Kórkemóner proesinde HH ǵasyrdyń aıaǵyna taman resmı mıfologemnen arylý, kórkemónerlik kóńil-kúıdi erkin bildirý, tek qana tarıhı ótken emes, búkil álemdik kórkemóner tájirıbesinen bastaý alyp jatqan ózin-ózi taný tendenııasy qanat jaıa bastady. Bul kezeńniń óneri kóp jaǵdaıda ózindik joǵary deńgeıdegi kásibıligin ótken kezeńderde salynǵan dástúr retinde saqtaı otyryp, stıliniń, konepııasynyń, kórkemdik tiliniń jan-jaqty kóp qyrlylyǵymen erekshelenedi. Ulttyq obrazdy kórsetetin harakterli jumystar paıda bolady. Bul kezeńniń sýretshiler qatarynda A.Dúzelhanov, D.Álıev, Á.Sydyhanov, A.Aqanaev, Ǵ.Madanov, Ǵ.Baıanovtar boldy.

Bertin kele elimiz táýelsizdik alǵannan bastap, beıneleý ónerinde de belgili baǵyttarda shyǵarmashylyq izdenister jasaǵan sýretshilerimiz jańa shyǵarmashylyq tabystarǵa qol jetkize bastady. El ónerinde úsh baǵyt anyqtaldy. Olar – sımvolıkalyq tásil, koneptýaldy tásil jáne jańa realızm. Egemendi eldiń óneri qaıta qalyptasý barysynda jandana bastady. Sýretshiler qalyptasqan kategorııadan arylyp, shyǵarmashylyq izdenýde erkindik pen bostandyqqa qol jetkizdi. Jańa ǵasyr sýretshileri ózindik oı–sezimderin kórkem shyǵarmalary arqyly jarııa etti.

Qazaqstan óneri únemi yntyq jáne onyń ártúrli sándik-keskindemelik tájirıbeler jasaǵan kezde taban tireıtin platformasy – klassıkalyq akademııalyq mektep dástúrinde óz shyǵarmashylyǵyn D.Álıev damytyp keledi. Onyń jumystarynyń qatyp qalǵan klassıkalyq qaǵıdalardan ózgesheligi – ómirdegi naqty jáne turaqty qubylystardy ǵana beınelep qoıý emes, adamdardy, zattardy qorshaǵan, oqıǵalar ótetin kórkemónerlik orta jasaýǵa talpyný. Solaı bola tura, onyń shyǵarmalarynyń sıýjetteri san alýan. Daryn ıesi úshin kúnkóris yǵytymen ótetin jáne jyly yqylaspen qaraǵan kózge kórinetin, ár kezde jyly jeńil ázilge toly qarapaıym adamnyń tynysh ómiri mańyzdy.

Qazaq beıneleý óneriniń shoqtyǵy bıik turǵan keskindemeshi, ári pedagog retinde tanymal Dýlat Qapparuly Álıev 1948 jyly Baızaq aýdany, Aqjar aýylynda dúnıege kelgen. 1977 j. Sankt-Peterbýrgtegi keskindeme, músin jáne sáýlet óneri ınstıtýtyn bitirgen. Almaty kórkemsýret ýchılıesinde (1977-1982) jáne Respýblıkalyq kórkemsýret kolledjinde (1991-1994) ustazdyq etken. Onyń eń alǵashqy tanymal kórkem týyndysy «Jatahanadaǵy shaı ishý» atty kartınasy (1969). Adam, onyń ómiri men taǵdyry, tirshilik-tynysy keskindemeshiniń shyǵarmashylyq eńbeginiń basty taqyryby bolyp tabylady.

