Qazaq sándik-qoldanbaly óneriniń qaıta jandanýynda tynymsyz eńbek etip, únemi shyǵarmashylyq izdeniste júretin sýretshi-sheberlerdiń biri – Quttybek Jaqyp. Sýretshi gobelen ónerin jetik meńgergen sheber. Gobelen jumystary men kıizde, teride oryndalǵan kórkem týyndylarynyń taqyryptary bir-birine óte uqsas keledi. Kandaı tehnıkada jumys jasamasa da sheberdiń basty maqsaty sándik-qoldanbaly ónerdiń zamanaýı úlgisin kórsetý, mádenı murany saqtaý jáne sol arqyly tarıhı sanany jańǵyrtý. Shyǵarmashylyǵynda jumystaryndaǵy erekshelikti túster arqyly berip, metafora arqyly beınelep, sándik-qoldanbaly ónerdiń dástúrlerin jańasha úlgide usynyp júrgenin baıqaımyz.
Gobelen ónerin jetik meńgergen Quttybek Tynybekuly shyǵarmashylyǵy qazirgi tańda ózekti jáne dástúrli dıalogtyń jańa deńgeıin beıneleıdi. Quttybek Jaqyp – qazaq gobelen mektebiniń negizin qalaýshy Qurasbek Tynybekovtyń inisi, ol qazaq toqymashylyq mektebiniń úzdik dástúrleriniń murageri men jalǵastyrýshysy desek qatelespeımiz. Gobelen ónerinde uzaq jyldar boıy jumys jasap, sońǵy jyldarda terige bederlep sýret salý arqyly jańa ıdeıalaryn júzege asyryp keledi.
Avtordyń shyǵarmashylyǵynda árdaıym ótken men bolashaqtyń araqatynasy kórinis taýyp otyrady. Ol dástúrli ónerdiń tarıhyn, mán-maǵynasy men mazmunyn zamanaýı ónerge ushtastyra bildi. Sándik-qoldanbaly ónerdiń murasyn saqtap, jańashyldyǵymen jańa qyrynan ashyp kórsetti. Bul sýretshiniń sheberliginiń arqasynda jetken nátıjeleri desek bolady.
Sýretshiniń terige salynǵan jumystary kórermen nazaryna 2023 jyldyń jeltoqsan aıynda Ábilhan Qasteev atyndaǵy QR Memlekettik óner mýzeıinde «JaQut» atty jeke kórmesiniń aıasynda usynylǵan bolatyn. Ataýly kórmede sýretshiniń alpystan astam týyndysy qoıyldy, sol kórmeniń negizgi ereksheligi avtordyń ózindik shyǵarmashylyq ónertabysy – patenttelgen tehnıkasy: terige «oıma sýret salý» ádisi boldy.
Kórmede usynylǵan teriniń eki jaq betine de beınelengen shyǵarmalarynyń kórkemdik beınesi de eki qyrly ekeni tanyldy. Biri – teriniń tabıǵı júnin qyryp bederleý arqyly oıma sýter salyp túsirse, ekinshisi – teriniń ekinshi betine tústik kompozıııany maıly boıaý arqyly beıneleýi bolyp tabylady. Avtor tek terige kórkem týyndy beınelep qoımaı, sol jumystarynda ulttyń tarıhy men mádenıetin kórsetedi. Qazaq beıneleý ónerine tyń ınnovaııa alyp kele otyryp, terini kórkemdep óńdeý tehnologııasyn jandandyrdy. Olaı deıtin sebebimiz, qazirgi tańda teri kórkem materıal retinde kóp qoldanyla bermeıdi. Teri materıaly kórkemdeý deńgeıi uzaq ýaqyt alatyn, qajyrly eńbekti talap etetin kúrdeli materıal bolyp tabylady. Teriniń túkti jaǵyna qyrý men oıý arqyly kompozıııa jasap, al túksiz jaǵyna maıly boıaýmen kórkem keskindeme salýdy elimizde tuńǵysh qoldanylyp otyrǵan sýreshti.
