Qazaqstan kásibı beıneleý ónerinde 1960-70 jyldarda jeke shyǵarmashylyǵymen tanylǵan sýretshiler 1980 jyldyń ekinshi jartysynan bastap oılary bir jerden toǵysqan, sol kezdiń sıtýaııasyna qaraı dóp basyp aıtalatyn sýretshiler birigip óz koneptýaldy ıdeıalaryn halyqpen bólisti. Turaqty óner sıpatyna úırengen kórermen sýretshilerdiń selt etkizetin koneptýaldy ıdeıalary tań qaldyrdy.
Sýretshiler barsha jurttyń aldynda kenepke salynǵan klassıkalyq kompozıııanyń ornyna qorqynyshty, dene túrshiktirer qoıylymdarmen, ersi, mánsiz kórinetin qurylymdarmen, ebesiz, ebeleń kıimdermen shyqty. Syrt kózderde – bul ne, nege degen suraqtar maza bermedi. Sýretshiler óz tarapynda birinen soń biri toptasyp kóshede, buzylǵan ǵımarattarda, jertólede akııalaryn basa kórsetip jatty. Sondaı art toptardyń biri «Qyzyl traktor» (Shymkenttik-Transavangard art-toby).
1990 jyldary qurylǵan Qyzyl traktorshylar tobynda Shymkent qalasyndaǵy Ábilhan Qasteev atyndǵa kórkemsýret ýchılıesiniń ustazdary men stýdenteri edi. Toptyń qurylýyna 1989 jyly ustazdar men stýdenterdiń shet elderge tehnologııalyq tájirıbıe almasý joldamalary sebep bolǵan. Olar Polshaǵa, Varshavaǵa, Belostokqa, Lıýblınge baryp, olardyń ulttyq mádenıetin, mýzeılerin, qala ómirin, ultshylardyń konlagerin óz kózimen kórip, ózderine táýelsiz jerdiń atmosferasynyń qandaı ekenin sezip kelgen bolatyn.
Keńes dáýiri men ol jaqtyń aýasyn salystyrǵan 70 jyl boıy qazaqstandyqtar bir jerdi aınalyp taptap júrgenin sezingen. Sodan, olar elge oralǵan soń stýdentterdiń ýchılıe qabyrǵasynda akademııalyq ónerden jáne keńestik ıdeologııadan aspaıtyn bilimderine kóńilderi tolmaı, kúndiz memlekettik oqý jospary boıynsha bilimderin jalǵastyryp, keshke jatahanaǵa jınalyp ónerdiń basqa ádis-tásilderi men tehnıkalaryn zerttep, tanysty. Ónerdiń basqa álemine degen qyzyǵýshylyqtary men qushtarlyqtary oıanady. Sonymen qatar ýchılıege 1970 jyly Ýfadan kelgen sýretshi, oqytýshy Vıtalı Sımakov keńes kezinde tıym salynǵan materıaldar boıynsha dáris oqydy. Aıtalyq «Modern»-aǵymy jáne onyń baǵyttaryn, ondaǵy maqsat, túsinik, forma, faktýrasy sııaqty máner men ádisteri týraly. Sýretshi Vıtalı Sımakov 1980 jyly Shymkent kórkemsýret ýchılıesinde «Modernızm» taqyrybynda arnaıy semınar uıymdastyrǵan. Semınarǵa qatyýshylardyń ishinde bolashaq «Qyzyl traktordyń» músheleri de boldy. Shyǵarmashylyq izdenis, kózdegen maqsattaryn negizdeý, dáripteý joldaryn qarastyrdy. Sýretshilerdiń eýropanyń HH ǵasyrdaǵy beıneleý óner tarıhyn zertteı otyryp, 70 jyl umyt bolǵan ulttyq tarıhymyzǵa, mádenıetimizge, kóshpeli halyqtyń etnomádenıetine degen izdenis qushtarlyqtary oıandy [1].
1990 jyl Shymkent qalasynda «Transavangard» art toby qurylyp, onyń quramyndaǵy sýretshiler: Moldaǵul Narymbetov, Vıtalı Sımakov, Smaıl Baıalıev, Saıd (Ábilseıt) Atabekov, Arystanbek Shalbaev boldy. Turaqty tór sýretshiden quralǵan bul top, sol 1990 jyly «Qyzyl patsha» atty alǵashqy kórmelerin ótkizdi. Sodan keıin Almaty qalasynda «Shymkent Transavangard» kórmesin uıymdastyrdy. Kórmeden keıin sýretshilerdiń ármen qaraı umtylystary eki esege artyp, halqyna aıtary, kórsetteri kóp art toptyń koneptýaldy ıdeıalarǵa, oı tastaıtyn qubylystarǵa toly boldy.
