Maqala
Úlgi bolarlyq sýretshi
T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynyń «Keskindeme, músin jáne dızaın» fakýlteti, «Keskindeme» kafedrasynyń oqytýshysy Anar Ábjanova Elbasy N.Á.Nazarbaev usynǵan «Rýhanı jańǵyrý» strategııalyq baǵdarlamasy aıasyndaǵy «Qazaqstannyń 100 jańa esimi» jobasynyń jeńimpazy dep tanyldy
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 10.12.2017
Avtory: Айгүл Жаңбыршиева
Maqala
Úlgi bolarlyq sýretshi
T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynyń «Keskindeme, músin jáne dızaın» fakýlteti, «Keskindeme» kafedrasynyń oqytýshysy Anar Ábjanova Elbasy N.Á.Nazarbaev usynǵan «Rýhanı jańǵyrý» strategııalyq baǵdarlamasy aıasyndaǵy «Qazaqstannyń 100 jańa esimi» jobasynyń jeńimpazy dep tanyldy
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 10.12.2017
Avtory: Айгүл Жаңбыршиева
Úlgi  bolarlyq sýretshi
sýretshi Anar Ábjanova

Elimizde tuńǵysh ret uıymdastyrylǵan bul jobada Astana, Almaty, Taldyqorǵan, Shymkent, Taraz, Atyraý, Kókshetaý, Óskemen, Qaraǵandy syndy iri qalalar men oblystardan, tipti ózge memlekette júrip, Qazaqstannyń damýyna úlken úles qosyp kele jatqan jas azamattar qatysty. 18-shi qazannan 10-shy qarasha aralyǵynda www.100esim.el.kz saıtynda "Qazaqstannyń 100 jańa esimi" jobasynyń aqtyq kezeńine qatysýshylarǵa onlaın-daýys berý júrgizildi. Osy úsh apta aralyǵynda 340 myńnan astam qazaqstandyq ózi tańdaǵan tulǵalarǵa 1 mıllıon 376 myń daýys bergen eken. El.kz portalynda jalpyhalyq­ty­q­ onlaın-daýys berý arq­yly jobany­ń­ irikteý keze­ń­inen ­ó­tken 102 je­ń­impaz any­q­taldy. Elimizdiń aqparat jáne kommýnıkaııa mınıstri Dáýren Abaev­ myrzanyń aıtýynsha, sońǵy eki úmitker jalpy toptan oq boıy ozyq shyqqan júzdikten sál ǵana qalyp turǵandyqtan, tizimge eńgizilgen kórinedi. Máselen, 102 jeńimpazdar qatarynda: ǵylym salasy boıynsha – 18 jeńimpaz, sport – 13, qoǵam – 30, medıına – 18, mádenıet – 10 jáne bıznes atalymy boıynsha – 13 jeńimpaz belgili boldy. «Qazaqstannyń 100 jańa esimi» jobasy arqyly el­imizde maqtan etýge de, ­ó­skele­ń­ u­rpa­qq­a ú­lgi etýge de laıyq­ty myń­da­ǵ­an  jannyń bar ekenine kýá boldy­q­. Rasynda da bul jeńimpazdar árqaısysy ózgege úlgi bolarlyq adamdar. Solardyń ishindegi Anar Ábjanovanyń da alar orny erekshe.

Anar Ábjanova 1986 jyly qarashanyń 18 kúni Almaty qalasynda dúnıege keldi. Ol týmysynan sańyraý boldy, alaıda sýret salýǵa degen qulshynysy onyń ómirlik jolyn aıqyndap berdi. Anar jeti jasynda ym-ısharat tili men erinmen sóıleýge úıretetin nashar estýshiler mektebine bardy. 1998 jyly anasy ony sýretshiler Alekseı Ýtkın men GaBo Kýsaınov basqaratyn sańyraý balalarǵa arnalǵan beıneleý óneriniń stýdııasyna aparady. Onda daryndy qyz jeti jyl ishinde sýret salýdy, bilezikti kásibı túrde jasaýdy meńgerdi. 2004-2007 jyldary Anar T.Júrgenov atyndaǵy kórkem –sýret kolledjin qyzyl dıplommen bitirdi, 2007-2012 jyldary T.Júrgenov atyndaǵy QazUÓA-nyń «Qońdyrǵyly keskindeme» mamandyǵy boıynsha bilim alyp, osy oqý ornyn úzdik aıaqtady, al 2012-2014 jyldary atalǵan qara shańyraqty «Keskindeme» mamandyǵy boıynsha magıstratýra bólimin bitirdi.

Anar Ábjanova óz týyndylaryn ózimizde ǵana emes shet elderge de moıyndatqan, ustazdyq pen ónerdi úılestire bilgen sýretshi, T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq Ulttyq óner akademııasynyń «Keskindeme, músin jáne dızaın» fakýlteti, «Keskindeme» kafedrasynyń qurmetti oqytýshysy. Óner ıesi sýretten sabaq bere júrip, kóp ýaqytyn shyǵarmashylyǵyna arnady, ózindik qoltańbasyn qalyptastyryp, sheberligin shyńdady. Onyń týyndylary kóptegen halyqaralyq baıqaýlar men kórmelerge qoıylyp, júldeli oryndardy ıelendi. Mundaı jetistikke ol óz bilimi men qarjyly eńbeginiń arqasynda jetip otyr.

Keskindeme jáne grafıka ónerin tereń meńgergen Anar Ábjanova kompozıııalyq jaǵynan elden erekshe, tań qalarlyq týyndylardy jasaıdy. Onyń qylqalamy halyq pen tirshilikke toly qalanyń ómirin de, tynyshtyq tunǵan tamasha tabıǵatty da erkin beıneleı alady. Sonymen qatar jyl mezgilderin sýrettegen kezde de, onyń árqaısyna tán kóńil kúıdi sheber jetkize biledi.

Anardyń shyǵarmashylyǵyna tánti bolatyn adamdardyń aıtýynsha, onyń jumystary pozıtıvti kóńil kúı men jaǵymdy emoııalarǵa toly. Sebebi sýretshiniń ózi de jaıdary minezimen, adamdy birden baýrap alatyn jyly júzimen kópshiliktiń kóńilinen shyǵa biledi. Sondyqtan da onyń árbir shyǵarmasynda ómirge degen súıispenshilik, qorshaǵan ortaǵa degen meıirimdilik, adamdar men barlyq tirshilik ataýlyǵa degen qamqorlyq sezilip turady.

Sizge qyzyq bolýy múmkin: