"Qyzdar, jigitter mynaý "Es-aımaqty" erikkennen ashqanymyz joq. Oǵan bas bolǵan men, shynyn aıtý kerek. "Es-aımaq" degen – qazaq teatrynyń bastaýynda turǵan úı. Bizdiń irilerimiz, keremet karıfeılerimiz osy "Es-aımaqtan" shyqty. Semeıdegi Es-aımaqtan bastady..."
Áshirbek Syǵaı
Saryarqa tórindegi ónerdiń qarashańyraǵy Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetinde aı saıyn turaqty túrde jaryq kóretin «Shabyt» jýrnalyna úsh jyl tolyp otyr. Mádenı jańalyqtar men stýdentter, oqytýshylardyń eńbekterin jarııalap otyratyn baspa búginde óz aýdıtorııasyn, oqyrmanyn qalyptastyrdy. Osy turǵydan jýrnaldyń redaktory, kafedramyzdaǵy «kınotaný» mamandyǵynyń túlegi, ónertaný ǵylymdarynyń magıstri Gúlim Kópbaıqyzymen suqbat qurǵan edik.
– Gúlim, qaıyrly kún. Bárimizge aıan, kafedramyzdyń túlekteriniń birisiń. Izderińdi basyp kele jatqan bizder úshin qashan da qazyq. Stýdenttik keziń qalaı ótti? Osy jyldar aralyǵynda mamyndyǵyńa degen túsinigiń qanshalyqty qalyptasty?
– Stýdenttik jyldar... Qadirin bilgenderge bul bir ǵajap kezeń. Eń taza kóńilderdiń tabysyp, tanysatyn ýaqyty.
Qundylyǵy sol – kózdi ashyp-jumǵansha zý ete qalady. Keshe ǵana stýdenttik qatarǵa qabyldap jatsa, búgin qolyńa dıplomdy tabystap, «ómir» mektebine shyǵaryp salady. Osy eki aralyqta ýaqytty barynsha paıdalanyp, talpynysyńdy arttyra otyryp boıyńdaǵy jigerińdi jana bilseń, janyńa ómirlik dostar taýyp, ulaǵatty ustazdaryńmen shyǵarmashylyq qarym-qatynas ornatsań – stýdenttik ómirińniń bos ótpegeni. Saǵan berilgen tórt (keıde odan
da kóp) jyl qara terge malynbaı bos kúlkige, qur júriske qurylǵan bolsa – ókinishi ózińe.
Saryarqanyń tósinde alǵashynda tek mýzykanttar men akterlerdi ǵana daıyndaıtyn oqý orny 2010 jyly Qazaq ulttyq óner ýnıversıteti bolyp ataýyn ózgertip, kóptegen jańa mamandyqtardyń shymyldyǵyn túrdi. Sol jyldary stýdent bolyp kelgen bizder, naǵyz shyǵarmashylyqtyń býy qaınap jatqan qazanǵa top ete qaldyq. Jańa oqý orny... Jańa tanystyq... Jańa top... Jańa mamandyq... Tipti, fakýltetimizdiń ózi jańadan ǵana qurylǵan. Al, elestete berińiz. Buǵan deıin T.Júrgenov atyndaǵy óner akademııasynda qazyǵy qaǵylyp, qabyrǵasy qatyp, buǵanasy bekip qalǵan «kınotaný», «teatrtaný», «kınoteledramatýrgııa», «ónertaný» mamandyqtary endi elordada óz jumysyn bastady. Bul – atalmysh mamandyqtar úshin úlken jaýapkershilikti ári qajyrly eńbekti talap etti. «Men – artıstpin, men – mýzykantpyn, men – rejıssermin» – dep, sahnaǵa «atoılatyp» atyp shyqpaıtyn mamandyq bolǵasyn, kóptiń kózine kóp túse de bermeıdi. Alaıda, sol mamandarǵa pikir aıtatyn, jazatyn bolashaq «tanýshylar, synshylar» biz bolǵandyqtan, ár qaısymyzǵa oqý men jazýdyń, kórý men taldaýdyń, talqylaý men saraptaýdyń qyr-syryn úıretýde asa bilimdarlyq pen qyraǵylyq, kóregendik, ádep pen talantty ushtastyra biletin kásibı pedagogıkalyq sheberlik qajet edi. Ol qajettilik barynsha óteldi, ótelip te keledi. Sebebi, bizder «sen tur, men ataıyn» degen ustazdardyń aldynan óttik. Keshegi dárisi búgingisine uqsamaıtyn, erteńgisi odan da mańyzdyraq Ákim Tarazı, Áshirbek Syǵaı, Baýyrjan Nógerbek, Roza Muqanova, Erkin Jýasbek, Bolat Súleev, Ásııa Súleeva, Áýbákir Súleev, Nazıra Muqysheva, Inna Smaılova, Ardaq Keńesova syndy ustazdardyń bergen bilimderi, úıretken amaldary, aıtqan aqyldary seni eriksiz «ádebıetke, kınoǵa, teatrǵa» baýlıdy, ǵashyq etedi, aqyry, sol ónermen «aýyrtady».
