Qazirgi Qazaqstannyń qoǵamdyq ómiriniń barlyq salalarynda túbegeıli ózgerister jalǵasýda: naryqtyq prınıpterge negizdelgen jańa ekonomıkalyq, áleýmettik-saıası, mádenı jáne basqa da qatynastardyń qalyptasýy men damý proesi júrip jatyr.

Bizdiń qoǵam ómiriniń jańa kezeńi óndiristiń, bilim berýdiń, mádenıettiń ósýi men taralýynyń zamanaýı tehnologııalarynyń jahandyq serpilisimen baılanysty. Qazirgi kezeńde mádenıet salasynda mamannyń kórkemdik qundylyqtardy (materıaldyq jáne rýhanı) qurý proesin basqarýǵa jáne olardyń mádenı qyzmetter naryǵyna, atap aıtqanda art-menedjmentke kóshýine múmkindik beretin bilimniń jańa salasy úlken mańyzǵa ıe ekendigi kezdeısoq emes.

Sondyqtan da qazirgi tańda óner naryǵynda art-jobalardy basqarýdyń tıimdiligin arttyrý ádisnamasyn zertteý búgingi kúnniń ózekti máseleleriniń biri bolyp otyr.

«Ult mádenıeti degende oqý-aǵartý, ǵylym-óner salasy ózine bir tóbe. Respýblıkamyzdyń zor Ǵylym akademııasy bastaǵan ondaǵan nıstıtýttarymen, áldeneshe ondaǵan joǵary dárejeli oqý oryndarynyń ekeýi ýnıversıtet uıasyna aınalǵany ámbege málim. On mıllıondap kitap, júz mıllıondap gazet-jýrnaldar shyǵaratyn baspa oryndarymen qatar, tvorchestvolyq odaqtar, olardyń mekeni atanatyn sáýletti saraılar, teatrlar qansha!» - dep «Qazaq teatrynyń tarıhy» kitabynda sóz basyn bastaýynan mádenıetimizdegi teatr óneriniń mańyzyn kórsetýden bastaıdy [1. 8 b.]. Qazaq teatr mádenıetiniń bastaýy – M.Áýezov atyndaǵy Qazaq ulttyq drama teatryn bıik deńgeıde saqtap, damytýǵa kúsh salýdyń mańyzy orasan ekeni sózsiz.

 

Búgingi kúnge deıin M.Áýezov atyndaǵy Qazaq ulttyq drama teatrynyń menedjmenti aýqymdy deńgeıde kóterilip, qozǵalyp kórmegen. Árıne, jalpy teatrdyń basqarý júıesin zertteý onyń paıda bolý tarıhynan bastaý alady. Bul turǵyda M.Áýezov atyndaǵy Qazaq ulttyq drama teatrynyń tarıhyn, spektaklderin, akterlik jáne rejısserlik jetistikteri negiz etilgen: «Qazaq teatrynyń tarıhy. II-tom»,  Smaǵul Sádýaqasovtyń «Ult teatry», Qajyqumar Qýandyqovtyń «Tuńǵysh ult teatry», Baǵybek Qundaqbaevtyń «Ýaqyt jáne teatr», «M.Áýezov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatryna 40 jyl», «M.Áýezov jáne teatr», Áshirbek Syǵaıdyń «Teatr taǵylymy», «Tolǵam», «Jarnama aldyndaǵy oı», Baqyt Nurpeıistiń «Qazaq teatr rejıssýrasynyń qalyptasýy men damý kezeńderi (1915-2005)», Amangeldi Muqannyń «Teatr týraly tolǵamdar», Merýert Jaqsylyqovanyń «Qazaq kásibı akterlik óneriniń damý erekshelikteri», t.b. otandyq ǵalymdardyń eńbekteri bar.

Teatr óneriniń taǵy bir ereksheligi - onyń bir sáttiligi: ár spektakl tek ony oınatý kezinde (sol sátte ǵana) oryndalady. Munyń bári teatr salasyn basqarýdyń kúrdeliligin bildiredi.

