Trıptıhte qoldanylǵan jańa «Eki jaqty teri» tehnologııasynyń ádisin, shyǵarmashylyq tyń ınnovaııany Qazaqstanda alǵash ret qoldanyp, ony damytyp júrgen, teriniń túkti jaǵynyń túkterin qyrý jáne oıý arqyly kompozıııa jasaý, maıly boıaýmen jáne aralas tehnıkada keskindeme salýdyń tuńǵysh avtory – Quttybek Jaqyp.

Kórkem ónerde tabıǵı materıaldardyń qoldaný, olardyń tabıǵı faktýrasyn paıdalana otyryp kórkem shyǵarma daıyndaý búgingi zamanaýı trend. Teri pannolaryndaǵy pishinderdiń konstrýkııasy, tústik sheshimder, fon men fıgýra qatynastary, beıneleý úderisindegi bezendirý elementteriniń tartymdylyǵy, kórinisterdiń órnektermen sıpattalýy – sýretshiniń qoldanbaly-sándik beıneleý stıliniń sheńberine kiretin basym baǵyttary.

Quttybek Jaqyptyń shyǵarmashylyǵyn zerttep júrgen ónertanýshylar ónerdiń bul jańa túrin shartty túrde «kórkem oıylǵan teri» degen termındi endirip otyr.

Avtordyń sheberhanasynda kezekti shyǵarmashylyǵyn oryndaý kezin baqylaı otyryp, teriniń túkteriniń uzyndyǵyn bıik, alasa jáne tyqyr etip oınaqy forma berip qyrqý arqyly kólemdi kórkem týyndyny birtindep aıqyndala bastaǵanyna kýá bolasyz. Jumys barysy kezeńindegi onyń molbert aldyndaǵy jiti kózqarasy, sanasynda týyndaǵan dúnıeni qolyndaǵy qaıshy men kıst arqyly iske asyrý kezindegi kóńilindegi tolqýdy baıqamaý múmkin emes. Teriniń keı tustaryn qyryp tastap, ol jerge sıqyrly palıtrasyn paıdalana otyryp, terimen-túkti, terimen-boıaýdy sheber úılestirý arqyly keremet kompozıııany shyǵarǵanda tań qalmaı qoımaısyz. Osylaı týyndaǵan kórkem dúnıe ónersúıer qaýymnyń qyzyǵýshylyǵyn oıatyp, tamsandyrady. Onyń shyǵarmashylyǵyndaǵy tek ózine tán tylsym dúnıesi kez kelgen kórermendi baýrap alady. Biz mundaı kórinisterdi avtordyń jeke kórmelerinde qoıylǵan shyǵarmashylyǵy men kórermen «betpe-bet» kezdeskende aıqyn ańǵaryp júrmiz.

Avtordyń shyǵarmashylyq jumystarynda monohromdy túster gammasy óz úılesin taýyp erekshe kórik beredi. Ol teriniń túginiń tabıǵı túsi men faktýrasyn utymdy paıdalaný arqyly týyndynyń qundylyǵyn arttyra túsedi. Avtor keıbir týyndylarynda qoıdyń nemese iri qara maldyń terisin tutastaı paıdalansa, keı týyndylarynda basqa da materıaldardy qoldanyp, kompozıııasyna erekshe kórik beredi.

Jaqyp Quttybektiń «Túrki qaǵanaty» serııasy – ultymyzdyń kóne tarıhynan syr shertedi. Shyǵarmada sonaý túrkiler dáýiri kezeńinen bizge mura bolyp jetken otbasy qundylyqtaryn, dinı tabyný rásimderin, batyrlardyń shaıqas alańyndaǵy qaharman erligin obrazdy túrde beıneleıdi.

Trıptıhtaǵy kompozıııanyń «Otbasy» atty shyǵarmasy iri qara maldyń terisiniń túkti jaǵyna beınelengen úsh bólikten quralǵan kúrdeli kompozıııadan turady. Atalǵan kompozıııada túrki áleminiń tarıhı eskertkishterin bederleıdi. Sonymen qatar Uly túrkiler zamanynyń mádenıetiniń ozyq bolǵanyn naqtylaı túsetin balbal tastar erteden-aq ǵuryptyq, dinı-nanymdyq qyzmetterdi atqarǵanyn habardar etedi. Sýretshi ejelgi qola, temir dáýirinde jartas betine salynǵan petroglıfterdi sóılete otyryp óz kompozıııasyna erekshe kórik beredi. Ortalyq bóliktegi sheńber ishindegi kompozıııada otaǵasy, otanasy jáne urpaǵy beınelengen. Shetki kompozıııalarynda bútin bir áýletten taraǵan urpaqtyń ósip-ónýi arqyly ómirdiń, dáýirdiń jalǵasyn tabýy sýrettelgen. Kompozıııada qazaq halqy úshin kıeli sanalatyn kókbóriniń, búrkittiń beınesi, at tizgindegen shabandozdar beınelengen. Kók Bóri – Túrki mıfologııasyndaǵy kıeli uǵymdardyń biri.  Kókbóri – Kók Táńiriniń nury, jeńimpazdyq sımvoly, erliktiń tulǵasy bolyp esepteledi. Ata kásibin urpaǵyna mura etip qaldyrǵan berekeli otbasynyń tarıhy bir týyndynyń mazmunymen ushtasyp jatyr.