Daryn ıesi 20-dan astam kórmelerge qatysqan. Olardyń ishinde shet eldik kórmeleri de atap aıtýǵa turarlyq. Olar: «Gambýrg-Lenıngrad, Lenıngrad- Gambýrg» (1979); «Kúzgi salon» (Parıj, 1984): «Qazaqstan sýretshileri» (Bolgarııa, 1985); jáne t.b. D.Álıev týyndylarynyń kollekııasy búgingi kúni Rossııa, Ýkraına, BUU, Franııa jáne t.b. shet memleketterdiń tórinen oryn alǵan.

Dýlat Álıev – syrt kózge óte bııazy, ashyq minezdi, óziniń «Otyrardyń kúıreýi» (1980), «As úı» (1981), «Serýendeý» (1984), «Qyzben toty qus» (1993) eńbekterimen kórermen qaýymdy tańqaldyrǵan dabyldy 80-shi jyldardyń jeńimpazy. Bul shyǵarmalarda HH ǵasyr júıesiniń baǵdary seziledi, ásirese kýbızm men ekspressııa baǵyty basym keledi. Biraq, kóp ýaqyt ótpeı-aq sýretshi jańa baǵytqa kóshedi. Osynyń negizinde ol óziniń ishki dúnıesi men ózine eń jaqyn ómir – januıasynyń ómirimen balanysty, kúndelikti kóńil kúı men keshki tynyshtyq sátterin zerttep, qylqalam tilimen jetkize bildi. D.Álıevti dana dep atasaq artyq aıtpaǵan bolar edik, eshqandaı artyq sezimdersiz, bos áýreshilikten ara qashyqtyqty saqtaı otyryp, shyndyqty baıqata otyryp, adamdardyń qıyn-qystaý kezeńderin anyq bere bilgen.

Óz polotnolarymen jumys jasaǵanda ol anyq beıneleý qaǵıdasyna súıengen, onda beıneniń sıpaty men kórinisin baıandaýda dál de názik tásildi paıdalanyp, sýretshi múltiksiz anyq etip, boıaýlarynyń túsi men óńin úılestire otyryp kórsetedi. Sıýjettiń ishki máni men qysqasha mazmunyn jaryqtandyra túsýge beıimdep jasalyný qaǵıdasy uly P.Breıgeldiń zamanynan belgili, bul qaǵıda qazirgi jas sýretshilerge óte qajet.

Sýretshi ózi jáne óziniń shyǵarmashylyǵy týraly: «Men ózimniń sýretterimde basqalar sııaqty jıhangezbin. Jıvopıs men úshin ómirdi taný quraly. Sýretterimniń negizgi keıipkeri – adam. Men ony jaqsy kóretindigimdi sezindim» deı kele óz óneriniń birtýmalyǵyn (shedevrligin) tanytady. Onyń bir ashqan jańashyldyǵy – turmystyq janr turǵysynda, ıaǵnı ananyń balaǵa, adamdardyń bir-birine qarym-qatynasy, paıdaly ispen aınalysyp bir-birine degen súıispenshilik, meıirimdilik sezimderin qanyq túster men názik beıneleýi arqyly ulttyq sana-sezim negiziniń dúnıesin tanytqandyǵynda. Sýretshi óz shyǵarmashylyǵynda kez kelegen obrazdy, sıýjetterdi utymdy paıdalandy. Sýretshiniń adam obrazyn somdaýdaǵy psıhologııalyq sezimge berilgen kórkem shyǵarmalary kúndelikti ómirden alynǵan. «Ana meıirimi» (1984) atty kórkem týyndysynda ananyń balaǵa degen súıispenshiligi dıalog túrinde shynaıy berilgen. Árbir ananyń sábıiniń mańdaıyn ıiskemeı lázzat alýy múmkin emes. Osy oraıda ana men bala arasyndaǵy shynaıy mahabbattyń qudireti kompozıııalyq kórkem shyǵarmaǵa arqaý bolǵan.