Teatr tarıhyna nazar aýdarsaq ta: «Qazaq teatrynyń 5 jyldyǵy» degen maqalasynda teatr jumysyndaǵy jańa bet alysty Orynbek Bekov:

«Teatr jumysyn jańa qurylys, jańa qarqynǵa ıtermeleýge… teatrda eńbekshiler yqpaly kúsheıtildi. Eskiniń salt-sanasyn jyrlaıtyn kitaptardyń (pesanyń) ornyna eńbekshilerdiń tap kúresin, sharýa qarqynyn, saıası-mádenıet jónindegi óskendigin sýretteıtin kitaptar shyǵa bastady… Ras, bul pesalardyń túr, tehnıka, kórkemdik jaǵynan nasharlary da kóp. Biraq eń qasıetti jeri ózimizdiki.

…Mazmuny baı tabyna balta shap, eskilikti joı, soıaldy qurylystyń qarqynyn údet, bytyrańqylyqty qoıyp, halyqty uıymdastyr. Otandy qorǵa, mádenıetke umtyl, áleýmetshil bol… Teatr ne istese de, ne istemek bolsa da búgingi uly jumysymyzǵa qansha paıdaly suraý qoıyp isteıtin bolyp otyr»,5 - dep jazdy, Teatr jetistigin, istegen qyzmetin taldaı kelip, ol: «Qyzylordada tuńǵysh oıynǵa 30 adamǵa bılet satylyp, 28 som túsimi bolǵan eken, osy kúni teatrdyń 600 orny kórem deýshilerge jetpeı qalyp otyrady», - dep salystyrý faktisimen kollektıvtiń búgingi óskenin kórsetedi», deıdi Orynbek Bekovtyń basqarý saıasatyn kórsetip.

Qazirgi ýaqytta Muhtar Áýezov atyndaǵy teatr óziniń teatrlyq qyzmetin jalǵastyrýda jáne áli de Qazaqstan men Ortalyq Azııadaǵy eń úzdik teatrlardyń biri bolyp tabylady.

Muhtar Áýezov atyndaǵy teatrda ulttyq qazaq mýzykasyn, bıi men kostıýmderin paıdalana otyryp, kóptegen qoıylymdar júzege asyryldy, bul Qazaqstan mádenıetin saqtaýǵa jáne nasıhattaýǵa múmkindik berdi. Jalpy, Muhtar Áýezov atyndaǵy teatr-bul óz dástúrin jalǵastyryp kele jatqan jáne óńirdegi teatr ónerin damytýda aldyńǵy qatarda turǵan Qazaqstannyń mańyzdy mádenı ıgiligi.

97 jyldyq tarıhy bar – Muhtar Áýezov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatry. Qazirgi dırektor – Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Erkin Tileýqululy Jýasbek. Akademııalyq dárejesi bar óner uıymy úshin taǵy bir úlken dárejemen para-par keletin ataq – Qazaqstannyń Eńbek Eri, Asanáli Áshimovtyń teatrdyń kórkemdik jetekshisi bolýy. Sebebi, kónekóz ulylardyń mektebinen shyqqan, asyldyń synyǵyndaı aqsaqal teatrdyń ǵana emes, búkil qazaq óneriniń abyzyna aınalǵan dese de bolady. Kórkemdik jetekshi teatr ujymynda dırektormen qatar turady. Odan joǵary da emes, tómen de emes. Alaıda shyǵarmashylyq turǵydan sheshim qabyldar sátte onyń daýysy basym bolady. Ótken bólimderde Gollandııa, Norvegııa men Ulybrıtanııa sııaqty alyp elderdiń basqarý formasyn keste túrinde kórsettik. Endigi kezek bizdegi teatrlar mehnızmin keldi.

Teatrda «kórkemdik keńes» jumys isteıdi. Ol jańa qoıylymdardyń syrt kóz synshysy retinde baǵasyn beredi, kem-ketigin túzeıdi jáne teatrdaǵy jańashyldyqtarǵa qatysty oılaryn ortaǵa salyp, bir sheshim shyǵaratyn mamandar toby. Máselen, Áýezov teatrynyń «Kórkemdik keńesiniń» tóraǵasy – Qazaqstannyń eńbek eri Asanáli Áshimov, odan keıingilerdiń esimderin tizbektep shyǵaıyq: dırektor Erkin Jýasbek, dırektor keńesshisi ári rejısser Esmuhan Obaev, teatr synshysy Álııa Bópejanova jáne ár maýsymda almasyp otyratyn teatrdyń shyǵarmashylyq bólim qyzmetkerleri.