– Durys aıtasyń. Kezekti suraǵym, oqý ordamyzda aı saıyn stýdentterdiń uıymdastyrýymen shyǵatyn «ShABYT» jýrnaly haqynda. Kezinde Áshirbek Tórebaıuly ózińdi osy jýrnalǵa bas redaktor qylyp bekitti. Búginde jýrnaldyń jumys jasap kele jatqanyna tórtinshi jylǵa aıaq basty. Jýrnaldyń qurylý tarıhy týraly keńirek aıtyp berseń. Jáne maqsaty qandaı?
– Iá, qosh delik, qyzyqqa toly stýdenttik ómirimiz syrǵı-syrǵı sońǵy kýrsqa da kelip jetti. Bul aralyqta ustazymyz Baýyrjan Ramazanuly aıtpaqshy: «halyq artısinen» «qaıratkerlikke» aýǵan shaǵymyz. Oqyǵan-túıgenińdi saralaıtyn, ózińe esep beretin jyl. Ótken úsh jylǵa kóz júgirtsek, kýrstas stýdentterdiń jeke konertterine, spektaklderine baryppyz. Ár túrli festıvalderge, konkýrstarǵa qatysyp jeńimpaz atanyp, ýnıversıtet tarıhynda qalyp jatty. Al, osy aralyqta bizder, ıaǵnı «ónertanýshylar» ne bitirdik? Mamandyqtyń ushqaly otyrǵan alǵashqy qarlyǵashtarymyz... Oqý ornymyzǵa qandaı paıdamyz tıdi? Muraǵatqa ne qaldyryp baramyz? Artymyzda kele jatqan izbasarlarymyzǵa qandaı úlgi kórsettik? – degen saýaldar oıymdy bir sátke sharpyp alǵany haq. Iá, saraptamalyq maqalalar jazylmady emes, jazyldy. Respýblıkalyq basylymdarda, ǵylymı konferenııalarda jarııalanyp jatty. Degenmen, ol óziń úshin. Al, oqý ornyń úshin qandaı paıdań tıdi?.. Másele osynda edi. Serigiń qalam bolǵasyn, nege óner ordamyzdyń ishinde ótip jatqan ár sharanyń basy-qasynan tabylyp, sony qaǵaz betine túsirip, qasymyzda júrgen oqytýshylardan suqbat alyp, ár túrli taqyrypta jazylǵan maqalalardyń basyn biriktiretin ýnıversıtettik gazet ashpasqa degen oı keldi. Ne kerek, bul oıdy birden quptaǵan jandar da qasymyzdan tabyla ketkeni. Qaǵaz betine túsire salysymen, qashan da stýdentterge janashyrlyq tanytyp, qanatynyń astyna alyp júretin ustazymyz Áshirbek Syǵaıulyna bet aldyq. Sondaǵy Ásh aǵamyzdyń rektor Aıman Qojabekqyzynyń qabyldaýynan biraq shyqqqanyn aıtsańyzshy. Mine, sol sáttegi sezimdi sózben jetkizý qıyn. Nege dersiz? «Oqýdan tys qoǵamdyq jumystarǵa aralasqan durys. Aqyry gazet ashaıyq deısizder, nege eki tilde júretin jýrnal ashpasqa? Qarjylandyrý jaǵyn bizge qaldyryńyzdar. Jumys jasaý barysy sizderge qalsyn», – degen rektordyń sózi áli kúnge este. Bul – Ásh aǵanyń stýdentterdiń bos júrmesinshi degen aq adal janashyrlyq nıeti bolsa, Aıman Qojabekqyzynyń ýnıversıtet úshin jasalyp jatqan jaıttardy árkez qoldaýynyń nátıjesi dep bilemiz. Sol kúnnen bastap, ýnıversıtettik «ShABYT» jýrnalynyń negizi qalandy. Aǵalar alqasy, turaqty tilshiler qatary bekitilip saltanatty túrde tusaýyn kesip, ustazdarymyz aqjol tilegen edi. Sodan beri... ıá sodan beri úsh jyldan asyp, tórtinshi jylǵa qadam basyp otyr. Ónerge baılanysty aqparattardyń jarshysy, búgingi stýdent – erteńgi mamandardyń jumystaryn turaqty túrde jarııalap otyratyn «ShABYT» jýrnalynyń búginde óz aldyna