Kórmeniń «Kókeıkesti realızm» degen ataýynyń ózi-aq bizdiń sanamyzǵa birden oı tastaıdy. Kóptegen suraqtar týyndaıdy, shynynda, realızmniń anyqtamasy búginde túrlishe qabyldanady. Osy termındi bireýler orystyń kóshpeli ónerine telise, ekinshi bireýler túrli ustanymdy ustanatyn sýretshiler jumys isteıtin, qoldaný aıasy keń kórkemdik qubylys retinde túsindiredi. Eger kónekóz sheberlerdiń realızmge degen adaldyǵy kúnkóris kózi bolsa, búgingi realızm keskindemede baǵyt bolýdan góri kórýdiń, sezýdiń jáne oılaýdyń stereofondyq tásiline aınalǵan. Qazirgi tańda realızm búgingi kúnge saı, ol adamdarmen búgingi tilde sóılesedi, ol ózine akademııalyq dástúrdi negiz etse de, qazirgi ýaqyt úshin ózekti ári mańyzdy. «Akademızm» termıni bir ǵasyrdaı naqty bir baǵyttyń ataýy bolǵannan góri, jalpy ataýǵa ıe bolyp keldi. Akademııalyq sýret, akademııalyq keskindeme uǵymdary búginde tehnıkalyq sheberlik barynsha múltiksiz shyńdalatyn mektep retinde qabyldanady. 1990-jyldardan bastap ıdeologııalyq quramdas bólikterden azat orys sýretshileri qazirgi zamanǵa saı jańa kórkemdik tildi tabýǵa tyrysady. Tutastaı alǵanda qorshaǵan álemge kóz tastap, solarǵa túsinik berýshi bola otyryp, olar stılıstıkaǵa, eklektıkaǵa, ıtataǵa, ıdeıaǵa basymdyq berip, «birtektestikke oralý» jaǵyna qaraı oıysady. Sýretshiler kórermendi de kartınany sanaly túrde sýbektıvti túsinýge ıtermeleı otyryp, ózderiniń kásibı sheberlikteri men kásibı birtektestikterin asha túsedi. Kóńil aýdartyp, tartyp áketý úshin óziniń bolmysty qabyldaýyn taratyp jetkizý júıesin, óz tilin qalyptastyrady.
Ekaterına jáne Konstantın Grachevtar úshin qazirgi kezde birtektestik problema emes. Bul olardyń ózderi kolorıtti, Sankt-Peterbýrg zamanaýı óneriniń eń sırek qabiletke ıe ókilderi bolǵandyǵynan shyǵar. Árqaısysy ózderiniń kórkemdik ýchılıelerinde alǵashqy oqýlaryn aıaqtaǵannan keıin, olar Sankt-Peterbýrgtegi I.E.Repın atyndaǵy Memlekettik Akademııalyq keskindeme, músin jáne sáýlet ınstıtýtynda RKA tolyq múshesi, Lenındik syılyqtyń, KSRO jáne RF Memlekettik syılyqtarynyń laýreaty, KSRO halyq sýretshisi, professor Andreı Andreevıch Mylnıkovtiń shyǵarmashylyq sheberhanasynda kásibı bilim jolyn jalǵastyrdy. Odan keıin Konstantın – A.A.Mylnıkovtiń, al Ekaterına – V.A.Mylnıkovanyń shyǵarmashylyq sheberhanalarynda tájirıbe jınaqtady. Kórkemsýret Akademııasynyń qabyrǵasynda alǵan mol bilim qory men joǵary kásibı deńgeıi ózderiniń sezimderine, ózderiniń ishki álemderine, ózderiniń bolmys-bitimine erkin júginýlerine jol ashady. Akademııalyq dástúrlerge súıenip, olar bizge ádettegi, kúndelikti tirshilikti múldem basqasha kórýge kómektesedi. Qorshaǵan álemniń kórinisi retinde realızmniń máni ózgerip ketken joq, ózgergen ‒ tek bolmys qana. Ózgergen, túrlengen, jańarǵan bolmysty Ekaterına jáne Konstantın Grachevtar da ózderiniń keskindemelik jáne grafıkalyq jumystarynda beıneleıdi.
