Qalılolla Ahmetjan bilimin Lenıngrad qalasyndaǵy Repın atyndaǵy beıneleý óneri, músin jáne arhıtetýra ınstıtýtynan alǵan. Sýretshiniń shyǵarmashylyq ustanymy ómirdiń, tabıǵattyń, adam men ony qorshaǵan álemniń sýretterin muqııat taldaý bolyp tabylady. Ulttyq mektepti qalyptastyrýda bul sýretshiniń izdenisi mańyzdy oryn aldy. Onyń jumystarynda beınelengen árbir kórinisinde álem arqyly ámbebap úılesimdilik áserin qalpyna keltirý qabileti taǵy bar. Ónerge Q. Ahmetjan 1970 jyldyń ekinshi jartysynda kelgen bolatyn[1]. Jalpy, aıta ketetin bolsaq, 1970-1980 jyldar óner ıeleriniń shyǵarmalarynda qaıta óz tamyryna oralý, qoǵamdaǵy rýhanı daǵdarys jáne shyǵarmashylyq erkindigi týraly armandar sol jyldardaǵy kóptegen kórkem týyndylardyń negizgi sıpatyn anyqtaı bastady. Sýretshilerdiń jumystarynda kompozıııalyq jáne taqyryptyq izdenisterdiń úzdiksiz júrýiniń arqasynda jańa maǵynadaǵy týyndylardy jasaýǵa umtylys týdy. Máselen, E. Tólepbaev, A. Aqanaev, B. Tıýlkıev, R. Esirkeev jáne t.b. birqatar sýretshilerdiń eńbekteri osy kezde ózindik jańa izdenisterimen kózge túsedi. Atalmysh sýretshiler Táýelsizdik kezeńi aldyndaǵy keler ýaqyttyń jarshysy retinde jańa jol ashty dep aıtýǵa tolyq múmkindigimiz bar. Óıtkeni, bul sýretshilerdiń shyǵarmashylyǵynda qazaq beıneleý ónerinde ózgerister paıda boldy. Olar óz zamanynyń máselelerine, qala ómiriniń kórinisterin, otbasy taqyrybyn, ishki jan-aıqaı, narazylyqtaryn batys óneri aǵymdarynyń tehnıkasyn qoldana otyryp, ulttyq mánerde kórsete aldy. 1960 jylǵy qazaq beıneleý ónerindegi bolashaqqa degen senimdilik, serpilis, oń oılaý ustanymdary 1970-80 jyldary kerisinshe senimsizdikke, úmitsizdikke, ókinishke, jan kúızelisine alyp keldi. Degenmen, dál osy kezeńde tańbaǵa, jartastardaǵy sýretterge, ulttyq qundylyqtarǵa qaıta oralý jáne olardy jańadan jandandyrý syndy jańa tolqyn lebi paıda boldy.

Osy kezde úlken shyǵarmashylyq jolyna kelgen Qalıolla Ahmetjan birden ózindik jańa kózqarasymen, senimdiligimen erekshelendi. Dál osy jyldary, ıaǵnı, ulttyq beıneleý óneri mektebiniń jańasha damý kezeńi Q. Ahmetjannyń da izdenis jolynda, óz qoltańbasyn tabýda mańyzdy oryn aldy. Onyń alǵashqy shyǵarmalarynyń taqyryptary qazaq keskindemesine tán qarapaıym taqyryptary otbasy ómiri, dala peızajy, epıkalyq folklor sıýjetine arnalǵan týyndylar edi. Sýretshiniń shyǵarmashylyǵynda 1970 jyldardaǵy týyndylarǵa tán dáýirdiń qarama-qaıshylyqtarymen kúresýge degen qumarlyq, dramalyq qajettilikti muqııat taldaý jáne sol arpalys kezeńiniń, belgisiz bolashaqtyń boljamdaryn, ishki oılary men ýaıymy kenep betinde sezile bastady. Sol kezeńdegi ýaqytqa degen suraqtar, ishki dramatızm, ekspressııa, qoǵamdyq máseleler K. Mýllashev, A. Aqanaev, D. Álıev jáne E. Tólepbaev, B. Tıýlkıevtiń de kenepterinde órbip jatty. Biraq, K. Ahmetjannyń týyndylarynyń aıyrmashylyǵy ol sabyrlyqqa, parasattylyqqa shaqyrady [2].