jeke redakııasy, shyǵarmashylyq toby, turaqty oqyrmany bar. Erekshe aıtarlyq jaıt, alǵashqy eki jyl boıy jýrnaldyń jaryq kórýine belsendilik tanytyp, turaqty jumys jasaǵan: Kamıla Gabdrashıtova, Qýat Ejembek, Mıras Ábil, Baljan Bekmaǵambetova, Arman Aıtjan, Ahat Aztaı, Dosjan Aıaǵan, Merlan Rymjanov, t.b. stýdentterdi erekshe atap ótkenimiz jón. Olardyń tyrnaqaldy jumystaryn, eńbekterin elemeý múmkin emes. Kózge kórine bermeıtin qajyrly eńbekti, ózara uıymshyldyq pen aýyzbirshilikti talap etken «ShABYT» jýrnaly – ár túrli mamandyqtaǵy jalyndy jastardyń basyn bir arnaǵa toǵystyrdy. Búginde joǵaryda atap ótken bir top jastar oqý ornyn bitirgenimen, aı saıyn turaqty jumystaryn jýrnalǵa shyǵarýdy daǵdyǵa aınaldyrǵan. Al, uıymdastyrýshylyq jaǵyn ekinshi tolqyn júzege asyryp otyr.
– Marqum Áshirbek Syǵaıdyń stýdentterge demeý bolyp, únemi qoldaý kórsetip júrgeninen habardarmyz. Sol qamqorlyqty sezine alǵan jannyń biri ózińsiń. Sańlaq synshy Áshirbek Syǵaıdyń ózderińe qaldyrǵan amanaty qandaı?
– Kez kelgen iske o bastan túrtki bolyp, jany jastarǵa jaqyn ári qandaı bastamada bolmasyn jol ashyp beretin jannyń bolatyny anyq. Bizder úshin ol – asa qurmetti ÁSh aǵamyz edi... Jańadan ǵana jumysyn bastap jatqan redakııaǵa ár kez bas suǵyp, aqyl-keńesin berip, árqaısymyzdy jigerlendirip qana qoımaı, júrgen jerinde aýyzynan tastamaı aıtyp júretin tuǵyn. Oǵan bárimiz de kýá. «ShABYT» jýrnalynan, «ES-AIMAQTAN» basqa da asyp jatqan sharýasynyń baryn jaqsy bilgen bizder, qashan da aǵaıymyzdyń kóńiliniń keńdigine, júreginiń jylýlyǵyna, boıyndaǵy jigerine ishteı súısinýmen, tańdanýmen júrýshi edik. Ókinishke qaraı, shyǵarmashylyq baılanysymyz uzaqqa barmady... Desek te, Ásh aǵanyń amanattap ketken dúnıesine qııanat jasaýǵa bizdiń esh quqyǵymyz joq. Ustaz aldyndaǵy, mamandyq aldyndaǵy paryzymyzdy ótemesek, toqtatpasymyz haq.
«Es-aımaqtyń» kezekti bir jıynynda Ásh aǵanyń ashynyp aıtqan sózi bar. Estigen qulaqtyń umytpaǵanyn eskersek, al estimegen jandar úshin osy tusta taǵy bir eske salyp ótkim kelip otyr: «Qyzdar, jigitter mynaý «Es-aımaqty» erikkennen ashqanymyz joq. Oǵan bas bolǵan men, shynyn aıtý kerek. «Es-aımaq» degen – qazaq teatrynyń bastaýynda turǵan úı. Bizdiń irilerimiz, keremet karıfeılerimiz osy «Es-aımaqtan» shyqty. Semeıdegi Es-aımaqtan bastady. Óz professııalaryńdy ózderiń syılamasańdar kim syılaıdy? Sondyqtan aıǵaılatpaı, oıbaılatpaı, mindet qylmaı «Es-aımaq ótedi» degen habarlandyrý shyqty ma asyǵyńdar. Qoǵamyq belsendilikteriń joǵary bolmaı, tek «kınotanýmen», «teatrtanýmen» adam bola almaısyńdar. Kún kóre almaısyńdar. Erteń bala-shaǵań bolady, ata-eneń bolady. Saǵan alty jerde jumys isteýge týra keledi. Qaı kınotanýshy, teatrtaýnshy kıno men teatrmen ómir súrip júr?.. Kınonyń túri anaý, teatrdyń túri mynaý. Jylyna shyńǵyryp eki-úsh fılm, spektakl