Soltústik Qazaqstan oblysy Aqkól aýylynyń (15 mamyr 1951) týmasy. 1967 jyly Petropavl qalasyndaǵy V.I. Lenın atyndaǵy orta mektep - ınternatty aıaqtaǵan. 1970 jyly N.V. Gogol atyndaǵy Almaty kórkemsýret ýchılıesine túsip, 1975 jyly támamdaǵan soń osy oqý ornynda oqytýshylyq qyzmet atqardy. 2000 jyly Abaı atyndaǵy Qazaq Ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetine oqýǵa tústi. 1986 jyldan SSSR Sýretshiler Odaǵy jáne Qazaqstan Respýblıkasy Sýretshiler Odaǵynyń múshesi. 2014 jyldan bastap QR Sýretshiler Odaǵynyń basqarý múshesi, 2015 jyldan bastap QR-nyń Sýretshiler odaǵynyń «Keskindeme» sekııasynyń tóraǵasy. 1976 jyldan bastap Respýblıkalyq, Búkilodaqtyq jáne halyqaralyq kórmelerdiń belsendi qatysýshysy.

«Qazaqstan Respýblıkasynyń bilim úzdigi» Tósbelgisimen (2000 jyl), «Y. Altynsarın» (2011 jyl), QR Sýretshiler Odaǵy «Qurmet» (2013jyl), QR Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń «Qurmet gramotasy» (2008 jyl), QR Mádenıet jáne aqparat mınıstrliginiń «Qurmet gramotasy» (2013), QR Sýretshiler Odaǵynyń «Qurmet gramotasy», Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń «Mádenıet qaıratkeri» (2015 jyl) ataǵymen marapattalǵan. Sýretshi bolyp qalyptasý da aldyn ala oılastyrylmaǵan ádemi tarıh pen qyzyqty estelikterge toly.

Palata aınalasyndaǵy álem

Ákesi balasyn kishkentaıynan sýret salýǵa baýlydy. Serikbaı Múbárakuly aýyr jaǵdaıǵa tap bolyp, birneshe jyl boıy (4-9 jyldaı) gıpske tańylyp jatqan kezde, ákesiniń Ońtústik Qazaqstan oblysyndaǵy «Balyqshy» shıpajaıyna jylyna eki ret kelip (jıi kelýge múmkindik bolmady ári bul aýyr jyldar edi) qýantyp ketetinin jáne tósekte tanylyp jatqan balasyna syılyq retinde dop, sadaq oıynshyqtary men «Iskýsstvo» markasynyń túrli-tústi qaryndashyn ákeletinin eske alady.

Jaz aılary bolatyn. Ákesi ketken boıda álgi dop ózenge aǵyp ketti. Sadaq pen onyń jebesin de janyndaǵydar ákelip berýden sharshady ma, ol oıynshyq ta kópke barmady. Al qaryndashtar oǵan uzaq jyldar boıy qajetine jarady.

Shıpajaıda alǵashqy sýretterin sala bastady. Barlyq sýretter natýramen salynǵan. Ol kereýetke tańylyp jáne otyrýǵa ruqsat etilmeıtin «jatatyn jáne júretin» naýqas balalar. Sýret salýda natıýrmort pen tabıǵattyń tamasha kórinisin kóz aldyna elestetpeı-aq ózin synap kórdi. Ol shıpajaıda alǵash ret Qudaıdyń atyn estidi. Til almaǵany úshin kútýshilerdiń qudaımen qorqytqanyna qaramastan, ol kóz aldynda qatal aǵany elestetip, Qudaıdyń sýretin sala bastady (kúledi).

Ýaqyt óte kele, ıaǵnı toǵyz jyldan soń oǵan tósekten turýǵa ruqsat berildi. Tósektiń janynda bar bolǵany bes mınýt turǵannyń ózi tolqynysqa toly sátter edi. Onyń ózge naýqas balalardan buryn basyn kóterip, aıaqtan turǵanynyń ózi úlken baqyt emes pe?! Birde shıpajaı qyzmetkeri bas dárigerdiń jerleý rásimine ketken kúni ol óz erkimen turýǵa tyrysty. Tipti, tósekten turatyn kúndi kútpeı, sekirgisi kep ketetin. Árıne, oǵan turýǵa bolmaıtyndyqtan, qulap jaraqattanyp qaldy. Onyń ıeginde qalyp qoıǵan tyrtyq sol sátti esine túsiredi. Al júrýdi úırengen kezde aınalada odan baqytty adam qalmaǵandaı sezildi. Mine, oǵan osylaısha óz palatasynyń aınalasyndaǵy ómirdi kórý buıyrǵan eken.