Bul teatrda dırektor repertýardyń kórkemdik jáne estetıkalyq saýattylyǵyna, ujymǵa jáne jalpy kórermenniń kelýine jaýap beredi. 2018 jyldyń jeltoqsanynda teatrǵa jańadan basshylyqqa taǵaıyndalǵan Sábıt Ábdihalyqov «men bul ujymdy basqarmaımyn, sizderge jaǵdaı jasap, aqsha tabýmen aınalysatyn menedjer bolamyn» degen bolatyn. Biraq, osy shema boıynsha kórkemdik proesske aralaspaı, óz yqpalyn júrgizbeı, tek óz mindetimen aınalysqan dırektorler tobyn ázirge kórsete almaımyz.

Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatrynda nebári bir jyl ǵana dırektorlyq laýazymda bolǵan, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri – Sábıt Ábdihalyqovtyń «Qazaq ádebıeti» gazetine, onyń ishinde jýrnalıst Mádına Serikqyzyna bergen suhbatynda menedjerlik (ıaǵnı basshylyq) qyzmeti týraly az-kem toqtalǵan. «Álem tájirıbesinde ál-aýqatyn kórsetip, talaı túıindi máselelerdi túımedeı sheship kele jatqan mamandyq – Menedjment. Al sol menedjment salasynyń alǵashqy qadamdarynyń biri – jarnama. Oǵan kúsh beretin – buqaralyq aqparat quraldary. Biz TV-radıomen jáne gazet-jýrnaldarmentyǵyz baılanysta jumys istep, halyqty teatrǵa qyzyqtyrý maqsatynda, el tarıhynyń erteńi úshin jasalatyn aýqymdy  jobany qolǵa almaq nıettemin. Barǵa qanaǵattan góri, alǵa jyljyp, izdený, jańaryp, jandanyp otyrý – óner ujymdaryna tán qasıet.

Sábıt Ábdimútáliulynyń aıtýynsha, dırektor – jaqsy menedjer bolýy tıis. Onyń sóziniń jany bar. Sebebi, álem elderiniń tájirıbesin saralaı kele, art-menedjerdiń atqaratyn qyzmetteri dırektordyń atqaratyn sharýalarymen uqsas keletindigin baıqadyq. Sózimiz dáıekti bolýy úshin menedjer usynǵan birneshe mindetterin osynda iriktep jaza keteıik. Onyń aıtýynsha, kez kelgen kórermendi qyzyqtyrý úshin jaqsy qoıylym usynylýy kerek.

Artqa qaraı az sheginis jasap, jalpy teatrdyń damýy týraly mysaldar keltireıik. Akter, rejısseri, Qazaqstannyń halyq artısi, Qazaqstan Teatr Qaıratkerleri odaǵynyń basshysy – Tuńǵyshbaı Jamanqulov bizdiń elimizdegi qalyptasqan júıeni turaqty jumys isteıtin, alaıda mindetti túrde memleket tarapynan tolyqtaı qarjylandyrylatyn repertýarly teatrlar júıesine teńedi.

Jalpy alǵanda burynǵy keńestik ıdeologııanyń úrdisimen kele jatqan basqarý júıesi, ıaǵnı kórkemdik jetekshi, bas rejısser degen laýazymdardyń áldeqashan ýaqyty ótken. Bular shyǵarmashylyq ujymnyń shynaıy óner jasaýyna úlken kedergi keltiredi. Ádette, bul laýazymdarǵa rejısserler taǵaıyn­da­lady da teatrdaǵy estetı­ka­lyq, repertýarlyq, akterlik oıyn men jańasha qalyptaǵy jas rejıssýranyń damýy­na úlken kedergi keltiredi.

Al jalpy basshylyqty rejısserden basqa kez kelgen sýretker tulǵaǵa tapsyrǵan jón. Batys elderindegi úrdiste, osyndaı tea­tr basqarýshyny Inten­da­nt dep ataıdy, bizder de sol júıeni óz ǵurpymyzǵa yńǵaılap, qajetsiz tus­tarynan bas tartyp, qazaqy uǵym­men teatr tóraǵasy dep atasaq durys bolatyn sııaqty». Sonymen qatar, óziniń bir suhbatynda bizdiń elimizdegi teatr menedjmenti – bılettiń jyldam satylýymen, tek kórermenderdiń kóptigimen baǵalanyp otyr, shyn mánisindegi dırektor qyzmetindegi adamǵa jaqsy menedjer bolý azdyq etedi degendi aıtty. Onyń aıtýynsha, bul – qara jumys.  Máselen, dırektor tek menedjer emes, árbir qoıylymnyń shyǵarmashylyq ujymyn, onyń shyǵý tarıhyn jáne jalpy ónerdiń tarıhyn jetik biletin, basqarýshy, uıymdastyrýshy, satýshy maman bolýy tıis degendi alǵa tartady.

