Anar Erkebaı
Ónertaný kandıdaty
M.O.Áýezov atyndaǵy ádebıet jáne óner ınstıtýty
Teatr jáne kıno bóliminiń aǵa ǵylymı qyzmetkeri
2016 jyldyń 7-8 qarasha kúnderi Əzirbaıjanda Mádenıet jáne
sport mınıstrligi, Teatr qaıratkerleri odaǵy, Ulttyq ǵylym akademııasy men Baký halyqaralyq
mýltımádenıet ortalyǵy uıymdastyrǵan halyqaralyq teatr konferenııasy tórtinshi
ret óz jumysyn júrgizdi. Búkil dúnıe júzinen jınalǵan 150-ge jýyq teatr
qaıratkerleri eki kúnniń ishinde búgingi teatrdaǵy mýltımádenıettiń damý
tendenııalary jóninde baıandamalar jasap, pikirtalastar júrgizdi. Konferenııa «Mýltımádenıet
jəne teatr» dep atalǵannan osy taqyryptyń aýmaǵynda oı qozǵaǵan teatrtanýshylar
men rejısserler, teatr basshylary men menedjerleri onyń ər eldegi ózektiligin,
búgingi tańda barǵan saıyn aýqymynyń keńeıip bara jatqanyn sóz etti. Óıtkeni
bul taqyryp búgingi ómirdiń mədenı, saıası, əleýmettik ózgeristerimen qatar
damyp, zamanaýı ózgeristerdi qalt jibermeı otyrǵanyn baıqatady. Sondaı-aq,
konferenııa sheńberinde búgingi tańdaǵy reseılik tanymal teatrtanýshysy Pavel
Rýdnevtiń «Teatr teatrtanýshydan ne kútedi» jəne ıspandyq Borıs Daýss-Pastordyń «Karı
Margolıstiń təsili» atty semınarlary ótti. Bul konferenııaǵa qazaqstandyq
teatrtanýshylary men rejısserleri de óz úlesin qosty. Teatrtanýshy, T.Júrgenov
atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynyń «Teatr óneriniń tarıhy men teorııasy» kafedrasynyń
meńgerýshisi, professor S.Qabdıeva «Qazaqstan teatrlary ulttyq sahna mədenıetiniń
qaram-qatynas keńistigi retinde», M.Əýezov atyndaǵy Ədebıet jəne óner
ınstıtýtynyń jetekshi ǵylymı qyzmetkeri, ónertaný kandıdaty G.Jumaseıitova «Mýltımədenı
əlemindegi qazaq horeografııasynyń ulttyq ereksheliginiń izdenisi», M.Əýezov
atyndaǵy Qazaq akademııalyq drama teatrynyń dırektory E.Biləl «Qazirgi teatrdaǵy
akter beınesi», M.Əýezov atyndaǵy Ədebıet jəne óner ınstıtýtynyń «Teatr jáne
kıno» bóliminiń meńgerýshisi, ónertaný kandıdaty A.Muqan «Qazaqstannyń mýzykalyq
teatry», Ońtústik Qazaqstan oblystyq Saıram ózbek teatrynyń dırektory
I.Hashımjanov «Álemniń toǵyzynshy bóligindegi teatr» jəne osy maqala avtory «Qazaqstannyń
ulttyq teatrlarynyń qazaq dramatýrgııasyn ıgerý məseleleri» atty baıandamalar
jasap, teatrdaǵy mýltımádenıettiń Qazaqstanda da úlken oryn alatynyn, jahandaný
úderisinde damyp jatqanyn atap ótti.
Eki kún ishinde oqylǵan 55 baıandamanyń barlyǵy derlik
qyzyqty boldy. Olardyń ishinde birneshe baıandamany atap ketýge bolady. Máselen,
reseılik teatrtanýshy Pavel Rýdnevtiń «Reseı teatry men dramatýrgııasyndaǵy bosqyn
taqyryby» atty baıandamasynda Reseı sahnasynda ózge ult avtorlarynyń búgingi
taqyrypty qozǵaıtyn aıta otyryp, Məskeýde turatyn qazaq dramatýrgi Oljas
Janaıdarovtyń «Jut», «Magazın», «Berýshı» pesalaryna taldaý jasap, olardyń
deńgeıiniń joǵaralyǵyn atap ótti. Ispanııalyq Pılar Almansanyń «Mýltımədenıet
jəne aralas shyndyq» baıandamasynda búgingi tehnologııalardyń kómegimen qoıylymnyń
kórkemdik əseriniń kóterilýin zerttepti. Ózge tildiń túsinbeýshilik kedergilerin
qoıylym ústinde google aýdarmashy baǵdarlamasy arqyly birden aýdarylýy, 3D
kózildirikterin endi kınomen qatar teatr qoıylymdarynda qoldanylýy sóz boldy. Lıtvalyq
Vıoleta Podolskaıte «Balalar men jastar teatrynyń mańyzdylyǵy nede?» degen
ózekti taqyrypty kóterdi. Búgingi balalar men jastardyń ınternet jelisinen
shyqpaı, vırtýaldy ómirdi shynaıy ómirden artyq kórip, óz əleminde ómir súrýi eresekterdi
tolǵandyrý kerek. Olar bos ýaqyttaryn qalaı ótkizip jatqanyn baqylap,
teatrlarǵa qaıta oralýdyń jolyn izdestirý kerek. Əsirese, alystaǵy aýyldarda
turatyn balalardyń teatr óneriniń ne ekenin bilmeı, múldem spektakl kórmeı
ósip jatqan jastar qanshama dep ah urdy lıtvalyq
maman. Ókinishke oraı, búgingi ómirdiń qatygezdigi men qanysherligi balalar əlemine
enýi zamannyń ózgergenin kórsetedi. Sondyqtan da, olardy qazirden bastap teatr
arqyly rýhanı tərbıelep, jaqsylyqqa ıtermeleý bizdiń basty mindetimiz dep
tujyrymdady.
Konferenııa aıasynda Əzirbaıjan teatrlary ər elden jınalǵan
teatr qaıratkerlerine óz qoıylymdaryn kórsetip kəsibı pikir tyńdap qalýǵa
tyrysty. Əzirbaıjan memlekettik ulttyq akademııalyq
drama teatry ózderiniń klassıkalyq shyǵarmasy Djalıl Mammedgýlýzadeniń «Ólikter»
komedııasyn usyndy. Qoıylym rejısseri Azer Pasha Nemıatov ómir bolmysyn tarıhı
shyndyq turǵysynan sýretteýge teatrlyq beıneleý tásilderin molynan qoldanýǵa umtylǵan.
S.Výrgýn atyndaǵy Əzirbaıjan memlekettik orys drama
teatry Shekspırdiń «Dýaly túngi dýman» qoıylymyn usyndy. Rejısseri –
Sankt-Peterbýrgten arnaıy shaqyrtylǵan Iskander Səkıev. Jas rejısserdiń əsireleý,
komızm, grotesk syndy təsilderdi ornymen qoldanyp, naǵyz komedııalyq shyǵarmaǵa, ertegige
laıyq spektakl shyǵarǵan. Basy artyq zaty joq, akterlerdiń jeńil de oınaqy oıyny
qoıylymnyń kórki boldy. Tipti spektakl barysynda qoldanylǵan ər eldiń
etnıkalyq mýzykasy ótip jatqan konferenııanyń taqyrybyna saı boldy.
Al, Ázirbaıjan memlekettik «Iýg» teatrynda V.Klımenkonyń
«Medeıa teatry» pesasy boıynsha jas rejısser Mıkaıl Mıkaılovtyń «Medeıa.
Sekvenııa 001» atty eksperımentaldy qoıylymyn tamashaladyq. Spektakl Medeıa
rolin oryndaýdy armandaǵan qart aktrısa men sol rolde oınap júrgen jas
aktrısanyń arasyndaǵy dıalog retinde qurylǵan.
Konferenııanyń uıymdastyrylý deńgeıiniń óte joǵary
bolǵanyn aıta ketý kerek. Bakýde ótken teatr konferenııasy halyqtar arasyndaǵy
mádenı baılanystardyń ornatylýyna, teatrtanýshylar, rejısserler men akterler,
teatr basshylary men menedjerleriniń bir‑birimen tanysyp, tájirıbe almasýyna, ár
eldiń teatrlary arasyndaǵy baılanystyń kúsheıýine septigin tıgizip, keremet
kommýnıkaııa quralyna aınaldy.
Kórneki foto "Day.az" saıtynan alyndy.
