Kórmege sýretshiniń 56 keskindemelik jumysy qoıyldy. Onyń
shyǵarmashylyǵynda qazirgi Orta Azııa ómiriniń turmysy men mádenıetiniń kolorıti
men erekshelikteri aıqyn kórinis tapqan. Tarıh pen qazirgi kez, kúndelikti ahýal
men onyń fılosofııalyq túıindelýi, natıýrmort ta ǵajaıyp órile ketken adamdardyń
eńbek ústindegi nemese demalyp otyrǵan sátin beıneleıtin turmystyq kórinister
de, ejelgi shyǵys qalalarynyń peızajdary da osy aradan tabylady.
T. Mırrahımov uzaq shyǵarmashylyq jolynda tabıǵattyń
sulýlyǵyn ábden túsindi. Avtordyń kenepteri men etıýdteriniń sapasyn sonshalyqty janrlary
men motıvteri emes, olardyń keskindemelik bitimi – túsi – qoıýlyǵy ári faktýralylyǵy,
sýyq pen ymyrttan jaryq pen aptap berýge deıin plastıkalyq varıaııalylyǵy
anyqtaıdy. Dárýishterdiń shapanynyń etegimen kelgen, dabyl men tambýrınniń dybysynan
sýsyǵan altyn tústes qumdar, táýap etýshiler men kerýenderdiń jaıylǵan taqtary
boıaýdyń tyǵyz, ystyq matasyna balqyp ketkendeı. Sýretshiniń keskindemelerinde Talǵattyń
otany – ejelgi uıǵyr jeri, Ystyq kól jaǵalaýy men Naryn taýy, jaı ári kúrdeli,
tabıǵı ári qoldan jasalǵan. Kózge kóringenniń bári óz sulýlyǵynda jáne sondaı
nanǵysyz emoıonaldyq kúıde ári shyǵarmashylyq shabyt ústinde.
Kóptegen tańbalar – peızajdar órkenıettiń torabyn
belgileıdi, munda turǵyny kóp Stambýl ińir qushaǵyna engen, al Turpan men Qashqardyń,
kerisinshe, kúnge qaqtalyp, ystyqtan qalǵyp-múlgigen kórinisi Túrik
jaǵalaýlaryna jyljyǵan qarańǵylyq tárizdi tynyshtyq ornatady. Onyń zattyq
landshafty týrıstik dańǵyldardyń jyltyraǵan jaltyldaqtaryna baılanysty emes.
Sýretshi úshin sýbektıvtik áserge bólenýshilik basym. Onyń qylqalamy Sultan Ahmet
meshitiniń záýlim bıigine tıer-tımes kúıde, úı tóbeleriniń lap ete qalyp,
jaǵalaýlardyń qoıý qara boıaýyna jaılap bata túsýine eriksiz alyp keledi.
Mırrahımovtyń peızajdaryndaǵy Bolgarııanyń jınaqy qalalary
– aǵartylǵan qabyrǵalary daq shashyratylyp, qyzyl shatyrmen qaptalǵan uıqydaǵy
jasyl oıpańdar. Munda keskindeme dymqyl
sýyqty beretin nyǵyzyraq ári faktýrasy da aıqyn keskindeme. Qalalyq Eýropanyń
ortalyǵy sanalatyn Lıýksembýrgtiń ózine shaqyratyn oıaý tynysty yrǵaqtary aıqyn,
dınamıkaly etip úlgilengen. Mırrahımovtyń
keskindemelerinde, sóz joq, tabıǵat ústem, sebebi tabıǵat ári tabıǵı,
ári qoldan jasalǵan. Al adam – tabıǵattyń kishkentaı bir bóligi ǵana. Onyń
tabıǵat atrıbýttaryn arqalaı júrip, ózin jeke tulǵa retinde aqyryn paıda bolýy
da, joǵalýyp ketýi de jáne qaıtadan paıda bolýy da múmkin. Sýretshiniń sıýjetti
kartınalarynda adam onyń aınalasyndaǵy zattar sııaqty qasıetinen aıyrylǵan.