Bul bir kózqaras. Al uly rejısser Ázirbaıjan Mámbetov teatrda mindetti tórt nárse bolýy tıis dep ataǵan kórinedi. Olar: Álemdik klassıka, Orys klassıkasy, Qazaq klassıkasy jáne búgingi kúnniń máselelerin kóteretin zamanaýı pesalar. Ózinen keıingilerge osy tórt taǵandy birdeı ustaýdy tabystap ketken eken. Teatrdyń damýynyń alǵysharty retinde atalmysh tórt taǵandy ataǵanymen, elimizdegi  ujymdyq óner zaman talabana saı ár jyl saıyn túrlenip, ózinshe damyp otyrǵan. Al sonyń ishinde menedjment túsiniginiń qalyptasýy men damýyn sıpattaý bizge qıynǵa soqty. Sebebi, elimizde shtat boıynsha arnaıy art-menedjer mamandar dál osy salada qyzmet etýi sırek. Alaıda, art-menedjerdiń qyzmetin birneshe saladaǵy mamandar toptasyp atqaratynyna kózimiz jetti.

Al rejısser, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Ashat Maemırovtyń pikiri tómendegideı:

Búgingi teatr ındýs­trııa­sy bizden deń­geıi bıik menedjmentti talap etedi. Sondyqtan ulttyq óner aka­de­mııa­syn­da teatr menedjerlerin daıyndaý isi ke­zek kút­tir­meıtin másele. Nege deseńiz, teatr ın­dýs­t­rııa­syn tolyq meńgergen, me­ned­jment ju­my­syn erkin ıgergen, shet tilin biletin mened­jerler – kez kelgen tea­tr­dy rejıssermen birige otyryp álemdik are­naǵa alyp shyǵara ala­dy. Alysqa bar­maı-aq, buǵan Reseı teatr óner akademııasy (GITIS) men MHAT stý­dııa-mektebiniń tájirıbesi sonyń aıqyn dá­leli. Osy oqý oryn­dary tek TMD aýmaǵynda ǵana emes, shet memleketterdiń talaıyna teatr menedjerlerin daıyndap berip otyr [27].

Al jalpy kartınalarmen sóıleıtin bolsaq, tómendegideı qorytyndy jasaýǵa bolady. Teatr menedjmenti búginde kerek-aq, desek te memlekettik teatrlardyń menedjmenti ázirge kenjelep tur. Máselen, shet el tájirıbesinde dırektorlar nemese keminde onyń orynbasary aınalysatyn mańyzdy sharýalardy memlekettik teatrlarda baspasóz hatshylary oryndap júr. Atap aıtar bolsaq, qazir bıznestiń  kózi – ınstagram jelisinde ekeni beseneden belgili. Al Áýezov teatry oqyrman sany jóninen ózge áriptesterinen oq boıy ozyq. 64 000 instagramm oqyrmany men 5000-ǵa jýyq facebook paraqshasynda tirkelýshisi bar. Mekemeniń «kórermenderne qyzmet kórsetý bóliminiń» málimetine súıensek, kórermenniń 60 paıyzdan astamy jelilerdegi siltemege ótý arqyly bılet satyp alady eken. Teatrdyń úlken zaly 731, al kishisi 275 oryndyq. Paraqshada keminde 4000-5000 oqyrman belsendilik tanytyp, túrli baıqaýlarǵa qatysyp, dostarymen bólisedi. Sonda kúnine 400-ge jýyq kórermen baspasóz qyzmeti jarnamasynyń arqasynda jınalady degen sóz. Aıta keteıik, bılet baǵasy 600-1500 teńge aralyǵynda. Bul – qazir turǵynnyń qaltasyna aýyr salmaq bolarlyq baǵa emes. Qoljetimdi, rýhanı bilimmen teńestirýge de bolady.