Sýretker shyǵarmashylyq izdenis jolynda ımpressıonızmnen bastap klassıkalyq japondyq grafıkanyń tehnıkasyna deıin ár túrli baǵyttardy qarastyrady. Ózine erekshe unaǵan, HIH ǵ. Franııa elinde qarqyndy damyǵan «pýantılızm» stılin jıi qoldanysyna engizgen qazaq sýretshisi Q. Ahmetjanyń oryndaýyndaǵy jumystary erekshe sezimtaldyǵymen, názik, ári taza móldirligimen birden baýrap alatyn qasıetke ıe. Bul onyń «Tolqyn shashyp jatqan at», «Alǵashqy qar», «Alataý», «Kóktem» týyndylarynda kórinedi. Dál osy týyndylarda sýretshi tabıǵattyń bastapqy sulýlyǵy men shynaıylyǵyn saqtap qalǵandaı. Qalamger shyǵarmashylyǵynyń basty taqyrybyn máńgilik shabyt kózi tabıǵatqa arnaıdy. Sol álemde ózi erkin qalyp demalady, tynyshtyqpen jalǵyz úndesedi. Onyń beınelegen tabıǵatynyń árbir kórinisi, jazyq dala, orman, taý bókteri bolsyn erekshe mahabbatqa toly. Qoldanǵan tústeriniń qosyndysy bir-birimen úılesim taýyp, tepe-teńdigin saqtaı kele, jaryq pen kóleńkeniń aıyrmashylyǵyn ońaı sheshedi.

Formany izdestirý nátıjesinde qylqalam ıesi ózine ǵana tán keskindemelik tehnıkasyn qurastyrdy. Sýretshiniń negizgi qyzyǵýshylyǵy, qozǵaýshy kúshi men kenepteriniń basty ózgesheligi – tús, forma arqyly kompozıııaǵa erekshe jaryq berdi. Onyń «Kúnbaǵys» (1995) jumysyndaǵy órilgen nemese toqylǵan jaryq pen tústiń ıdeıasy men kórnekiligi sýretshi úshin mańyzdy, ol ózine jáne kórermenge ózindik keskindemelik zerthanasy men sezim koordınattaryn ashady». Jalpy sýretshiniń jumystaryndaǵy basty mindeti adam ómiri men tabıǵatqa tán qubylystardyń mánin ashý bolyp tabylady. Osyndaı taqyryptar qazaq beıneleý ónerine tán bolǵanymen, onyń shyǵamashylyǵynda ózindik bir oılastyrylǵan erekshe kompozıııa men fılosofııalyq negizdi quraıdy[2].

Q. Ahmetjannyń shyǵarmalary birde kóńil-kúı syılasa, birde tereń oıǵa jeteleıdi. Kólemdi aldyn ala eskerý, yrǵaqty uıymdastyrý, ulǵaıtý men kishireıtý nemese alystatý men jaqyndatý oıyndaryn týdyratyn sándik-optıkalyq kórsetkishter arqyly sýretker adamnyń ómiri men tabıǵat ómirin qozǵaýshy tepe-teńdik dınamıkasynyń kúrdeli máni men jansyz tepe-teńdigin qalyptastyrady. Sonymen qatar, sýretker kenepterinde qozǵalystyń birtutastyǵy men osy álemniń ózgermeli ýaqyty men tústerdiń qarym-qatynasyn, qozǵalysyn damytady.

Keskindemeshi týyndylarynyń beıneleýdegi stılıstıkasy eýropalyq baǵyttardy, ásirese franýzdyq keskindemesin qazaq sándik-qoldanbaly ónerimen biriktirý arqyly ózine ortaq kompozıııalyq sheshim tabady. Olar názik gamma arqyly erekshelenedi. Tús arqyly keńistik pen jaryqtyń, boıaýlardyń qaıtalanýy shashyrańqy bolǵanymen, shyǵarmada birtutastylyq, úılesimdik joǵalmaıdy[2].

Sýretshige Batys jáne Shyǵys óneri qanshalyqty áser etse de, ol ózindik jáne mánerli, kórkem shyǵarmashylyq tilin shyǵara aldy. Q. Ahmetjannyń kenepterine úńilgende boljaýǵa kelmeıtin, sıqyrly keńistiginde rıtmniń qaı jerde bastalyp, qaı jerde aıaqtalatynyn kórý múmkin emes. Alaıda, barlyǵy birtutastyqta, úılesimdilikte kompozıııanyń ortaq sheshimine kelip turady .

Tarıhqa, qazaq folkloryna arnalǵan onyń kenepteri tústerge óte baı. Qalamger shyǵarmalaryndaǵy epostyq ıdeıalardaǵy obrazdardyń kúshterin, erlik oryndaý kezindegi batyrlardyń beınesi arqyly emes, ańyzǵa aınalǵan jylqylardyń nemese attardyń jalpylama, sımvoldyq beınesin qalyptastyrýǵa tyrysady. Sýretshiniń jumystarynyń nysany olardyń mazmunyna sáıkes keledi.

Q. Ahmetjannyń dástúrli qazaq mádenıetiniń erekshelikterine qyzyǵýshylyǵy tarıhı jáne folklorlyq kórinisterdi beıneleýge degen yntasy onyń ulttyq kózqarasynyń formaldy júıelik sıpattamalaryna áser etýine baılanysty jan-jaqty kórindi. Alaıda, qazaq keskindemesiniń osy jáne kelesi damý kezeńi úshin keskindemeshiniń ıntellektýaldy, zertteýshilik jáne ǵylymı izdenisteri erekshe oryn aldy. Q. Ahmetjannyń ertegi men ańyzdardy, tarıhı derekter men shyǵys ádebıeti boıynsha jınaqtaǵan ár túrli derekterdegi qazaqtardyń rýhanı jáne materıaldyq mádenıeti máseleleri boıynsha, sonymen qatar arheologııa men etnografııa týraly izdenisi osy kezeńdegi sýretshilerdiń ulttyq mádenı sana-seziminiń ósýin kórsetti.

1980-90 jyldardaǵy qazaq beıneleý ónerindegi ulttyq ózin-ózi taný, ótkenge oralý máseleleri osy kezde mıfologııa, folklor, tańbalarǵa, ata-baba tegine, dástúrine tereńirek úńilý syndy qyzyǵýshylyq týyndylardyń basty, mańyzdy taqyrybyna aınaldy. Osy turǵyda, Q. Ahmetjan qazaq beıneleý ónerinde óziniń dańǵyl jolyn taba bilip, ulttyq óner baǵytyn belgili bir deńgeıge kóterdi dep aıtýǵa tolyq múmkindigimiz bar.

Sýretshiniń shyǵarmashylyǵynda taý, tas pen sýdy beıneleıtin sıýjetter sýretshiniń erekshe qyzyǵýshylyǵyn tanytatyn nysandar bolyp tabylady. Mysaly, onyń «Taý shyńdary» (2019) dep atalatyn týyndysy trıptıh túrinde sheshilgen, úsh bólikten turady jáne úsheýi de birigip bir beıneni quraıdy. Q. Ahmetjannyń aıtýynsha, onyń árbir bóligin jeke-jeke bólip qoıýǵa da bolady. Mundaı kompozıııalar qazirgi tańda modýldi kartınalar dep atalady. Al, «Alataýdyń beınesi» atty týyndysynan Alataýdyń bıik, asqaqtaǵan beınesin kóremiz. Sýretshi taýlardyń kórinisin adamnyń ómirimen baılanystyrdy. Taýdyń tómengi bókteri ádette jasyl shóp basyp jatady, ony qalamger jastyq shaqqa teńeıdi, joǵarylaǵan saıyn shópter sıreı bastaǵanda orta jas, al appaq qar basqan eń bıik shyńyn aq shashty, aq saqaldy qarııaǵa teńeıdi. Osyndaı teńeý arqyly Q. Ahmetjan taýdyń beınesin úlken maǵynaǵa ıe adamnyń ár kezeńdegi ómirine arnaıdy[3].

Beıneleý ónerinde tabıǵattaǵy shynaıy tústerdi barynsha dáldikpen berý sýretshiniń basty maqsattarynyń biri bolyp tabylady. Mysaly, qaıta órleý dáýirindegi sýretshiler kóp qabatty beıneleý tehnıkasyn qoldanǵan. Onda astyńǵy qabattary bir tústi boıaýlardan turady da, ústinen juqa, móldir lısserovka jasalady. Sonda jaryq móldir qabattan ótip, tómengi qabatpen qosylyp úshinshi bir reńk týdyrady. Sondyqtan, qaıta órleý dáýiriniń kartınalaryna, sol kezdegi klassıkalyq kezeńdegi týyndylarǵa mán beretin bolsaq, jaryq kartınanyń ishinen shyǵyp turǵandaı áser qaldyrady. Al, HIH ǵ. aıaǵy men HH ǵ. bas kezinde beıneleý ónerine kelgen ekspressıonıster, sıýrrealıster, pýantılıster jáne t.b. kóptegen baǵyttar tústerdiń basqa jolyn tapty, ıaǵnı mundaı ózgeris sol kezdegi ǵylym salasynda ashylǵan jańalyqtarǵa tikeleı baılanysty boldy. Osy kezden bastap sýretshiler tústerdi ár túrli jaǵystarǵa bólip, palıtranyń jańasha ózgeristerin baıqady. Bir tústi shyǵarýda birneshe tústerdi bir-birimen aralastyrdy. Sonda alystan qaraǵanda bul túster adamnyń kózinde basqasha aralasyp, basqa bir reńk týdyryp otyrdy[3].

Q. Ahmetjan osy tehnıkany shyǵarmashylyǵyna arqaý etken bolatyn. Qylqalam sheberi týyndylarynda qaıta órleý dáýirindegi beıneleý óneriniń jáne HH ǵǵ. aǵymdardyń tehnıkasyn biriktiredi. Ol shyǵarmalarynda birneshe tústerdiń qabatyn qoldaný arqyly ózine ǵana tán erekshe kompozıııa men boıaýlardyń úılesimdiligin shyǵarady jáne onyń kartınalaryna vızýaldy túrde alys qashyqtyqtan qaraýdy talap etedi. Eger jaqynnan kóretin bolsaq, barlyq tústerdiń strýktýrasyn, ár qabattaǵy boıaýlardyń baılanysyn kórýge bolady. Sondyqtan, kartınaǵa qaı jaǵynan qarasań da ár túrli áser beredi jáne jaryqtyń da túsýine baılanysty ózgere beredi. Bul tehnıkany qalamger 90-jyldardan bastap damytyp keledi jáne kez-kelgen janrda qoldanady. Bir týyndyǵa sýretshi birneshe aı ýaqyt jumsaıtynyn aıtady. Óıtkeni, ár qabatty beıneleýde uzaq ýaqytty talap etedi[3].

Býrabaıdyń kórinisi, orman, qaıyń, qaraǵaılar sýretshiniń súıikti motıvterine jatady. Ásirese, shyǵystyq dástúrli beıneleý ónerindegi beıneler de janyna jaqyn bolyp keledi. Máselen qytaı, japon elderindegi peızajdary ony erekshe tamsandyrady. Bul peızajdardyń sýretshi úshin ishindegi barlyq beıneniń sımvolıkalyq máni qyzyqtyrady. Osyndaı sımvolıkany qoldaný arqyly Q. Ahmetjan peızajdary men etıýdterindegi ár beınege tereń maǵyna beredi. Mysaly, qaraǵaı, qaıyńdar qalamgerdiń peızajdarynda – kórkemdiktiń, beriktiktiń jáne suńǵaqtyqtyń sımvoly bolsa, taý – álem sımvolyna aınalǵan úlken fılosofııalyq mánge ıe.

Sýretshiniń ózen-sýlardaǵy jartastarǵa arnalǵan shyǵarmalary ózgeshe. Etıýdterdiń negizinde týyndaǵan shyǵarmalarynyń ishinde sarqyrama sýdyń kórinisteri erekshe tamsandyrady. Onyń ishinde «Jartastar» (2009), «Býyrqaný. Aǵyn» (2019), «Jyltyl» (2019) týyndylary túster galaktıkasynan turady. Ondaǵy ár jaǵystyń qurylymyn kóresiń jáne bir-birimen tynymsyz arpalysyp jatqan usaq tiri aǵzalar ispetti tústerdiń ózgeshe álemine attanǵandaı bolasyń. Sý turaqsyz, únemi qozǵalysta, ózgeriske ushyrap otyrady. Sýdyń beınesi sýretshiniń týyndysynda turaqsyzdyqtyń belgisi bolsa, tas kerisinshe turaqtylyqtyń sımvolyna aınalady. Munda eki tabıǵat elementteri salystyrmaly túrde tamasha úılesim tabady. Jalpy, qalamgerdiń kartınalarymen túrli eksperıment jasaýǵa bolady. Olardyń formatyn jyly tústerden sýyq týsterge qaraı bólip tizbektep, retine baılanysty basqa kompozıııa qurastyryp shyǵýǵa bolady. «Jartastar» kartınasyndaǵy tastardyń fılosofııasy bir bólek. Kenepker úshin tastar ǵasyrlar óte ózgeriske ushyramaıtyn, qupııaǵa toly nysanǵa aınalǵandaı.

«Gúlder» (Kóktem. Náziktik. Páktik, 2017 j.) trıptıhyna nazar aýdaratyn bolsaq, úsh túrli motıvte oryndalǵan, biraq taqyryby bir – gúlder taqyrybyna arnalady. Gúlderdi Q. Ahmetjan kenepterinde shynaıylyqtyń, tazalyqtyń sımvolyna aınaldyrady.

Al, sýretshiniń natıýrmort janrynda oryndalǵan «Bereke» (2015) atty týyndysyna HVI-HVII ǵǵ. gollandyq sýretshilerdiń klassıkalyq motıvte oryndalǵan shyǵarmalary negiz bolǵan. Bul janrdy qalamger ıesi ózine tán tehnıkamen sheshý barysynda baılyqtyń sımvolyna meńzeıdi.

«Ǵasyrlar toǵysy» týyndysynyń paıda bolýyna sýretshige astanada naýryz meıramynda dástúrli qazaq úılerdiń tigilip turǵany áser etken eken. Iaǵnı, ótken zaman men qazirgi zamannyń tuspa-tus kezdesip turǵandaı, ǵasyrlardyń toǵysqan kezindeı kórinipti. Kenepte astanamyzda burynǵy zamannyń tarıhy jańa kelbette, jańa qalada kórinis tapqandaı[3].

Q. Ahmetjannyń qys mezgiline arnalǵan «Aq áýen» (2017), «Qar kóshkini» (2019) atty týyndylaryndaǵy tabıǵat kórinisteri bir basqa. Qalamger taza tabıǵat aıasynda jalǵyz qalǵandy unatady, onyń kenepterinde qala ómiri kezdespeıdi, tek tabıǵat kózinen shabyt alady, tipti onda adamdy da kezdestirmeısiz, tek tańǵajaıyp, tynysh álem, shynaıy tabıǵat álemi. Qys mezgilindegi qardyń japalaqtap jaýyp jatqan kórinisinen tabıǵattaǵy formalar joıylyp, beıneler, nysandar qarmen birge erip, aralasyp bir-birimen núkte arqyly ulasyp, qosylyp jatady.

Q. Ahmetjannyń tarıhı taqyryptaǵy týyndylaryna toqtalatyn bolsaq, negizinen sýretshi jasynan botaldi janrdaǵy sýretshi bolýdy armandaǵan. Tarıhı zertteýlerge degen qyzyǵýshylyǵy da sodan bastaý alady. Lenıngradta Repın atyndaǵy beıneleý, músin jáne arhıtektýra ınstıtýtyn oqyp júrgende dıplomdyq jumysy osy janrda beınelengen «Mazasyzdyq» (1977) týyndysy tarıhı taqyrypqa arnalady. Onyń sol kezeńdegi tulparlar beınesinde sheshken realıstik mánerdegi «Taıbýryl» (Bostandyq), «Baıshubar» (1986) kartınalary 1986 jylǵy oqıǵany aldyn-ala ıntýıtıvti túrde sezgen shyǵarmalar edi. «Taıbýrylda» jylqy jibin úzip, bostandyqqa qalyqtap turǵan sátin kórsek, endi birinde ol baıshubar aǵash qorshaýdan sekirip shyǵyp bara jatady, al úshinshi týyndyda sol berilmes tulpardyń qulap jatqan jerinen qaıta turyp aspanǵa qalyqtap ushyp, bostandyqqa umtylǵan jigeri tańqaldyrady. Bul týyndylardy avtor 1986 jyldyń jaz aıynda týyndaǵanyn atap ótedi.

«1990 jyly Almatyda kıno úıinde jeke kórmesin ótkizgende kezdeısoq jýrnalıst – «bul shyǵarmalardy «jeltoqsan oqıǵasyna» arnaıy shyǵardyńyz ba?» degende, sýretshi týyndynyń oqıǵaǵa deıin beınelegenin aıtady. Álgi jýrnalıst – «onda siz sezdińiz be sol oqıǵanyń bolatynyn?» dep, taǵy suraq qoıa ketedi. Sonda Q. Ahmetjan – «ol kóterilistiń bolatynyn sezbedim, biraq sol kezdegi adamdardyń sezimin, erkindikke degen halyqtyń ishki kúızelisin jaqsy sezingen edim, múmkin sonyń barlyǵy maǵan áser berip, meniń sanamda bolashaqta bolatyn oqıǵa kórinis tapqan bolar», - dep jaýap beredi[3].