Shymkent obylystyq tarıhı ólketaný mýzeıinde uıymdastyrylyǵan kórmeniń attyn «Qyzyl traktor» dep sýretshi M. Narymbetov oılap tapqan eken. Óıtkeni sol mýzeıdiń aldynda tyń ıgerý saıasatyndaǵy alǵashqy traktorlardyń biri - qyzyl traktor tarıhtyń jańǵyryǵy retinde eskertkish etip qoıylǵan. Sodan art top «Qyzyl traktor» bolyp aýystyryldy. Art-top sýretshileri sol traktordy qoldarymen jýyp, taǵzym etip, kórme ashqan bolatyn.
Qyzyl traktorshylar óz retinde Táńirlik qoıylymdary men kóshpendiler mádenıetin, osy zamanǵy kóshpelilerdiń medıtatıvti ınstallıaııasy men qoıylymdardy, qondyrǵylar men músinder arqyly ulttyq rýhtyń bolmysy, ondaǵy tylsym dúnıeni dańǵyra, daýylpaz, qobyz únimen tolyqtyryp, Ortalyq Azııadaǵy jańa estetıka men qazirgi zamanǵy ónerdiń jańa tilin qalyptastyrýǵa tyrysty.
Shırek ǵasyrlyq jolda Shymkent transavangardshylar «Qyzyl traktor» nyshanymen kóp etaptyq kezeńderdi kútti. Olar sol 90-shy jyldardaǵy daǵdarys, qoǵamda bolyp jatqan jaǵdaılardy halyqpen birge kórdi. Birde sharyqtaý, birde synǵa túsip eńsesi túsken traktorshy avangardshylar synǵa qaramastan kózdegen jobasynyń syzyq boıymen qozǵalystaryn toqtatpady. Ulttyq ańyzdan rýh alǵan art-toptyń músheleri esh qıyndyqqa moıynsynbaı alǵa umtyldy.
Qyzyltraktorshylar toby Stambýl, Máskeý, Perm, Veneııa jáne Nıý-Iorktiń kórkem jerlerine baryp, óz ónerlerin pash etti. Shyǵarmashylyq koneptýaldyq ıdealarynda Qyzyl traktorshylar óz oılarynan qıystyryp, ótirikti shyndaı qylyp kórsetetin tirlikten aýlaq boldy. Olar árbir kórmege taqyrptary boıynsha tarıhty zerttep, zerdelep oı-tujyrymdary bir jerden shyqqan kezge deıin teatr ákterleri sııaqty únemi daıyndyq jasady. Árbir kórinistiń mazmuny, maǵynasy bolýyna zer saldy.
Qoıylymdar (performans) kórsetý úshin meıli ol baqsylyq, meıli ol qoǵamdyq máseleler bolsyn árbir qımyl, árbir is-áreket, árbir syzyq, árbir kórkemdik sheshim jáne olardy kórsetýdegi kórinis kompozıııasynyń atrıbýttarynyń ózine aıtar oılarynyń birtutas tujyrymda maǵynaly bolýyna asa mán berdi. Máselen qyzyl traktorshylardyń 1995 jyly «Shyǵysqa saıahat» ınstallıaııa jáne performanstyq kórinistegi kórmesin Shymkent oblysy, Qazyǵut taýynyń eteginde ornalasqan Quryq Shelter aýylynda ótkizdi. Bul akııalyq kórmede sýretshiler men birge aýyl turǵyndary da aǵashtan, butaqtardan, matalardan, kıizderden ınstallıaııa jasap turǵyzdy. Art top músheleri ulttyq aspaptarda oınap, baqsylardyń bılerin bılep, zikir saldy. Top músheleriniń árbiri óz rólderin sezimmen oryndap, ulttyq etnomádenıetin de tys qaldyrǵan joq. Kóshpendilerdiń ómir tirshiligin, bolmysyn shynaıy kórsetti. Turmys tirshilikte kúndelikti boljap jasaıtyn yrymdardy da sýretshiler óz ereksheligimen kórsetken. Aıtalyq adraspan tutatý, onymen alastaý, analadaǵy shaıtandar men jaman energııalardy tazalaý úshin qoldanǵandarynda aıtady. Olar osy performans qoılymdaǵy barlyq rásimderdi atqaryp bolǵan soń qazaq dalasyn jaman, las energııadan tazartý maqsatta rásimdi oryndady. Mundaı áreketterin saıahat, rýhqa tabyný, qajylyq degen uǵymda – nomadttyq mádenıettiń tarıhynan syr bólisken edi. Shyǵarmashylyq izdenis, qoltańba, erekshelik jaǵyn o bastan oılyp, olar toptyń qurylǵan sátinen-aq, qazaq beıneleý ónerinde óz mektebin, óz tilderin qalyptastyrýdy aldaryna maqsat etken.