Patsha

Shıpajaıda eresek naýqastar oryn jetispegendikten uzyn dálizde jatatyn. Olar júretin balalardy shaqyryp, anany-mynany ákelýge jumsaıtyn. Al sondaı kómek kórsetken balalarǵa tátti berip, rıza qylatyn. Uldar arasynda eń myqtyny jasyryn túrde Patsha saılaý jaıy sóz boldy. Munyń ne ekenin ózim de bilmedim. Bundaı ataq tek kimniń ata-anasy jıi kelip, túrli táttiler ákeledi, mine soǵan ǵana beriletin. Ásirese, eresek naýqastar arasynda abyroı-bedel jınaýǵa talasý sııaqty standarttardyń bolýy óte kúlkili edi. Sondaı kezde Patsha bolmaǵanym úshin qatty qapalanatyn edim. Budan keıin tátti jeý úshin tósekte jatqan syrqattardyń ótinishin oryndap, kómektesýge kiristim. Óte mazasyz kómekshi bolǵanym sonshalyqty, naýqas jandardyń mazasyn qashyrdym. Jınaǵan kámpıtterimdi balalarǵa taratatynmyn. Osyndaı ádispen olardy satyp alatynmyn. Sóıtip, kóp uzamaı meni de Patsha saılady! Ataqqa osylaısha jettim», – dep ótkende kúlimsireı eske alady sheber.

Zoobaq

Kóp uzamaı oǵan aýlaǵa shyǵýǵa ruqsat berdi. Birde ol biraz jol júrip qoıǵanyn bilmeı qalyp, kópirden ótip, kenetten bir saraıǵa kózi túsedi. Ol sańylaýdan qarasa, shoshqalar júr eken. «Bul men úshin alǵashqy súıikti zoobaq bolatyn. Sebebi buǵan deıin mundaı janýardy kórgen emes edim. Sóıtip, palatadan shyǵyp ketip, zoobaqqa ańdardyń sýretin salý úshin jıi baratynmyn. Biraz ýaqyt ótken soń fermany da kórdim. Ondaǵy jumysshylarmen dos bop aldym. Olar meni sútke toıdyratyn. Sóıtip, ýaqyttyń qalaı ótkenin bilmeı qalatyn edim. Sebebi barar-keler jolda qarsy aldymnan ne shyqsa, bárin jınaı berdim. Ár shópti terip, japyraqtar men tastardy qolymmen ustap, zertteıtinmin. Mine, qorshaǵan ortadaǵy qubylystardy ózdigimshe zertteýge týra keldi», – dep eske alady S.Áljanov.

Korset

Shıpajaıdan shyǵyp, úıge qaıtar kezde dárigerler bir, bir jarym jyl korsetti sheshpeý kerektigin qatty eskertti. Bul ózi myqty materıaldan jasalǵan,qaltalary bar, túrli-tústi konstrýkııa bolatyn. Sonyń álgi qaltasy baǵaly zattar salatyn sandyq ispettes edi. Oǵan qaryndashtaryn, sýretterin, basqa da usaq-túıek nárselerli salyp qoıatyn. Ókinishtisi, ol korsetti aýyl balalarymen birge ózenge sýǵa shomylýǵa barǵanda joǵaltyp aldy. Bálkim, bireýge kishkentaı «jyljymaly murajaı» unaǵan shyǵar, kim bilsin?! Biraq sol sátte balanyń kóńil-kúıi túsip, qatty qapalandy.

Oıyn kartasy

Ol úshin jalańash áıeldiń sýretteri bar oıyn kartasy úlken jańalyq sııaqty kórindi. «Áldekim maǵan osy kartany salyp jiberipti. Soǵan qarap ózimshe bir fıgýra shyǵarǵandaı boldym. Birqatar sátti kóshirmeden keıin, tapsyrystar da túse bastady», – dep kúledi Serikbaı aǵa. Bul ol úshin alǵashqy sýret mektebi boldy. Odan keıin bar ónerin mekteptegi qabyrǵa gazetine saldy. Jasóspirim kezindegi mamandyq tańdaýǵa baılanysty bir oqıǵasy eske túsip otyr. Ol Petropavlda mektepte oqyp júrip, temirjolshylardyń Mádenıet úıindegi sýret salý stýdııasyna qatysatyn. Biraq oǵan geometrııalyq fıgýralar, kýb, konýs salý asa unamaıtyn edi. Óıtkeni, ol bul deńgeıden áldeqashan ótip, adamnyń fıgýrasyn salatyn jaǵdaıǵa jetken. Alaıda, sabaqqa kóńili tolmaǵan ol eki aptadan keıin múldem barmaı qoıady.

«Al men teńizshi bolǵym keldi…»

Bul kishkentaı tarıhty aınalyp ótýge bolmas. Ol jasóspirim kezinde kórshiniń aýlasyndaǵy jipten kádimgi aq-kók tústi jolaǵy bar flot jeıdesin alyp ketedi. Ony kıim ishinen tyǵyp kıip alyp, klýbtaǵy balalarǵa maqtanady. Bul óte qıyn jyldar edi. Tek teńizshiler ǵana kıetin mundaı jeıdege qol jetkizý múmkin emes edi. Serikbaı aǵanyń aıtýynsha, bul oryndalmaıtyn armandaı kórinetin. «Álbette, kóp uzamaı urlyqtyń beti ashylyp qaldy. Biraq jeıdeniń ıesi ony syıǵa tartqan kezde, menen baqytty jan bolǵan joq!», – deıdi aǵa.

Chapaev atyndaǵy sovhoz

«Bizdiń Chapaev atyndaǵy sovhozda tarıhı oqıǵa boldy. Bizge 1969 jyly malsharýashylyq jóninde tájirıbe almasý úshin amerıkandyqtar keletin boldy. Soǵan oraı bólimshege sovhoz dırektory, ákemniń jaýyngerlik joldasy, otbasylyq dosymyz, keremet kisi Bekýzarov Rýslan Qanbolatuly arnaıy keldi. Otbasyndaǵy máselelerge únemi ákem jaýap beretin, al biraq uly onsha bas qatyra bermeıtin edi. Ózimdi bir jerge jumysqa ornalastyrý jóninde ótinish jasadym. Stalın men Lenındi salatynymdy aıttym. Sóıtip, dırektordyń qyzyǵýshylyǵy oıandy ma, meni shaqyryp aldy da Vasılıı Chapaevtyń portretin salýymdy surady. Men ol kezde sýretti kenepke tegistep salý jóninde tolyqqandy eshteńe bilmeıtin edim. Tek kóshirip salýdy ǵana biletinmin. Árıne, birshama uqsastyq boldy», – dep kúledi sýretshi. Sheteldikter Chapaevtyń portretine uzaq qarady. Dırektor olardy arnaıy qabyldap bolǵan soń, portret salýshyǵa sógis berip, meselin qaıtaryp tastady. Al bul jaǵdaı Almatydaǵy kórkemsýret ýchılıesine oqýǵa túsýge sebep boldy. Rýslan Qanbolatulynyń ózi jas jigitti sýretshilik oqýǵa jiberip turyp, biraq «bitirip kelgen soń sovhozda jumys isteısiń» degen shart qoıdy.

Kórkemsýret ýchılıesi

Serikbaı Áljanov tynym tappaı jumys isteýiniń arqasynda tájirıbeli oqytýshyǵa aınaldy. O.Tańsyqbaev atyndaǵy Almaty sándik-qoldanbaly óner kolledjinde (burynǵy Gogol atyndaǵy AHÝ) talantty jastarǵa sýret pen keskindeme óneriniń qyr-syryn úıretip, tárbıelep keledi.

Almatyǵa qaıta oralýym da jeke oqıǵa men tarıhı áńgimeniń arqaýyna aınaldy dep kúlimdeı eske alady sýretshi. Ýchılıeni bitirer sátte ony Máskeýdegi V.Sýrıkov atyndaǵy (MMAKI) kórkem ınstıtýtyna jiberedi. Alaıda, onyń úıine «aqsha salyp jiberesiz be?» dep jazǵan hatyna ákesi: «Balam úıge qaıt. Senen basqa oqıtyn balam bar. Mınıstr bolmaı-aq qoı...» degen jaýap keledi. Sodan keıin ol az ýaqytqa óz týǵan sovhozyna oralady. Kóp uzamaı Almatydan Kórkemsýret ýchılıesiniń dırektory A.Q.Jubanovtyń ótinishi boıynsha Bilim mınıstri K.Náribaevtyń qoly qoıylǵan shaqyrtý keldi. «Kýrs jetekshisi marqum Sýtıýsheva Nellı Sagıtovna únemi qamymdy oılap júretin. Meniń ýchılıede oqytýshy bolyp istegenimdi qalady. Shynymdy aıtsam, sol kisi meniń bolashaq oqytýshy bolyp qalyptasyp, qyzmet atqarýyma yqpal etti. Osylaısha súıikti ornyma qaıta oraldym», – dep eske alady sýretshi. Sol kezde portretshiniń elge oralýynan erekshe úmit kútken sovhoz dırektorynyń qalaı renjigenin túsinýge bolatyn shyǵar.