Konstantın san alýan shyǵarmashylyq qyrynan kórinedi, ol keskindemeniń barlyq janryn, adam emoııasynyń kórinisterin jáne kompozıııadan, sýretten, kolorıtten, obrazdan turatyn kartınanyń bazalyq qurylymyn ózine baǵyndyryp alǵan... Kórmege qoıylǵan peızajdary men natıýrmorttarynan árdaıym áldebir erekshe «qupııa oıdy» taýyp alýǵa bolady, al stıl quraıtyn dınamıkasy seni de ala ketip, tolyqtaı ózine baǵyndyryp, sol keń atmosferany týdyrady. «Soǵys týraly hıkaıalar» trıptıhymen «suhbattasqan kezimde» meniń qulaǵyma Vasılıı Agapkınniń «Slavıan qyzynyń qoshtasýy» marshynyń úni keledi. Konstantın «kóregen jyrshydaı» jaı ǵana, syrttaı yntyqpaı, biraq ishki shıeleniske toly kóńil-kúımen basynan bastap onyń jeńispen aıaqtalýyna deıin baıandaıtyn soǵys týraly epıkalyq romandy týdyrady. Avtor zattar arqyly «kórinis» jasaıdy, al kórermen tolyqtyryp, onyń tujyrymdamasyn oılastyrady. Ol «Qarbyzdyń ajaly» dep at qoıyp, pisken qarbyz ben naıýrmort jazyp jatqan kezde sanany jumys isteýge májbúrleıdi. Kóldeneńinen sozylǵan kompozıııa tas tabytty, al sıýjeti «Shoqyndyrýshy Ioannyń basyn alatyn» injildik oqıǵany eske túsiredi. Úlken aq tabaqta «isti tyndyrǵan» qarbyzdyń «basy» men uzyn pyshaq qatar jatyr. Qyzyldyń qara túspen qatar jatqan ısharasy ólimdi, qaıǵy-qasiretti, qan tógis pen soǵysty «bildiredi». Kartınanyń kolorıstik úni kenepke aıryqsha mán men áser beredi. Konstantınniń týyndysy birde ádetten tys romantıkalyq, majorly úılesimdi, erekshe qaıǵyly. Biraq olardyń bári de bizdi «kórýge, estýge, sezýge» jeteleıdi.
«Ekaterına Gracheva óz jumystarynda portret janryn, qala peızajy men turmystyq kartınany qatar alyp júredi. Óz klıshelerin jetildirip, jáne olardy túrlishe úılestirip, ol kózge kórinbeıtin, biraq qazirgi zaman adamy úshin ábden shynaıy zattar týraly aıtýǵa múmkindik beretin keskindemedegi ózindik tilin jasaıdy. Bul oqshaýlyq pen jalǵyzdyq, ózin-ózi túsiný jáne ómirdi tús jáne qaıtalanatyn beınelerdiń aǵyny sııaqty seziný problemalary. Sonymen bir mezgilde sýretshi osy berekeli taqyrypty mezi qylyp, kórermendi aqylǵa syımaıtyn obazdarmen jáne konstrýkııalarmen qaıran qaldyrǵysy kelmeıdi». Sońǵy sóılemniń sózderi «Erarta» Máskeý zamanaýı óner mýzeıiniń qyzmetkerlerine tıesili. Eger Konstantınniń keıbir jumystarynda dabyl estilip, olar «batyrdyń kúshin» baıqatatyn bolsa, onda Ekaterına ádettegideı jaı ǵana, sybyrlap «sóıleıdi», biraq ol da Injildiń ıdeıalaryn anyq ári aqylmen alyp shyqqan. Onyń «Jaqsalyq habary» arhangel Gavrııldyń «jaqsylyq habary» týraly der kezinde, ózekti ári zamanǵa saı baıandaıdy. Keıipker áıel temirden «soǵylǵan» kishkentaı ǵana terezesi ashyq hramnyń tekshesinde tur. Biraq terezede Qudaı-Ananyń kıeli beınesiniń ornynda – tas kereń qabyrǵa tur! Óziniń qudiretti Lılııasyn usynar, qaıǵysyn bóliser, joqtaýyn aıtar jan joq!
Eki sýretshiniń birlesken jobasy bárinen de buryn kásibı sheberliktiń, kórmege qoıylǵan týyndylardyń sulýlyǵy men mán-maǵynaǵa toly ekendigin kórsetedi. Ekspozıııa adamdardy fılosoftar men paıymdaýshylarǵa aınaldyrýdyń tamasha múmkindigi týraly kórkem túrde «jar salady».
Kórme jetekshisi Kopelıovıch Marııa