Adam bop keldim ómirge,
Adam bop ketý – armanym.

- Abaı

Soltústik Qazaqstan oblystyq Sábıt Muqanov atyndaǵy qazaq sazdy-drama tetarynyń repertýary taǵy bir tyń týyndymen tolyqty. Rejısser Farhat Moldaǵalıev Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen qaıratkeri, belgili jazýshy - dramatýrg Rahymjan Otrabaevtyń «Nashaqor týraly novella» shyǵarmasynyń jelisi boıynsha «Qasiret» atty psıhologııalyq dramasyn sahnalady.

Aıta ketý kerek, rejısser sahnalyq bezendirýge áýestik tanytpaıdy. Óz kórermenin logıkalyq oılaýǵa, qııalyn ushtaýǵa shaqyrady. Spektakl barysynda obrazdy túrde úıdegi ómir, nashaqorlar mekeni kórsetiledi. Farhat Moldaǵalıev ýaqyttyń ár kezeńinde ótetin sahna keńistigin qubyltyp qoldanǵan. Qoıylym ústinde Tólegen Mombekovtyń «Saltanat» kúıiniń oryndalýy keıipkerdiń ótkenge ókinishin odan beter ásirelep, kórip otyrǵan halyqtyń júregin tebirentpeı qoımaıdy. Al spektaklde hormen oryndalyp, úzindi keltirilgen Abaıdyń áıgili «Segiz aıaǵynyń» ózi tunyp turǵan - fılosofııa. Ony kózi ashyq, kókiregi oıaý jurtshylyq birden ańǵarady. Bir sózben, kúı men shyǵarma ózara úılesim tapqan.

Qoıýshy - sýretshi Elvıra Beısenbaeva spektakldiń negizgi ózegin tabý maqsatynda, abstrakııalyq baǵytqa júginipti. Sahna shymyldyǵy ashylysymen-aq, kórermen kózine túnergen sýret túsedi. Bul týyndyny árkim óz qııal-kókjıegine qaraı san túrli ǵyp tujyrymdary anyq. Degenmen, ymyrt keshti, endi ǵana bastalǵan tún ýaǵyn eske salatyn kartına qaısybir sumdyqtyń bolarynan habar berip turǵandaı áser qaldyrdy. Qoıýshy - sýretshiniń taǵy bir qoltańbasy - qoıylymnyń sońǵy núktesinde meshit sulbasynyń shyǵýy. Ol - fánı ómirdiń sholaq ekendigin aıǵaqtaıdy. Jerge tóselgen matada beınelengen adam tabanynyń izderi taqyryptyń ashyla túsýine sep boldy. Rasynda, ómirdegi negizgi maqsat - urpaq ósirip, artyńnan izqaldyrý. Ekinshi jaǵynan, beı-bereket jatqan alýan túrli iz - ár pendeniń júrip ótken joly. Bireý túzý joldy tańdasa, ekinshisi buralań taǵdyrǵa tap bolady. Týra osylaı bolashaǵy endi qalyptasyp kele jatqan óren abaısyzda nashaqorlar tobyna qosylyp, onyń bar armanyn esirtki kúl-talqan etti. Mápelegen áke-shesheniń jalǵyz tuıaǵy joǵary oqý ornynda bilim ala júrip, kúnderdiń bir kúninde úıine bolashaq kelinderin de tanystyryp úlgergen. Ókinishke qaraı, ata-ananyń bul qýanyshy uzaqqa barmady. Óziniń burynǵy jarqyn ómirinde sonshalyq aqkóńil, ańǵal minezdi jigit bir-aq sátte álgi qasirettiń qurbanyna aınalyp shyǵa keldi. Jalqytaıdyń rólin keskindegen teatrdyń jas akteri Aıbol Qasym óz keıipkeriniń psıhologııalyq hal-kúıin jasaý jolynda izdengen bet alysy kóńil qýantarlyq. Ol burynǵy Jalqytaı men keıingi (esirtkige táýeldi) Jalqytaıdyń minez qubylystaryn, aıyrmashylyqtaryn barynsha ıgerýge tyrysqan. Aıbol Qasym jasaǵan nashaǵa táýeldi Jaqytaı kóńildesi Kamılanyń aldyna kelgende kónbis, tym áljýaz. Dál osy ańqaý bolmys basty sahnalyq áriptesi Kamılamen ótetin (Darııa Ábilmájinova) qaqtyǵysy men ekeýara baılanysyn ornatýdaǵy qarym-qatynastary kezinde utymdy shyqty. Iaǵnı, sahnada biz kórip otyrǵan birbetkeı Kamıla nashaǵa táýeldi bop qalǵan Jalqytaıdy op-ońaı tuzaǵyna túsirip alady.

Kamılany oınaǵan aktrısa Darııa Ábilmájinovanyń ishki temporıtmi zor, akterlik amplýasy keń. Onyń pesadaǵy óz beınesiniń negizgi maqsatyn dóp basqany ańǵarylyp tur. Darııa Kamılaǵa basy artyq minez darytpaı, boıamasyz kúıde sahnalaýy shyndyqpen astasty, sonysymen kórermenin sendirdi. Áke - sheshesin oınaǵan Aıda Sýpataeva men Dýlat Táshken qurǵan mızansena kúńgirt tartqan qoıylymnyń ón boıyna birer ýaqytqa alańdaýly ata-ananyń sátin kórsetip, sahnaǵa jylýlyq syılady. Ásirese Jalqytaıdyń súıgen qyzyn ata-anasymen tanystyrýǵa úıge ákelgen sáti, ústel basyndaǵy alańsyz áńgime tabıǵı tartymdy shyqty. Qalǵan oqıǵa taqyrypqa saı, tym surǵylt boıaýǵa toly kúıde ótedi. Sahnalyq kostıýmderdiń barlyǵy kúreń qońyr. Iaǵnı, qoıylymnyń aty aıtyp turǵandaı aınala toly qasiret.

Statıstıkaǵa júginsek, Qazaqstanda resmı túrde 54,8 myń nashaqor tirkelgen eken. Olardyń deni býyny bekip, úlken ómirge endi qadam basyp kele jatqan jastar. Belgili jazýshy Rahymjan Otarbaevtyń «Nashaqor týraly novella» dramasy buǵan deıin elimizdiń 11 teatrynyń sahnasynda qoıylǵany málim. Qoǵamymyzdaǵy kúrmeýi qıyn máseleni ózek etken shyǵarmaǵa degen suranys seıilmeıdi. Ár rejısser shyǵarmany kórermen sanasyna jetkizýdiń jolyn izdeıdi. Túptep kelgende, barlyǵynyń maqsaty bir. Ol – deni saý bolashaq. Mine, osyndaı tyń týyndymen soltústikqazaqstandyqtardyń júregine sáýle, kókiregine zeıin syılaǵan spektakl teatr repertýaryn tolyqtyryp otyr. Akterlik quram men rejısserdiń tyńǵylyqty eńbegi, jalpy ujymnyń izdenisi zor. Bir sózben, Sábıt Muqanov atyndaǵy qazaq teatry óziniń shyǵarmashylyq potenalynyń joǵary ekendigin taǵy bir dáleldedi.