Otan taqyryby, tabıǵat taqyryby jyldar – boıy tereńdeı
beretin, barlyǵy da erkinirek sózge, tolǵanystarǵa, etıýdter men kartınalarǵa
aınalatyn jalǵyz shyǵarmashylyq áleýet. Talǵat Mırrahımovtyń 2009 jyly Ystyq
kóldiń ońtústik jaǵalaýynda jasalǵan natıýrmorttary men kóptegen peızajdarynyń
ishindegi jumysy osynyń aıǵaǵy. Osy arada etıýdtik format pen keıbir motıvterdiń
fragmenttigine qaramastan týyndylar kartınalyq tutastyqqa jetken. Sýretshi
paryqsyz kól aıdynynan ıntýıııamen ketkende, taý kórinisteri basymdyqqa ıe
bolady. Bul peızajdaryndaǵy tústik palıtranyń sezilýi neǵurlym erterektegi jumystaryndaǵy
kórkemdik tásilderinen ájeptáýir jaqsy. «Tereńge ketip qalǵandaı», tús kúrdelene
túsken, reńkter men qońyrqaı tústerdiń arqasynda formalar paıda bolǵan.
Kenepterdiń betterinde keıde ǵana sazdy
«qorǵan tasy» búkil keskindemelik kompozıııany bekitetin taza túster shyǵyp
qalady.
Talǵat
Mırrahımovtiń kóptegen turmystyq kompozıııalarynda fragmenttik natıýrmort álemi
kezdesedi. Bular qyzdyń qolyndaǵy qaýyn, dárýishtiń beline qystyrǵan asqabaqtan
jasalǵan qumyrasy nemese satýshynyń aıaǵynyń astynda jatqan maqta salynǵan órilip
toqylǵan sebet... Sezimmen bilinetin zattylyqqa jaqyndaýǵa, nysandardyń ózara
tartylysynyń erekshe órisin jasaýǵa degen yqylas tutas bir jemisterden quralǵan
natıýrmorttar toptamasyn jasaýǵa jeteledi. Árbir natıýrmorttaǵy zattar jıyntyǵy –
taba nan, qaýyn, almurt, júzim – bári ózgerissiz qalǵan. Ashyq tústi, jumyr
formalar keıde qumyralardyń uzyna boıymen («Qumaǵan beınelengen natıýrmort») nemese
matanyń qatqyl qyrlarymen («Qaýyn beınelengen natıýrmort») tolyqtyrylǵan. Biraq
zattardyń qaıtalanýy kóńilsiz kombınatorıka bolǵan joq. Sebebi sýretshi ár kez
saıyn ótpeli sulýlyqty emes, júzimniń balǵyndyǵyn nemese qaýynnyń sýly
shyryndylyǵyn ańǵaryp otyrǵan. Zattardyń pishindik máni, olardyń bastapqy tabıǵı
jaratylysy mańyzdy bolyp shyǵyp otyrady. Sondyqtan konýs-almurttar tabaqtyń
sheńberlengen jazyqtyǵyn, júzim sabaǵy qaýynnyń kesilgen sferasyn ustap tur.
Bizdiń oıymyzsha, eger sýretshi peızajdarynda keskindemelik maqsattardy kóbinese
jarqyratyp shyǵaratyn bolsa, natıýrmort ol úshin formany ańǵarýǵa qozǵaý salady.
Talǵat Mırrahımov QHR Shyńjań Uıǵyr avtonomııalyq aýdanynda Qulja qalasynda
dúnıege keldi. Biraq bala kezinde áke-sheshesimen birge Qyrǵyzstanǵa kóship kelip,
S.A. Chýıkov atyndaǵy Frýnze kórkemsýret ýchılıesin támamdady. 1971 jyldan
Qyrǵyzstan, Qazaqstan, Reseı, Ózbekstanda, sondaı-aq, alys shet elder – Belgııa,
Bolgarııa, Germanııa, Iran, Lıýksembýrg, Túrkııa, Franııada ótken kóptegen
kórmelerge qatysty. HShJK qola medalimen, Tashkenttegi «Azııa-Art» Halyqaralyq
kórmesinde altyn medalmen marapattaldy. G. Aıtıev atyndaǵy syılyqtyń, óner
salasynda Orta Azııa uıǵyrlarynyń mádenıetine qosqan úlesi men jetken
jetistikteri úshin táýelsiz «Ilham» syılyǵynyń laýreaty. Qurmetti ataqtarǵa ıe
boldy. Qyrǵyzstan úkimeti Mırrazımovtyń kórkemdik qyzmetin joǵary baǵalap,
kóptegen ordendermen, medaldarmen marapattady, «Qyrǵyz Respýblıkasynyń eńbek
sińirgen óner qaıratkeri» ataǵyn berdi.
Anna Voronına,
ónertanýshy, halyqaralyq ónertanýshylar
men synshylar qaýymdastyǵynyń múshesi
Bishkek