Synshy Janat Baımuhametov osy másele týraly mynadaı pikir bergen: «... Hýdojnıkı-akıonıstı - eto, pojalýı, ta edınstvennaıa kategorııa lıýdeı, blagodarıa kotoroı opyt fılosofstvovanııa projıvaetsıa aktýalnym, v býkvalnom smysle deıstvennym obrazom. Dlıa nıh fılosofstvovanıe – eto ne goloe teoretızırovanıe, t.e. sozeranıe sebıa na fone svoıh poroı prıchýdlıvyh artefaktov. Eto, prejde vsego deıstve – lakonıchnyı, ýmestnyı, ýdachno vyverennyı, dramatıchnyı po soderjanııý jest, ımeıýıı kak ekzogennyı, tak ı endogennyı harakter. Hýdojnık zdes vystýpaet v kachestve svoeobraznoı membrany, pogranıchnoı strýktýry, chýtko reagırýıýeı na sılovye lınıı lıbıdınalnoı energıı kollektıvnogo telo» [2. 17 b].
Negizinde kópshilik «Qyzyl traktor» shymkentten shyqqan ártister ujymy dep túsindi. Óıtkeni shyǵarmashylyqtaryn mýzykamen baılanystyrdy. Olar barlyq akııalyq kórmelerin qobyz únimen, daýylpazdyń dabylymen baılanystyryp, taqyryptyq mazmun men onyń mańyzdylyǵyn kórermenge jetkizip otyrdy. Aıtalyq Transavangard álemdik retinde, ıaǵnı eýro-atlantıkalyq–koneptýalızmge reakııa retinde týyndaǵan tendenııa. Bul býrjýazdy álemniń qubylysy, oǵan taýar retinde qajet dástúrli stanokty kartınanyń jandanýy qajet. Shymkenttik joba retinde «ózge orynda jáne ózge ýaqytta» týyndady – ol artta pop-art pen koneptýalızmdi qaldyrǵan joq, ol sorealızmdi qaldyrdy. Eger transavangard «dástúrge burylý», ótkenge oralý dep túsinse, onda shymkentterdiń avangardty jobasy «bolashaqqa oralý» retinde qaralady.
Toptyń ár qatysýshy (Moldaǵul Narymbetov, Vıtalı Sımakov, Smaıl Baıalıev, Saıd (Ábilseıt) Atabekov, Arystanbek Shalbaev) óziniń jeke shyǵarmashylyǵyn júzege asyrdy – «traktorshylardyń» stılıstıkalyq eńbekteri túrli boldy. Alaıda ol mekteptiń prınıpterin qatań ustanýǵa mindetti boldy. Eger de, qurylǵannan bastap osy kúngi ótken kórmeniń tizimin qarasaq: 1990 jyly «Qyzyl patsha», «Qyzyl traktor». 1991 jyly «Shymkent-Transavangard» Kafedralnyı sobor kórme zaly, Almaty. 1992 jyly «SaA» kórmesi DH, Reseı. 1995 jyly Kórme-akııa «Shyǵys eline saıahat» Qazǵurt taýy, Quryq shelter aýyly, Ońtústik Qazaqstan. «Qyzyl traktor» QR Á. Qasteev at. MÓM, Almaty. 1996 jyly «Kók pere» kórmesi Tengrı-Ýmaı galerııasy, Almaty. 1997 jyly Halyqaralyq bıenall «Azııa Art» Tashkent. 1998 jyly 1-shi Soros-Almaty zamanaýı óneri ortalyǵynyń jyldyq kórmesi «Ózin-ózi ındentıfıkaııalaý: fýtýrologııalyq boljam», Almaty. «Óner aýmaǵy» QR Á. Qasteev at. MÓM, Almaty. 1999 jyly «Tengrı Hat» zamanaýı óner ortalyǵy, Vılson, Lıtva. 2000 jyly Úshinshi Eýrazııalyq teleforým, Máskeý, Reseı. Túrkistannyń 1500 jyldyǵyna arnalǵan kórme, Parıj, Franııa. 2-shi Soros-Almaty zamanaýı óneri ortalyǵynyń jyldyq kórmesi «Kommýnıkaııalar. Ózara áreket tájirıbesi» Almaty. Halyqaralyq festıval «Master-klass», Almaty«Transzendenz», Kýnsthalle, Vena, Avstrııa. 