Quttybek Jaqyptyń teride oryndalǵan erekshe jumystarynyń biri «Túrik qaǵanaty» atty trıptıh toptamasy. Osy trıptıhke kiretin «Otbasy», «Tabyný» jáne «Altyn adam sarbazdary» atty úsh aýqymdy taqyrypty qamtyp shyqqan kólemdi týyndy bolyp tabylady. Trıptıh «Otbasy» atty kompozıııadan bastaý alyp, ortalyqta sherbermen qorshalǵan bir áýlettiń beınesin beredi. Sherber sheksizdik pen shańyraqtyń qasıetti sımvoldyq maǵynasyn anyq beınelep tur. «Otan – otbasynan bastalady» - degen qanatty sózderdi aıqyndap bergendeı. Sherberdiń syrty qorshaǵan álem, sheksizdik beınelerine toly. Tamyry tereńde jatqan tarıh pen jarqyn bolashaq, júgirgen ań men ushqan qusta tabıǵat pen álemniń aınalymyn tolyqtyra túsken. Sýretshi bul jumysynda otbasy taqyrybyn ashyp qana qoımaı, jalpy taqyryp «Túrik qaǵanaty» ekenin de «Kók Bóriniń» beınesi arqyly naqty tańbalap kórsetedi.
Osy trıptıhtegi «Tabyný» atty ekinshi jumysy tústik túzilimi qońyr qyzyl, qara, aqsary tústerden quralǵan. Kompozıııanyń ortalyǵy birden nazarymyzdy tartatyn «Kún basty Qudaı» beınelenýimen erekshelenedi. Avtor bul jumysy arqyly tarıh qoınaýynda oryn alǵan tabyný rásimderin beıneleıdi. Kók aspan men qara jerdiń shekarasy, eki álemdi baılanystyrýshy uly kúshterge degen senim men suraýshy qolyn jaıyp basyn kókke kótergen eki adam beınesi týyndyǵa ustamdylyq berip tur. Alaqanyn kókke jaıǵan adam beınesine nazar aýdarsaq, aıaqtary men qoldarynyń beınelik sheshimi birdeı berilgenin baıqaımyz, avtor buny jáı beınelemegen birden uǵynýǵa bolady. Sebebi, kókte táńirge tabynsa, jerde de adamnyń aıaǵyn nyq basýyna yqpal etetin tabynýshy kúshterdiń bar ekenin ańǵartady. Kórkemdik panno retinde tústik sheshimi ról oınasa, tarıhty beıneleýi arqyly mazmundyq qyry aıshyqtalady. Mine, Quttybek Jaqyptyń shyǵarmashylyǵynyń ereksheligi de osyda, jumystaryndaǵy tereń mazmundyq pen kórkemdik sheshimniń úılesimdi oryndalýy.
Jumystyń úshinshi bólshegi «Altyn adam sarbazdary» atty shyǵarmasy. Saq kezeńiniń jádigeri Qazaqstannyń sımvoly «Altyn Adam» sýretshiniń jumysynda sımvoldy sheshim tapqan. Biz onyń tolyqtaı tulǵalyq beınesin kórmeımiz tek, aldyńǵy planda beınelengen jaýyngerdiń bas kıimi arqyly túsindiriledi. Kerisinshe basty nazar artqy fonǵa aýyp, sol jaqta bolyp jatqan sarbazdardyń shaıqasy men Uly dala kórinisi sol kezeńdegi Uly shaıqastardyń tarıh betinde qalǵanyn beınelep turǵandaı. Avtordyń týyndysy tunyp turǵan tarıh, shejire men dastan.
Quttybek Jaqyp shyǵarmashylyǵynyń mańyzdy qyrlarynyń biri – óner arqyly mádenı qundylyqtar men dástúrlerdi jetkizý, nasıhattaý bolyp tabylady. Onyń týyndylary – dástúrli materıaldardy sándik-qoldanbaly ónerdiń zamanaýı týyndylaryn jasaýda erkin paıdalanýǵa bolatynyn dáleldeý. Quttybek Jaqyp shyǵarmashylyǵy Qazaqstan ulttyq mádenıetiniń damýyna qosylyp jatqan mańyzy zor úles bolyp sanalady dep esepteımin.