shyǵady. Haltýra! Ony jazsań óziń «haltýrık» bolǵanyń. Tájirıbeli adam bolǵasyn aıtyp otyrmyn. Muǵalim bolasyń sóz joq, redakııada jumys jasaısyń sóz joq, televızııaǵa barasyń sóz joq, radıoda isteısińder. Sóıtip kún kóresińder. Myna jerde otyrǵan ustazdaryń joqqa shyǵarmaıdy bul pikirimdi. Sondyqtan bizdiń elde taza teatrtanýmen, taza kınotanýmen jumys jasaımyn deseńder dalada qalasyńdar. Sol sebepti qoǵamda belsendi ómir súrý úshin osyndaı sharalarǵa aralasyńdar. «Shabyt» jýrnalyn nege shyǵaryp jatyrmyz? Ne bizde jýrnal joq pa? Elimizde jýrnal jetedi. Biraq, oqý ornynda stýdent bos júrmeý kerek. Stýdenttik tvorchestvo bolý kerek. Jýrnaldy shyǵaryp otyrǵan redaktoryna, balalarǵa raqmet. Kimge kedergisin jasap jatyr ol? Rahat qoı, stýdent «tvorıt». Bulary erteń ádetke, daǵdyǵa aınalady. Gúlim, saǵan úlken raqmet. Al, meniń balalarym kelesi jyly kitap shyǵarady. Stýdent kezinde kitap shyǵarý óte qıyn nárse. Bul aıtýǵa ońaı. Ondaǵy jumystar gazet-jýrnaldarǵa shyǵyp, moıyndalýy kerek. Jurttyń talqysynan ótý kerek. Men onyń bárin ádeıi jasaımyn. Óıtkeni, stýdent pisýi kerek. Stýdent – salp-salp etip, balpyldap bosqa júrmeýi kerek. Baryp kel, shaýyp kel, daıyn jataqhana, daıyn as. Jumys isteý kerek. Osy kezden daǵdylanyńdar. Men qaraımyn, kóbi beıhabar. Aýyzda saǵyz, qolda telefon. Qaıdaǵy kınotanýshy? Qaıdaǵy teatrtanýshy? Qaıdaǵy akter? Ónerde janý kerek, órtený kerek. Óler aldynda júrý kerek. Mine, sonda ǵana birdeńe shyǵady. Asanáli Áshimov sahnada oınaıtyn kezde eshkimmen sóılespeıdi, tamaq ishpeıdi. Samarqaý ǵana sóılesedi. Sebebi, ol jurttyń aldyna shyǵady. Mine, mamandyqty qalaı baǵalaý kerek. Ol sahnaǵa shyǵar aldynda ózin retteıdi, júıeleıdi. Sonymen ómir súredi. Kórermenmen kezdesý úshin ózin aıamaıdy. Kontakt izdeıdi. Al, qazir ne? Kóp stýdent aspaıdy, saspaıdy. Bolmaıdy bylaı. Janyńdar, janyńdar! «Sen janbasań lapyldap, men janbasam lapyldap, kim janady lapyldap?», – dep Nazym Hıkmet ne úshin aıtty?.. Bárińe lapyldap, órtenýdi tileımin».
Shyntýaıtynda sózdiń ashyǵy osy bolsa kerek. Jaǵdaıyńdy jasap otyrǵan ortańa búgin paıdańdy tıgizbeseń, erteń tıgizem deý bekershilik shyǵar, sirá. Sondyqtan da óner ordamyzdaǵy ónertanýshylardyń bastamasymen, uıymdastyrýymen jaryq kórip otyrǵan basylym – jasarǵa jumys, isterge ermek tabylmaǵandyqtan jaryq kórgen dúnıe emestigin árqaısymyz sanamyzǵa sińirip, mıymyzdyń qatparlaryna jazyp qoıǵanymyz abzal.
– «ShABYT» jýrnalynyń bolashaǵy qandaı bolmaq? Jáne
jýrnalǵa degen qandaı nıet-tilegiń bar.
– Búginge deıin jýrnalda jaryq kórgen maǵynaly ári mándi, tuymdy ári tyń dúnıeler dástúrli túrde óz jalǵasyn tabady degen úmittemin. Jazýshy Ákim Tarazıdiń: «Shabyttyqtarǵa shalqar shabyt tileımin!» dep bergen batasyn úkileıtin bolsaq, «Shabyttyqtardyń» shabar joly áli de uzaq degim keledi. Sharyqtaı ber!
– Kóp raqmet!