Maqala
Ómirsheń óner ıesi
<span lang="KZ">Halyq sýretshisi ómirdiń eleýsiz oqıǵalaryn nazarǵa ala otyryp, eńseli máselelerdi kóńil eleginen ótkizip, óziniń kórkem shyǵarmasynda kórsete  bilgen sýretker.</span>
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 10.11.2017
Maqala
Ómirsheń óner ıesi
<span lang="KZ">Halyq sýretshisi ómirdiń eleýsiz oqıǵalaryn nazarǵa ala otyryp, eńseli máselelerdi kóńil eleginen ótkizip, óziniń kórkem shyǵarmasynda kórsete  bilgen sýretker.</span>
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 10.11.2017
Ómirsheń óner ıesi

Ǵalııa Álı

Ónertanýshy, Á.Qasteev atyndaǵy MÓM ǵylymı qyzmetkeri


Beıneleý óneri arqyly halyqtyń ómiri men mádenıeti, kelbeti kórinedi. Sondaı-aq, Otanymyzdyń qıly sátterindegi taǵdyry men tarıhy, ata-babalarymyzdyń dańqty ótkeni, rýhanı jáne patrıottyq sezimi óner týyndylarynan kórinetini ras. Osyǵan sebep otyzynshy jyldardan bastaý alǵan keskindeme óneriniń  qıly taǵdyryna kóńil bólgen óner ıesi – Qanafııa Temirbolatuly Teljanov deı alamyz.

Halyq sýretshisi ómirdiń eleýsiz oqıǵalaryn nazarǵa ala otyryp, eńseli máselelerdi kóńil eleginen ótkizip, óziniń kórkem shyǵarmasynda kórsete  bilgen sýretker. Qazaq eliniń osy kúngi beıneleý ónerinde KSRO halyq sýretshisiniń shyǵarmashylyǵy jetekshi orynǵa ıe. Ol bul ónerge 50-jyldardyń bas kezinde, keńestik taqyryptyq keskindeý men jańa kezeń tarıhyn ornyqtyrýǵa at salysty. Oıy ushqyr, rýhy bıik, aıtary ashyq sýretshi shyǵarma oryndaýda shynaıy sheberligin tanytyp ketti. Sondyqtan, sýretshige degen qalyń jurtshylyqtyń shynaıy syılastyǵy, ónerine qurmeti sheksiz. Teljanov HH – ǵasyrdyń elýinshi jyldary qazaq beıneleý ónerinde úlken betburys jasap, enshisin daralaǵan. Daryn ıesiniń kórkem týyndylarynyń qundylyǵy epıkalyq keńdigimen, halyqtyq dástúrligimen, tarıhı mazmun jáne týyndy tereńdigimen ólshenedi. Sýretshi týyndylary Qazaqstan halqynyń keń dalasynyń áýeni, ári bolashaǵy.

Ol ulttyq qaharmandardy tarıhı qalpynda kartınaǵa ákelip qana qoımaı, sonymen qatar óziniń ádisin jasaýǵa aıryqsha beınelilikke jetýge tyrysty. Bul oraıda keńistikti utymdy paıdalanyp, boıaýsyz tutas kóriniske laıyqtap, pishinderdiń jınaqtalǵandyǵy men sılýettiligin batyl kórsetedi. Taza ásemdik tásilderge qaramastan, ony qorshaǵan tabıǵat boıaýynyń kóptigi men adam seziminiń qaltarys-qatparlaryda umytylmaı kórinip turady.

 

Alǵash ret. 1954

 

Halqynyń taǵdyry men tarıhy týraly fılosofııalyq oı tolǵaýy – Teljanovtyń shyǵarmashylyq dúnıe tanymyna tán qasıet. Sheber sýretker kórkemdik paıymdaýlaryna zamandastarynyń ómirinen alynǵan alýan túrli taqyryptar engizedi. Olar: lırıkaǵa toly «Jamal» (1955), «Ájesi men nemeresi» (1955), «Alǵash ret» (1954), «Sabaq sońynda» (1955) atty turmystyq janrdaǵy shyǵarmalary. Bul jumystarynda qazaq áıeli kelbetine meıirim, sabyrlyq, jylylyq sezimderin uıalata otyryp, ana taqyrybynyń keńidigin aıqyndady. Sonymen qatar, Teljanov beıneleý óneriniń uzyn-qysqa, kári-jas sııaqty qarama-qarsy zańdylyqtaryn saqtaı otyryp, ár qoǵamnyń úlken qozǵalysyn, totalıtarlyq júıeniń dybysy shyqpas dúrbeleńin batyl beıneleıdi. Onyń týyndylary tek beıneleý óneriniń zańy boıynsha emes, ómir zańdylyǵyn ashý. Ol búgingi kúnge deıin mańyzy men mazmunyn joıǵan joq.

Kásibı sýretshi obrazdar jasaýda qaısar minezdi, ıgilikti isterdi, rýhanı sezimdi qarapaıym adamdar boıynan izdedi. Kartınada boıaý úndestigi, plastıkalyq sheshim, ýaqyt pen ólshem, kemeldik kezeń, ómir shyndyǵyn daralap beıneleý birizdilikpen sheshilgen.

Ol kásibı sýretshi ǵana emes, qoǵam qaıratkeri retinde kóptegen jyldar boıy Respýblıkanyń Joǵarǵy Keńesiniń depýtaty, Qazaqstan KPOK múshesi, Qazaqstan Sýretshiler odaǵy basqarmasynyń tóraǵasy, Qazaqtyń memlekettik beıneleý óneri murajaıynyń dırektory qyzmetin atqarǵandyǵy málim. Bul sýretshiniń qoltańbasy sheteldik ónertanýshylarǵa tanymal. Atap aıtqanda, Italııa, Franııa, Vengrııa, Egıpet, Úndistan, Kýba elderinde shyǵarmashylyq sapar jasap tájirıbe almasýy ónerdiń ozyq úlgisin tanýy bolyp tabylady. Daryndy dara tulǵanyń kórkem shyǵarmalarynyń keńistiginde álemdik óner úlesin ashyq jáne tolyq qaraýǵa bolady. Ol Kýba óner akademııasyna (1972), Sınzıan óner ınstıtýtyna (1993) baryp, tájirıbeli ustaz retinde ózindik qoltańbasymen erekshelendi.

Qylqalam sheberi monýmentti kartınalary arqyly sýretshiliktegi sáýle men boıaý reńkterin bııazy astastyra bilý tásilderin kórsetedi. Ol áriptesteri sekildi jekelegen tabıǵat kórinisterin tartymdy beıneleýmen ǵana shektelmedi. Óziniń árbir jańa týyndysy arqyly kórermenniń kúnnen – kúnge ósip kele jatqan estetıkalyq jáne rýhanı joǵary talap-tilegin qanaǵattandyrýdy kózdedi.

Qylqalam ıesi klassıkalyq ónerimizdi órbitýde óz deńgeıin túsirgen emes, kórkem týyndylary ónerdiń máńgi ómir súrýine ózekti oı tastap, taqyryptyq mazmuny men mánimen qundy kórkem shejiremizdi tolyqtyrdy. Sondyqtan da, kórnekti sýretshiniń belgili keskindeme ónerinde TMD-elderimen teńdesip, álemdik óner arenasynda ózindik orny bar klassık sýretshi ekendigin dáleldengen daraboz talant ıesi demekpin.

 

Kókpar. 1960

 

«Sýretshi óziniń kórgenin emes, ózgelerdiń kórgisi keletinin sýretteıdi» – dep ataqty Pol Valerı aıtpaqshy, Teljanov keńestik beıneleý ónerinen bastaý alǵan tól týyndylary arqyly halyq pen Otanymyzdyń múdesin qorǵap, kartına betinde halyq oıy men arman – maqsattaryn tirilte bildi.

Shaǵyn kartınalary men trıptıhtardyń arasy qanshama izdenisterdi, silkinisterdi, betburystardy qajetsindi. HH ǵasyrdyń Ispan sýretshisi Pablo Pıkassonyń «Sýretshi degenimiz – ózi jaýap berýge tıis dáýir talaptarymen únemi qatar júretin saıasat adamy...» – degen sózi oıǵa oralǵanda, Teljanovty saıasatker retinde de kóre alamyz. Óıtkeni, ulttyq tarıh, ulttyq sana, ulttyq oıyndar men salt-dástúrler dáriptelgen bul týyndalar legi ult sanasyndaǵy ulylyqty dáriptep, óskeleń urpaqtyń jadynda máńgi saqtalýyna sebepshi bolatyny anyq.

Óner órinde aqtańger talant, san jyldardyń tarıhyn boıyna jıǵan shyǵarmalary qazaq ultymen birge jasaı beredi. Búgingi tańda onyń alǵashqy qadam jasaýdaǵy «Alǵash ret» (1954) kartınasy búkilodaqtyq kórmede tanymal sýretshi B.V.Iogaıson kózqarasymen oń pikirge ıe bolaǵandyǵy qýantsa, «Jamal» kartınasynyń Tretıakov galereıasynyń tórinen oryn alǵandyǵy ónerdiń qundylyǵynyń belgisi.

Ulttyq beıneleý óneriniń ózindik dárejesin, qazaq eliniń boıaý úndestigin álemge tanytqan tulǵa 2013 jyly qyrkúıek aıynyń 28-juldyzynda ómirden ótti. Halyqtyń ardaqty óner ıesi, el mádenıetiniń órkendeýine úles qosqan halyq sýretshisi baqılyq bolsa da, óneri búgingi urpaqqa óziniń qaıtalanbas kórkemdik ereksheligimen qymbat. Óziniń týma talantynyń arqasynda qaıtalanbas kórkem týyndylardy beınelep, el jadynda máńgi saqtalýyna úlken úles qosqan – Qanafııa Temirbolatuly Teljanov.