Shyǵarmashylyǵy

Sýretshi óziniń shyǵarmashylyq jolynda áriptesteri tarapynan jyly pikirlerge ıe boldy. Otandyq jáne sheteldik kitaptar men jýrnaldardan, katalogtar men albomdardan S.Áljanovtyń sheberligine tánti bolǵan mátin joldary men taqyryptyq kartınalaryna taldaý, synı pikir jazǵan túrli maqalalardy kezdestiresiń. Bulardyń bári kórermen men oqyrmannyń beıjaı qaramaǵanyn ańǵartady.

Sýretshiniń baǵdarlamalyq shyǵarmalarynyń arasynda kórermenniń erekshe qyzyǵýshylyǵyn týdyrǵan jeke jumystary da bar. Olardyń ishinde «Áke», «Týǵan úıimde», «Toıǵa daıyndyq» (bári 1980 jyldyki), «Balalyq shaǵymnyń terezesi» (1998), «Uly Qazaqstan muralarynan» (2000), «16 jeltoqsan», «90 jyldardaǵy Qazaqstan» (2010), «Qozy-Kórpesh pen Baıan-Sulýdyń qoshtasýy» (2012), «Jer tozaǵy» (2013), «Shyǵaryp salý» (2014), «Máńgilik el» jáne t.b. ataýǵa bolady.

S.Áljanovtyń taqyryptyq shyǵarmalaryndaǵy negizgi ustanym – keskindeme óneriniń tilin kórsetý, adamnyń áreketin ashý, bizdiń álemniń «las» qorqynyshqa sanaly túrde tereńdep bara jatqanyn kórsetý. «Jer tozaǵy» atalýynyń ózi Jasyl álemniń ótken tarıhyna degen úreı týǵyzady. Jer órtenip, azap tartýda. Qandy qaınatqan tozaq oty myńdaǵan jyldardan keıin túnekten tasqyndaı kóterilip, beıkúná nemese jazyqsyz adamdardy jalmaýyn qoımady. «Kúnáhardy» ólim shynjyrlaı súırese de, ólim sonda da tynshı almaıdy. Sol baıaǵy kezekti qannyń tógilýin kútip, kúzette turǵandaı.

Árbir alynǵan tarıhı sıýjet – retrospektıva. Bul hronıkanyń kadrlary eshqashan sarqylmaıdy. Olar etnograftyń emes naǵyz sýretshiniń faktologııalyq materıaly ispettes. Búkil Galaktıka ot qursaýynda qalǵanda álemdi, adamzatty qutqarý qutqarý múmkin emes. Sondyqtan da kenepte sharasyzdyq pen amalsyzdyq, ólim men soǵys beınelenbegen jer joq.

«Tozaq» pen «16 jeltoqsan» jumysy bir-birimen úndesetindeı. Qaıǵyly 1986 jyl. Qys. Jeltoqan. Almaty alańy. Alańǵa jınalǵandar mılıııanyń qursaýynan sytylyp shyqqysy keledi. Sherýshilerdiń qatarynda erler de, áıelder de bar. Avtor sol kúngi oqıǵanyń kýágeri retinde ádeıilep óz kartınasyn salady.

Adam taǵdyrynyń kúrdeli de qıyn jyldaryn baıandaıtyn taǵy bir kartınasy – «90-jyldardaǵy Qazaqstan» (2010) dep ataldy. Munda tekke ketken ýaqyt, sharasyz jáne ábiger ýaqyt syry ashylady.

Biraq sýretshi «jaýyzdyqty» ysyryp, qutqarý Orbıtasyna shyǵyp ketedi. Degenmen ómirde «Máńgilik eldiń» óz orny bar. Ózine-ózi qarsy shyǵyp, jasampaz «Máńgilik» el kenebin (2015) ómirge ákeldi.