Tarıhta batyrlardyń kıim-keshekteri tolyq zerttelmegendikten, sýretshi tarıhı jádigerlerdi negizge ala otyryp, kóne qazaq batyrlarynyń, rýlarynyń, taıpalarynyń, qaǵandardyń kıim úlgilerine, qarý-jaraqtaryna zertteý jumystaryn bastap ketedi. Nátıjesinde, avtordyń birneshe eńbegi jaryqqa shyǵyp, tarıhshy, qarý-jaraq zertteýshi, qaıta qalpyna keltirýshilerdiń qataryna qosylady. Sýretshiniń jumystary taptyrmas qundy aqparat kózine aınaldy. Q. Ahmetjan ǵun kósemderiniń, batyrlardyń kıim úlgileri men qarý-jaraqtardyń rekonstrýkııasynyń tarıh, arheolog jáne mýzeı mamandarymen birigip, tarıhı derekterge súıene otyryp, úlken eńbek bolyp sanalatyn tamasha jańǵyrtpalardy shyǵardy. Onyń arheologııalyq, mýzeılik jáne ıkonografııalyq materıaldar boıynsha ǵylymı rekonstrýkııalary (2011), b.z.d. II – b.z. III ǵǵ. aqsúıek ǵun kıimi men qarý-jaraǵy, HIH ǵ. qazaq batyrlarynyń qylyshy, dýlyǵasy men jaýyngerlik jeńsesi jobalary, mýzeılik materıaldar, arheologııalyq jáne ıkonografııalyq málimetter boıynsha jańǵyrpalary (2001) jáne t.b. eńbekteri taptyrmas qundy málimetter bolyp tabylady jáne keler urpaq úshin de tarıhyna baılanysty málimetterdi bilý, kórý óte mńyzdy. Q. Ahmetjannyń botaldi janrdarǵy «Ereýil atqa er salmaı» (2015), «Mergen» (2013) jáne t.b. shyǵarmalarynda basty ekpindi kóbinese olardyń qarý-jaraqtary men kıim úgilerine erekshe mán beredi. Kartınadaǵy barlyq elementter oıdan shyǵarylmaǵan, tek tarıhı derekterge súıene otyryp beınelengen, shynaıy úlgidegi jádigerler retinde qaraýǵa, zertteýge bolady.

Epıkalyq batyrlar men arýlar toptamasyndaǵy «Qozy kórpesh pen Baıan sulý» (2018) eposyn sýretshi saq dáýirinde paıda bolǵanyn aıtady. Sondyqtan, munda sıýjet joq, tek keıipkerlerdi saq zamanyna sáıkes kıim úlgilerimen beınelegenin taǵy atap ótedi[3]. Ýaqyt óte zamanaýı úlgige aınalyp ketken bul eposty qalamger zertteý izdenisteriniń arqasynda eki jasty óz zamanyna qaıtarady.

Sonymen qatar, Q. Ahmetjannyń qazaq ertegilerine arnalǵan etnografııalyq sýretteri, eskızderi tamasha kórinis tabady. Onyń ishinde A. Toqtabaıdyń kitabyna arnalǵan ıllıýstraııalar, «Ár túrli júkterdi tasymaldaý ádisteri» (2004) jáne Abaıdyń óleńderine jasalǵan ınteraktıvti kompıýterlik jańa zamanaýı beıneler de shynaıy kelbette erekshe oryndalǵan. Bul týyndylar realıstik mánerde beınelengen jáne mundaǵy barlyq kıimderdi, qazirgi tańda umyt bolyp ketken zattardy sýretshi qaıta jandandyryp dál berýge tyrysady jáne olardan etnografııalyq qundy málimet alýǵa bolady.

Sýretshiniń osyndaı tarıhı-mádenı, etnografııalyq zertteýlerimen tanysa kele, óz eliniń tarıhyna janashyrlyqpen qaraıtynyna, eliniń mádenıetiniń tereńdigine úńilip, ony qaıta jandandyryp, zerttep, beıneleý óneriniń kómegimen eliniń mádenıetin qaıta tirilýine úlken yqpal tıgizgenin atap ótý kerek.

Týǵan eliniń mádenıetin, ata-baba tarıhyn qaıta jandandyrý kez-kelgenniń qolynan kele bermeıtin batyl is. Shyǵarmashylyǵynda ǵasyrlardy toǵystyrǵan Q. Ahmetjan qazaq beıneleý ónerinde qoltańbasyn qaldyryp qana qoıǵan joq, sonymen qatar, qazaqtyń tarıhyn, mádenıetin bir ǵana qylqalam ushymen qaıta tiriltti.