Sýretshiniń «Qolshatyr jamylǵan ekeý» atty týyndysyndaǵy eki tulǵalyq portrette áıel men erkek arasyndaǵy jarasymdylyq jańa ómirge jeteleıtin tárizdi kórinedi. Qolshatyr astyndaǵy basty obrazda sýretshi D.Álıevtiń portrettik obrazy somdalǵan. Qara pla kıgen qarapaıym sýretshiniń áıeldiń ıyǵnan qushaqtap, gazettegi jańalyqtarǵa kóz júgirtip, oıǵa shomyp kele jatqan sáti beınelengen. Qos portrettik týyndyǵa tereńdeı úńilip qarasaq, dala tabıǵatymen úndesken jyly shyraıly sezim bar.

Keskindemeshiniń ár túrli ıkldik týyndylary kórermenge aıryqsha áser týǵyzady. Sýretshi kóp ýaqyt boıy kórermenderge beımálim bolǵan jalpy adamzatqa ortaq rýhanı baılyqty izdestirýmen talantyn ushtaǵan óner adamy. «Otyrardyń kúıreýi» atty kórkem shyǵarmanyń oryndalý máneri qazaq ónerindegi postmodernızm baǵytyn dúr silkindirgendeı áser etti. Sýretshi sol zamandaǵy oqıǵa jelisimen mádenıettiń kúıreýi jáne qanquıly jaýyzdyqty sıpattaıtyn tarıhı kúrdeli kórkem kompozıııalyq kórkem shyǵarma týdyrdy. «Otyrardyń kúıreýi» tarıhyn adamzattyń qaıǵysy retinde kórsete bildi. D.Álıev jańashyldyqqa boı ura otyryp, qala ómiriniń tynys-tirshiligin beıneleýde jemisti eńbek etti. Qala ómiriniń ózgeshe kórinisi onyń shyǵarmalarynyń ajyramas bóligine aınaldy.

Al 1980-jyldan bastaý alatyn shyǵarmashylyǵyna basa nazar aýdarsaq, adamnyń asyl qasıetterin ashý úshin jáne turmys tirshiligin áspetteý úshin ýaqyt sheńberindegi adamzattyń rýhanı sezimderin beıneleýge tyrysqandyǵyn kóre alamyz. Ol óziniń týyndylarynyń túsi men kompozıııalyq sheshimne basa nazar aýdarǵan. Kez kelgen týyndysyn alyp qarasaq, tústerdiń qanyqtylyǵy men aq pen qara tús arasyndaǵy úılesimdilikti, kompozıııadaǵy zańdylyqtardyń ıaǵnı kókjıektiń, perspektıvanyń durys alynýyn, túrli baǵyttaǵy mazoktardyń negizi belgili bir obrazdy qurap shyǵaratyndyǵyn birden baıqaımyz.

Talant ıesiniń «As úı» (1981) shyǵarmasynyń taqyryby ózimiz ómirge alǵashqy qadamymyzdy bastaıtyn týǵan úı bolyp tabylady. Kartınada sýretshi otbasynyń toptyq portreti beınelengen. Jaılylyq pen jylylyqty kórsetetin jyly túster, jazý mánerindegi jumsaq sypaıylyq sýretshiniń adamdardyń rýhanı birigýiniń mańyzdylyǵyn, bir-birine degen iltıpatty sezimderin kórsetsem degen ıdeıasyn ashýǵa kómektesedi.

Al, sýretshi kelesi «Seıildeý» (1984) atty kartınasynda adam ómirindegi asyp-tasýshylyqty, keritartpa, pıǵyldardy mysqyldap beınelegen. Kartınanyń kompozıııasy men personajdarynyń sıpattamasy – ómir ózeninde qaıyqpen júzip kele jatqan, eshteńeni sezbegen ańqaý, beıqam jolaýshy adamdar. Sýretshi endi birde qaıyq ústindegi adamdardyń erkindiginen, demalys sátterin jasampazdyqpen emes, jarııalyqpen kórsetedi. Sonymen qatar, adamnyń ómirdegi mindeti týraly máseleni edáýir dárejede mysqyldap kelekeleý de bar. Onyń oı eleginen ótken ómir aǵymy kórinisteri árbir kórkem týyndylarynda beınelengen. Atap aıtsaq, «Ákesindeı» (1985), «Otbasy» (1984), «Dýman» (1983), «As úı» (1981) t.b.