Burynǵy Baspasóz qyzmeti qazirde «Marketıng jáne qoǵammen baılanys» bólimi dep atalady. Atalmysh bólimde «BAQ-pen baılanys jáne qoǵammen baılanys» menedjerleri, Baspasóz hatshysy jáne dızaıner jumys isteıdi. Áleýmettik jelilerdegi kórermen qyzyqtyratyn, ujymdy ár qyrynan tanytatyn túrli jobalar usynyp jatqan da osy bólim. «Shymyldyq syrtyndaǵy shyraq», «Meniń teatrym», «Artıstiń qoltańbasymen shaqyrý utyp alyńyz», «Onlaın-syrlasý» sııaqty túrli qyzyqty kontentterdi usynýda. Ázirge qarashańyraq ujymy kórermenmen baılanys tásilin jeńildetý arqyly, eń tıimdi tásilderdi qoldanýda.  Al BAQ-pen baılanys buryńǵydaı dástúrli túrde júrgizilip otyrady. Bolyp jatqan sońǵy aqparattarǵa teatr artısteri ýaqytyl pikir qosyp, ún qatyp, belsendilik tanytady.

Menedjerlik uǵymdy tek kórermen jınaýmen shektelmesi anyq. Máselen, ujymnyń jaǵdaıyn jektilikti deńgeıde jasaý da – úlken menedjerlik tájirıbeni talap etedi. Iaǵnı, ár mereke saıyn ujymdy osylaı qýantý arqyly teatr ishinde jyly atmosfera ornatyp, tek kórermen úshin jumys isteıtin óner uıymyna aınaldyrǵan. Iaǵnı, marketıng pen menedjmenttiń bir aıyrmasy da osynda. Menedjer belgili bir ózi basqaryp otyrǵan uıymnyń ishki jáne syrtqy jaǵdaıyn jasaýǵa mindetti. Al marketıng menedjerdiń qoldanatyn ádis-tásilderin zertteıtin, jarnamalyq bilimder jınaǵy deýge tolyq negiz bar.

1. Barlyq derlik teatrdyń óz saıty bar. Qazirde sapasy syn kótermegenimen ony barynsha teatr óz paıdasyna qaraı ózgertse bolady. Mysaly, aqyly arnaǵa aýystyryp, aqsha tólegen jazylýshylarǵa tolyq sapaly spektaklder, teatr tarıhyna qatysty mańyzdy kitaptardy, aqparattarǵa qol jetimdi etý. Bul qazirde ózimiz biletin kino.go, ivi.ru syndy kanaldarǵa uqsas etip jasaýǵa, qyzyqtyrýǵa bolady. Sebebi, qazirgi teatrsúıer qaýym onlaın spektaklder qaraıdy, onlaın kitaphanalardan kitap alyp ýaqytyp únemdep úırengen.
2. Teatrǵa arnap, aqyly baǵdarlama ashýǵa da bolady. Ol - ıntellektýaldy oıyndardan, mýzyka, podkast, suraq-jaýaptan, t.b. turady. Munyń barlyǵy qazirde bar adam qyzyǵýshylyq tanytatyn, ýaqyt ótkizýge yńǵaıly ári paıdaly joba bolmaq.
3. M.Áýezov teatrynyń óz mýzeıi bar. Biraq ǵasyrǵa jýyq tarıhy bar teatrdyń qoınaýyn ǵımarattyń tek úshinshi qabatynyń bir bóliginde kórsetpeı, bólek mýzeı etip ashsa da bolady. Ult teatrynyń murajaıy barlyǵyn da qyzyqtyrary sózsiz.
4. YouTube kanalyn damytýǵa asa mán berse. Qazirde barlyq teatrlar instagram, facebook, tik-tok jelilerine ǵana nazar aýdarady, YouTube-ti tek spektaklderin jabyq siltemede salýǵa ǵana paıdalanýda. Al ony damytsa, spektaklderden bólek: podkast, oıyndar, suhbat, tikeleı efır syndy t.b. tarıh qoınaýyn sapaly dúnıemen toltyrýmen qatar, marketıngtik júıege de áser ete alar edi.
5. Spektaklderge balalarmen kelý – qazaq teatr qoǵamynda kúresip kele jatqan eń úlken máselelerdiń biri. Biraq osy tusty nege másele, teatr mádenıetine qaıshylyq dep qana qaramaı, ony sheshýde marketıngtik jol tapsaq.  Balalarǵa arnalǵan oıyn alańy qazir barlyq restoran, kınoteatr, TR-larda qamtylǵan. Ata-ananyń balaǵa alańdamaı erkin birshama ýaqyt demalýyna taptyrmas múmkindik. Osyndaı buryshtyń teatrda da bolýy -balalaryn tym uzaq ýaqytqa tastaı almaıtyn, biraq rýhanı azyqty saǵynǵan otbasylar úshin taptyrmas sheshim bolar edi. Bul jer - oıyn alańy ǵana emes, anımatorlar jumys isteıtin, balany qyzyqtyra alatyn meken ári teatrǵa degen alǵashqy qadamdardy úıretetin, mahabbatyn ashatyn oryn bolmaq.