S.Áljanov ózin halqynyń ótken tarıhynsyz, tarıhı dastandarsyz, folklorsyz elestete almaıdy. «Jaılaýda» (1993), «Áýen» (1997), «Ǵasyr tuńǵıyǵynda» (2009), «Joldaǵy kósh» (2006), «Qozy-Kórpesh pen Baıan-sulýdyń qoshtasýy» (2012) atty ǵashyqtarǵa arnalǵan jumysy týyndylarynyń kóshbasynda tur.

«Qazaqstannyń asyl muralary» (2000 j) atty keskindemelik polotnosy jerden dándi birtindep jınap, biriktirgendeı áser qaldyrady. Alty bólikke bólingen kartınanyń árqaısysynda qandaı da bir tarıhı ýaqyttyń kórinisi oryn alyp, ótken ǵasyrlardaǵy arheologııalyq artefaktiler men belgiler, qazaq halqynyń turmys salt-dástúrleri tolyq qamtylǵan.

Kórermender keń dalada ómir súrgen halyqtyń shyǵý tegi, túp-tamyry men ereksheligie, sondaı-aq ónerimen jaqynyraq tanysýǵa múmkindik alady. Tipti, keskindeme, beıneleý kaleıdoskobynan dombyra, sadaq, jebe, qalqan sııaqty qazaqtyń ulttyq ónimderin de tabady. Olar osynshama muranyń qazaqtyń keń dalasyna tıesili ekendigine kúmán týǵyzbaıdy. Búginde árbir belginiń aqparattanýy aldymyzdan jazıra dalanyń kitap paraqtaryn ashqandaı bolady. Kádimgi qazaqtyń júzge jýyq túrli-tústi materıaldar qıyndysynan tigetin quraǵy dersiń. Olar ejelgi belgilerdi, ortaǵasyrlyq sıýjetterdi kóz aldyńa ákeledi.

Búginde sheberdiń qorjynynda ártúrli janr men túrden, serııadan turatyn 300-den astam týyndy bar dep esepteledi. Sondyqtan da sýretshi ebin taýyp tabıǵatqa, týǵan jerine, elimizdiń shalǵaıdaǵy aımaqtaryna nemese shetelge shyǵa qalsa, mundaı sulýlyqty keskindeme beıne retinde kenepke túsiretin. Atap aıtqanda, «Peızaj» (1975), «Taýtúrgen kórinisi», «Taýtúrgen ózeni» (eki kartına da 1989 j jazylǵan), «Ekpindidegi plener» (1992), «Shortandydaǵy qaıyńdy orman» (1993), «Naızaǵaı» (1998), «Ystyqkól kóli» (serııa 2000 jyly bastalyp 2004 jylǵa jalǵasty), «Qar jaýyp tur» (2008), «Baıseıit tóńiregi» serııasy (2001), «Qysqy orman», «Altyn kúz» (2000), «Jarkent óńiri» (2010) jáne taǵy basqalary.

Sýretshiniń árbir kartınasynda basty keıipkerlerdiń áreket etý orny ózgerse de, qashan da túzý ári symbatty ósip jatqan aǵashtardy, kenep betindegi únsiz aqqan kishkene ózenderdi, kógildir aspanǵa kóterilýge dármensiz «sıqyrly» qustardy, aǵashtardyń arasynan qarańdaǵan jabaıy orman ańdaryn, tabıǵat tynyshtyǵyn buza almaıtyn nóser men jeldi asqan sheberlikpen bere bilgen. Tipti, dramalyq mazmundaǵy («Qandy shyǵys» serııasy, 2004-2005) shyǵarmasynda oqıǵanyń shyqtyǵyna qaramastan, avtor ýaqytty bir sátke toqtatyp qoıǵandaı áser alasyz. Aınaladaǵy keńistikte ýaqytsha bolsa da tynyshtyq ornaǵandaı seziledi. Kórermenge qarapaıym ǵana ádispen jasyl álem planetasynyń – ǵarysh sııaqty kemeldigin tamashalaýǵa múmkindik beredi.