Áýelgi atalǵan jumystarymen salystyrǵanda 1985 jyly salynǵan «Ákesindeı» (1985) atty kartınasy qyzyqty, ári balalyq armanshyldyqqa toly. Bul atalmysh týyndyda ákesiniń kastıýmin kıgen kishkentaı bala beınelengen. Bala ústinde sólbireı ketken kstıým men uzynsha galstýk, qoldary qaltasynda, tip tik ǵajaıyp turysy keskindelgen. Kartınaǵa birden qarap, kishkentaı balaqaıdyń bet álpetinen onyń erterek dál ákesindeı eseıip, úlken azamat bolyp, erkindilikti qalap turǵandyǵyn ańǵaramyz. Súıkimdi beıneli balaqaıdyń turysy men bet álpeti kórer kózge náziktik, tamsanarlyq sezim týdyrary haq. Kartınadaǵy qara men qyzyl jáne sary túster úılesimdi sheshim tapqan. Týyndy jarqyndylyq turǵyda birden kózge basylady.

D.Álıev shyǵarmashylyǵynyń taqyryby árqyrlylyǵymen erekshelendi. Ol óziniń kelesi bir sózinde «Men 1977 jylǵa deıin ózimniń súıikti sýretshilerimniń (Tııan, Goıı, Velaskes, El Greko, Sezann, Pıkasso) «tájirıbelik mektebinen» ótip, sheberligimdi shyńdap, kompozıııamen, túspen jáne obrazdarmen kóp jumys jasap, jeke basymnyń kórkembeınelik talǵamyn qalyptastyrdym» deıdi. Sýretshiniń shyǵarmashylyǵynda otbasy turmysynyń kóp beınelenýiniń birden bir sebebi, onyń uǵymynda «úı jáne otbasy – ystyq, jaılylyq pen baqyt ortasy» ekendigin túsindiredi. Demek, beıneleý ónerinde D.Álıev tvorchestvosynyń tyń taqyryptary otbasy jáne adam ómiri dep maqtanyshpen aıta alamyz. Onyń keskindemelik týyndylarynyń bárinde qarama-qarsy tústerdiń áserli sheshimdik úılesimi arqyly kórermendi ózine baýrap alady. Kartınalarynda keńistikti shynaıy beıneleý, ári sýretti realıstik deńgeıge kóterý, ádis-tásiline kóp kóńil bólingen.

«Sýretshi óz kórgenin emes, ózgelerdiń kórgisi keletinin sýretteıdi» dep óner janashyry Pol Valerı aıtpaqshy, Dýlat Álıev qylqalamynan týǵan týyndylary kórermen kóńilinen shyqty dep oılaımyn. Búgingi kúni, jańa óner «HH ǵasyr ónerin» óz shyǵarmashylyǵynda jańǵyrtty dep aýyz toltyryp aıta alamyz. «Synshy oqyrmandy jazbasy arqyly tamsandyrý úshin eń aldymen sýretshi synshyny tamsandyrýy tıis» dep Oskar Ýaıld aıtqandaı, sýretshi jumystary joǵary kásibı deńgeı dástúrin saqtaı otyryp, erkin de táýelsiz taqyryptyq qalypqa ıe bolǵan. Sondyqtan da, sýretshiniń qol jetkizgen tabystary tek qazaq áleminde emes, búkilálemdik mádenı keńistikten kórinýde. Jańa ǵasyr sýretshisi dál osy qarqynmen qazaq beıneleý óneriniń bedelin arttyra beretini anyq.