djaz ansambli» nomınaııasynyń ekinshi aınalymy 12 qarashada ótedi.
Aqyrǵy márede, qatysýshylar QR MASO (Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik Akademııalyq Sımfonııalyq orkestri) súıemeldeýimen Rahmadıev, Arýtıýnıan, Rımskıı-Korsakov jáne basqa da kompozıtorlardyń nomınaııaǵa saı iri pishindegi konertterin oryndaýǵa tıisti.
Batyrhan Shýkenov atyndaǵy jez úrmeli jáne urmaly aspaptarda oryndaýshylardyń ekinshi respýblıkalyq baıqaýynyń jeńimpazdarynyń esimderi 13 qarashada jarııalanady. Ár nomınaııada I, II, III dárejeli júldeler, sondaı-aq Dıplomanttardyń dıplomdary men ataqtary tabystalyp, «Úzdik konertmeıster» anyqtalatyn bolady. Baıqaýdyń jalpy júlde qory 5 250 000 teńgeden asady
Baıqaýdy jáne konertterdi kelip tamashalaýǵa múmkindigi bolmaıtyndar úshin, «Kazahtelekom» kompanııasynyń qoldaýymen batyr.foundation saıtynda onlaın translıaııa uıymdastyrylǵan.