Qazirgi tańda  kez kelgen teatr sııaqty óner ordasynyń basty qarýy – áleýmettik jeliler ekeni barshaǵa aıan. Sol arqyly kórermenmen tyǵyz baılanys ornatady, jedel aqparat taratady, jarnamalyq afıshalar jarııalaıdy. Qazirgi teatr kórermenderiniń 40-50 paıyzy bıletti teatr paraqshalaryndaǵy siltemege basý arqyly alatyny anyqtaldy.

Joǵaryda atalǵan málimetter tek syrtqy faktorlarǵa ǵana súıenip keltirilgen. Oǵan qarap, M.Áýezov atyndaǵy Qazaq ulttyq drama teatry kedergisiz damyp kele jatyr dep aıta almaımyz. Mysalyǵa, teatr sharalary ótkennen keıin birli-jarymdy basylymdar jarııalap, bir telearna túsirip ketedi. Sonda teatrda ótetin shara bir-eki BAQ quralyna ǵana  mańyzdy bolyp tur degen sóz be? Bizdiń elimizdegi osyndaı óner ordalary halyq úshin qyzmet etetin bolsa, BAQ quraldary da halyq úshin aqparat taratpaı ma? Barlyq sharalar teatrdyń áleýmettik jelilerinde jarııalanyp, ujym ózin-ózi aqparatpen qamtamasyz etip otyrdy. Eger teatr ónerin alǵa damytamyz desek, bundaı olqylyqtardyń ornyn tez arada tolyqtyrý kerek. Árıne, aldymen máseleniń ózin jeke-jeke anyqtaý qajettiligi týyndap otyr.  Bul jerden tómendegideı birneshe úlken kemshilikti atap ótýge bolady:

Birinshiden, teatr jáne onyń baspasóz qyzmeti elimizdegi BAQ quraldaryna táýeldi. Saldarynan teatr ózine ózi áýlemettik jeliler arqyly jarnama jasaýǵa májbúr. Mádenı mekemelerde ótetin sharalar – eldegi jańalyq taratatyn buqaralyq aqparat quraldary úshin asa qyzyq emes. Qazir naryqtyń zamany bolǵandyqtan, ekonomıkalyq-áleýmettik máseleler – elimizdegi jańalyqtar qyzmetiniń basty nysanyna aınalǵan. Kez kelgen memlekettik teatrlardyń baspasóz qyzmetine jumys isteıtin mamannan surasa da, barlyǵy tegis jýrnalısterge birneshe márte habarlasyp, press-relız jiberip, kúni-túni aqparattyq qoldaý suraýmen aınalysady. Tipti bolmaǵanda, Qazaqstan Respýblıkasynyń Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń baspasóz bólimine jibertýge májbúr bolady. Sáıkesinshe, mınıstrlik birneshe teatrǵa  BAQ quraldaryn ózderi habarlasyp, jiberetin kórinedi.

Ekinshiden, teatrdyń BAQ quraldaryna táýeldiligi óz aldyna, memleket tarapynan jetkilikti kóńil bólinbeı otyr. Elimizdiń prezıdenti Qasym-Jomart Kemeluly «teatrlarǵa kóńil bólinýi tıis» degen tapsyrma bergen. Onyń bul tapsyrmasy boıynsha mádenıettiń keı salasynda qyzmet etetin qyzmetkerlerdiń aılyq 50 paıyzǵa ósirgen. Onyń ózinde de bul tabysy ósken qyzmetkerlerdiń qatarynda teatrda qyzmet etip jatqan, tehnıkalyq, sahna óńdeý, kostıýmer nemese qarapaıym baspasóz qyzmetkerleri joq. Tek artıster men rejısserler, ádebıet jáne shyǵarmashylyq bólimderge ǵana qosylǵan.