Jańalyqtar
Almatyda ánshi, kompozıtor Erlan Tóleýtaıdyń shyǵarmashylyq keshi ótedi
9-sáýir saǵat 17:00-de Almaty qalasy "Alataý" dástúrli óner teatrynda ánshi, kompozıtor, ónertanýshy, kınoger Erlan Tóleýtaıdyń "Sal-seriniń sarqyty ol keshegi..." atty shyǵarmashylyq keshi ótedi.
"Kesh sal serilik ónerge, solardyń uly rýhyna arnalady. Birjan sal bastaǵan uly sal-serilerdiń ómiri men ónerin pash etemin. Olar súıgen sulýlarǵa, sal serilerdiń basynan ótken mahabbat baıandaryna, súıinish-kúıinishterine, taǵdyr tragedııalaryna toqtalamyn. Jalpy alǵanda, sal-seriniń ónerin ulyqtaımyn. Kóptegen ənder shyǵardym. Sol ənderim oryndalady. Kóbisi alǵash ret úlken sahnada oryndalmaq", - deıdi san qyrly talant ıesi Erlan Tóleýtaı.
Erlan Tóleýtaı qazaq aqyndarynyń kóptegen óleńderine án shyǵarǵan. Ásirese, ánshi Maqpal Júnisova oryndaıtyn "Iapyraı" (sózi Muqaǵalıdyki) jáne ánshi Merýert Túsipbaeva aıtatyn "Sen jáne Men" (sózi Janat Áskerbekqyzynyki) ánderin ánsúıer qaýym jyly qabyldady. Abaıdyń, Shákárimniń, Muqaǵalıdyń, Jumataı Jaqypbaev, Erkesh Ibrahım, Qaıyrbek Asanov, Marfýǵa Aıthojına, Tursyn Jumash, Janat Áskerbekqyzy, Qaırat Asqarov, qyrǵyz aqyny Ákbar Rysqulovtyń óleńderine jazylǵan kóptegen ánderdiń avtory. Kompozıtordyń kóptegen ánderi tuńǵysh ret úlken sahnaǵa jol tartqaly otyr. Keshtiń basty maqsaty – ultymyzdyń uly mýzykasyn ulyqtaý.
Qatysatyn ánshiler: Erkin Shúkimanov, Merýert Túsipbaeva, Erlan Qujımanov, Seıil Aıaǵanov, Roza Álqoja, Dýlat Aqanov, Evgenıı Shagarov.
Uıymdastyrý alqasy: Doshan Joljaqsynov, Toqtar Áýbákirov, Jarqyn Shákárim, Bolat Ábdilman, Ahmetbek Nursıla, Dıdar Amantaı, Ǵanı Beısembaı, Rústem Ábdirash, Beısen Quranbek, Batyrjan Seıdomar.
Seriktester: «Bıznes-Bastaý» jastar kásipkerligin qoldaý ortalyǵy, «Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestigi, Halyqaralyq «Kóshpendiler Atamurasy» qoǵamdyq qory.
Tóleýtaev Erlan Muqataıuly Qaraǵandy oblysy, Jańaarqa aýdany Ortaý aýylynda dúnıege kelgen.(03.03.1968 ); Bir jasynan bastap, Baıdaly bı (burynǵy Drýjba sovhozy) aýylynda, naǵashysy Orynbekov Shóken men Qalmaǵanbetqyzy Bıbigúldiń qolynda tárbıelengen. Atasý orta mektebinde oqyǵan(1975-1985); Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetiniń tarıh fakýltetin tamamdaǵan (1994); E Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetiniń jastar isi jónindegi komıtetiniń jetekshisi bolyp qyzmet istegen (1994-1998); QarMÝ-diń arheologııa-etnologııa jáne Qazaqstan tarıhy kafedrasynda stajer-zertteýshi (1998); Qaraǵandy qalasyndaǵy jastardyń ıntellektýaldyq BOTA (bilimpazdar, oıshyldar, tapqyrlar, alǵyrlar) ortalyǵyn qurýshy jáne onyń tuńǵysh tóraǵasy (1996-2001); «Altyn Orda» respýblıkalyq táýelsiz gazetiniń Qaraǵandy oblysy boıynsha menshikti tilshisi bolyp istegen (2001-2002); «Qazaqstan–Qaraǵandy» telearnasynda redaktor bolyp eńbek etken (2003-2010); Respýblıkalyq «Alash Orda» gazetiniń bas redaktory qyzmetin atqarǵan (2008-2009); Sháken Aımanov atyndaǵy «Qazaqfılm» AQ «anımaııalyq kıno» shyǵarmashylyq birlestiginiń bas redaktory (2010);
Úılengen. Jubaıy Zeınep – dáriger. Tuńǵyshy Láılá – polıak, ıspan, aǵylshyn tilderiniń mamany. Uly – Aldııar 9 synyp oqýshysy.
Óner jolyn Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetiniń «Balaýsa» ádebı shyǵarmashylyq birlestiginde ánshi bolyp bastaǵan. 1990 jyly Tashkent qalasynda ótken «Orta Azııa jáne Qazaqstan jastar festıvaliniń» laýreaty (vokal nomınaııasy boıynsha); 1993 jyly Almaty qalasynda ótken 3-inshi respýblıkalyq «Jigittiń sultany» baıqaýynyń laýreaty atanǵan. 1998 jyly Astana qalasynda ótken 1-inshi halyqaralyq «Shabyt» festıvaliniń laýreaty. 2005 jyly ótken 1-inshi respýblıkalyq Mádı atyndaǵy ánshiler baıqaýynyń dıplomanty.