S.Áljanovtyń etıýdtaryn aıaqtalǵan keskindemelik jumystarmen qatar qoıýǵa bolady. Dál osy jumystaryna avtor sońǵy núktesin qoıyp, qanaǵattandy deýge bolmaıdy. Onyń tamasha tabıǵat aýylyna qaıta-qaıta kele beretini osyny bildirse kerek. Máselen, «Shortandydaǵy qaıyńdy orman» (1993j.) týyndysyn alaıyq. Munda qupııaǵa toly tabıǵat pen shynaıy adamzat arasynda shekara bar. Qorshaýdan syrtqa bir qadam jasasańyz, múlgigen qalyń orman patshalyǵyna enýińiz múmkin. Al bul «shekarany» sýretshi ózinshe oılap tapty. Birinshi josparǵa aǵash qorshaýdy salyp, qaraǵaıly ormannyń qupııasyn, «qystyń túsin» tereńdete sýretteýdiń nátıjesinde kórermenge tereń oı salady. Shyn máninde, múldem beıtanys ormandaǵy patshalyqqa barýǵa kimniń dáti jetedi?

Mine, biz bul jerden shananyń jańa salǵan izderin kóremiz. Adamnyń kóńilinde erekshe jaılylyq oryn alyp, jaman oılar ózinen ózi umytyla beredi. Sýrette ıreleńdegen joldyń syzyqtaryna nazar aýdarsaq, bul jol kartına jazyqtyǵyn ekige bóledi. Ol týra ortasyna ornalasqan. Mundaı ádis keskindeme kenebine grafıkalyq sıpat engizedi. Kompozıııa, tús, tústerdiń ózgerip otyrýy realıstik beıneleýdiń zańdylyqtaryna negizdelgen.

Bálkim, kúnderdiń bir kúninde ol áý basta kórgendegi bastapqy ornyna keletin shyǵar. Kartınadaǵy kórinister kórermendi baýrap alady. Eshkimniń qoly tımegen tap-taza qarlardy, aspanmen talasyp boı túzegen aǵashtardy emin-erkin baqylaýǵa bolady. Tabıǵattyń shegi joq, bolýy da múmkin emes. Tabıǵat ómir boıy qozǵalysta, aǵady, ósedi, óledi jáne qaıtadan ómirge keledi.

S.Áljanovtyń tvorchestvosynda «ómirsheńdiktiń» barlyq túri bar. Geologtar men baǵdarlaýshylarǵa, saıahatshylar-etnograftarǵa, álemdi aralaýshy sýretshilerge jergilikti jerdiń sýretteri men faýnalardy zertteý úshin qujattar qanshalyqty qajet bolsa, búginde bular S. Áljanov tvorchestvosynda da sonshalyqty mańyzdy ról atqarady. Ol jer betindegi eń názik, jumbaq jándik-kóbelekterdiń ómirine qatty qyzyqty. Sondyqtan onyń qolynan «Kóbelektiń mahabbaty 1» (1986), «Kóbelektiń mahabbaty 2» (1999), «Terezedegi ómir», «Kóbelekter bıi» (2001), «Taýys qustary» (2010) atty lırıkalyq týyndylar ómirge keldi. Osy jumystardyń jalǵasy jáne kóptegen shyǵarmalardyń qaıtarymdy núktesi retinde «Terezedegi ómir» serııasyn aıtýǵa bolady. Árbir aty atalǵan jumysta negizgi áreket terezeniń aldynda ótedi. Avtor «jasandylyq» dúnıeni tabıǵattyń tabıǵılyǵymen baılanystyrǵysy keledi. Intererdiń ishine kóbelekterdi qamaı otyryp, olarǵa jaryqty ózi beredi. Bizge belgili kórinis boıynsha, kóbelek jaryq shamǵa umtyla ushqanda kúıip, jerge qulaýy tıis sııaqty. Biraq S. Áljanov kartınasynda tynyshtyq pen sabyrlylyq basym bolǵandyqtan, mundaıǵa jol berilmeıdi. Onyń kartınalarynda eshkim zardap shekpeıdi.

Serikbaı Múbarakulynyń sheberhanasynda osy ispettes birneshe jumystar bar. Olardyń ishindegi jeke eskızder («Altyn orda», «Alash») logıkalyq turǵyda shyńyna jetken. Sýretshi óziniń josparlary jaıly úlken qulshynyspen aıtady.

S.Áljanovtyń boıynan keskindeme talantynan bólek, jazýshylyq qyrdy da baıqaýǵa bolady. Onyń plenerge baqylaýǵa barǵan sátterindegi jazbalarynan romantıkalyq bolmysty ańǵarasyz. Onyń qylqalamǵa, qalam men qaǵazǵa degen mahabbaty kórermen arasynda dıalog jasaýǵa múmkindik týǵyzdy. Bul dıalogta oıdan qosylǵan eshteńe joq, bul ónerdegi adamdardyń erkindigi men ónerge degen mahabbatynyń dıalogy.