«Otbasy» atty kompozıııasynyń tústik sheshimi jaǵynan monohromdy etip alynǵan. Avtor bul týyndysynda ashyq qońyr, aq jáne qoıý qońyr tústi boıaýlardyń reńderimen meılinshe grafıkaǵa jaqyn mánerde oryndap shyqqan. Kompozıııanyń astyǵy bóliginde, dóńgelek tabanynda ańyzdarda túrkilerdiń túpki tegi sanalatyn qasqyr beınesi ornalasqan. Kompozıııadaǵy qosalqy keıipkerler: ekinshi plandaǵy aspanǵa aq jamylǵylaryn serpip jatqan áıelder, qarýly salt attylar, ań aýlaý sátteri, totemdik ańdar men qustar týyndynyń taqyrybyn ashyp, tolyqtyra túsken. Kompozıııadaǵy teriden órilgen burymdar men sándik tigister týyndynyń qundylyǵyn arttyra túsken. Ortańǵy bóliktegi kompozıııa sheshimi saýatty sheshilýiniń jáne boıaý tústeriniń alýandylyǵy arqasynda  tepe-teńdik saqtalyp, óte tartymdy shyqqan.

Trıptıhtyń «Tabyný» atty bóliginde aq buqaǵa mingen kıeli beınedegi Qudaı keıpindegi kúnbasty adam beınesi kompozıııanyń ortasy bolyp tabylady. Ol aınalasyn nurǵa bólep, shýaq shashyp tur. Elimizdiń aýmaǵynda tabylǵan jartastarda beınelegen tańbalardan  «Kún tárizdegi» pishinderge uqsas beınelerdi jıi kezdestirýge bolady. Bul jartastardaǵy tańbalar óte qundy mádenı muralar sanatynda. Sondyqtan, sýretshiniń týyndylaryndaǵy kóne beıneler men tańbalar – jergilikti mádenıet pen Uly dala tarıhynan kúmbirlep syr shertip turǵandaı áserde bolasyz. Avtordyń bul týyndysynan jartas betindegi tańbalardy tereń zerdeleý arqasynda tabyný proessin utymdy paıdalana bilgenin baıqaımyz. Shetki bólikte Qudaıǵa tabynyp, qulshylyq etip turǵan qos keıipker kompozıııany óz beınelerimen tolyqtyryp, tepe-teńdik zańdylyǵy durys saqtalyp, eki jaqtan tuıyqtap turǵandaı. Tóbeden ǵajaıyp qubylystyń kýágeri retinde eki jaqtan eki alyp qustyń ushyp jetkenin de baıqaýǵa bolady. Oń jaqtaǵy joǵarǵy bólikte rásimdik is-sharaǵa qatysyp turǵan áıeldiń beınesi ornalasqan. Avtor somdaǵan kezeńdegi shamandyq tanym men nanym, Qudaı keıpindegi kúnbasty adam beınesine tabynýshylyq, aınalasyndaǵy elementter taqyrypty ashýǵa óz yqpalyn tıgizgen.

Tústik túzilimi boıaýynyń qanyqtyǵymen erekshelenetin bul kompozıııa qarama-qaıshy tondarymen daralanady. Bul týyndy aq, qara, ashyq qońyr, kúreń qyzyl túske boıalǵan teri bólikterinen quralǵan erekshe kompozıııasymen áserli. Kompozıııa aralas tehnıka stılinde oryndalǵan.  Artqy fonynda kógildir sýyq túske boıalǵan terini qoldanyp, shyǵarmany tolyqtyra túsken.

«Túrki qaǵanaty» serııasy adam balasyna rýh beretin – sulýlyqqa tunyp turǵan tylsym dúnıe. Atalǵan shyǵarma serııasyndaǵy «Altyn adam sarbazdary» týyndysy Uly dalanyń tósinde ómir súrgen adamdardyń óz atamekeni úshin elge qaýip tóndirgen jaýlarymen jan berisip, jan alysqan aıqasyn jáne qaınap jatqan tirshilikten habar beredi. Qazaqtyń basynan ótken qıly zamandardyń, tarıhtyń qalyń qatparlarynda kómilip jatqan oqıǵalardyń, qazaqtyń ómirimen bite qaınasyp kele jatqan turmystyq qatynastardyń kórinisteri nanymdy ári obrazdy beınelengen.

Taza polotnoǵa oıdy túsirý ońaı dúnıe emes ekenin eskersek, avtor faktýrasy men formasy ıkemge kele bermeıtin terini kórkem óńdeý arqyly týyndysyn sóılete otyryp, terini utymdy qoldaný arqyly tústik qatynasty sheber sheship, kórkem týyndyny qaıtalanbas shyǵarmaǵa aınaldyra bilgen. Terini óńdeý tehnologııasyn jetik meńgerýi tipten bólek áńgime. Q. Jaqyp osylaısha teriden panno kompozıııasyn jasaý arqyly ótken dáýirden syr shertetin kórkem dúnıeni týyndatyp, basty ıdeıasyn júzege asyrǵan.

Elimizde mal terisine degen suranystyń joǵalyp bara jatqan tusynda terini kórkemdep óńdep, zamanaýı beıneleý týyndysy deńgeıine kóterip otyrǵan sándik qoldanbaly óner sheberi Quttybek Jaqyptyń eńbegin erekshe nazarǵa alý qajet dep sanaımyz. Keleshekte terini kórkemdep óńdeý qarqyndy damyp, Quttybek Jaqyptyń ónerdegi izbasarlary myńdap kóbeıýýi múmkin. Degenmen, Quttybek Jaqyp osy baǵyttyń, osy ǵasyrdaǵy kóshin bastaýshy, fenomeni, belgili bir dáýir tynysyn obraz deńgeıine deıin kótere bilgen, kásibı qabilet-qarymy keń sýretker retinde qalady.

Beısenbaev Sadybek,

pedagogıka ǵylymdarynyń doktory, akademık,

QR Sýretshiler Odaǵynyń múshesi