2001jyly «Qyzǵaldaq jáne Adam» festıval QR Á. Qasteev at. MÓM, Almaty. «Qyzyl traktor» art-tobyna 10 jyl Halyqaralyq bıznes akademııasy, Almaty. 2002 jyly «Tengrı-Ýmaı 2002» Halyqaralyq kórkemsýret festıvali, Aıshyq qala, Tengrı-Ýmaı galerııasy, Almaty. «Eýrazııalyq sındrom» Halyqaralyq kórme, Desht-ı-Art Ortalyǵy, Qaraǵandy. Zamanýaı óneri ortalyǵy, Ekaterınbýrg, Reseı. Zamanaýı mýzykalyq festıvali, Derborens, Shveıarııa. «Trans Forma» Zamanaýı óneri ortalyǵy, Jeneva, Shveıarııa. «No Mad’s Land» Álemdik mádenıet úıi, Berlın, Germanııa. 2003 jyly Pragalyq kvadrıennal, Praga, Chehııa. 2004 jyly «BIG Kazakhstan expedition» Shyǵys Qazaqstan, Ońtústik Qazaqstan. 2005 jyly «Stoıachıe Noskı» Ortalyq Azııa festıvali, Dúnıejúzilik bank, Vashıngton 5-shi Bishkek, 1-shi sáýir konkýrsy, Stýdııa «Museum», Ulttyq G. Áıtıev at. Óner mzeıi, Bishkek, Qyrǵystan. 2006 jyly «Avtoportret v natýre» 6-shy sáýir konkýrsy, Stýdııa «Museum», Ulttyq G. Áıtıev at. Óner mzeıi, Bishkek, Qyrǵystan. «Barrel.kz», Soros zamanaýı óner ortalyǵy, Almaty. «Polycentral» festıvali Gambýg, Germanııa. «Jasyl daýyl» barabanshylar festıvali, Almaty. «Kýlplatforma» mádenıet jáne óner festıvali, Astana. 2010, 2011 jyly ARNBAT FEST festıvali boldy, Astana. 2012 jyly ARNBAT FEST festıvali, Astana (Sýretshi Moldaǵul Narymbetovtiń dúnıeden ozǵannan keıin, onyń ınstallıaııalyq sulabalaryn jasap, kórme ótkizildi). 2013 jyly «Aq tún» zamanaýı óner festıvali, Perm. «ArtBatfest» festıval. 2014 jyly «Qyzyl traktor 777» kórme, Almaty Tengrı-Ýmaı galerııasy, Almaty. 2016 jyly «SHYMKENT ART DAYS», Shymkent 2017 jyly «ArtBatfest» festıval Astana.
Atalǵan «Shymkenttik Qyzyl Traktory» tobynyń kórmeleri álemniń barlyq jerinde demontraııalandy desek te bolady. Árbir aýqymdy kórmeni uıymdastyryp, ondaǵy sýretter men qondyrǵylar sońǵy birneshe jylda týyndaǵan áleýmettik jáne saıası qıyndyqtardy naqty kórsetedi. Negizinde, kórmeniń árbir jumysy bir birinen bólek bolýy múmkin, biraq tutas tujyrymnan týyndaǵan kórinister, qoıylymdar toptyń naǵyz bolmysyn tanytady. Sonymen qatar, qarapaıym kıim, qarapaıym zattar, ıaǵnı turmys tirshilikte qoldanatyn buıymdardan tamyry tereńde jatqan ulttyq mádenıettiń, fılosofııasyn zamanaýı dáýirdiń bolmysymen baılanystyra otyryp, jan-jaqty qozǵap, tolyǵymen beınelengen, aıtylǵan shyǵarmalar.
Qyzyl traktor tutas fenomen retinde tanylady. Toptyń shyǵarmashylyq taktıkasy kórkemdik restavraııa dep túsindirilip júrdi. Demek baqsylardyń arhaıkalyq ǵuryptary, sýfıılik praktıka, dástúrli qazaq óneri, ıaǵnı ulttyqty tikeleı ári ońaı, ulyqtaý jáne reprezentaııalaý tásil. Keıde mundaı baǵalaýsyz-beıtarap estiledi. Qyzyltraktorshylar keıde astarly túrde eksportty baǵyttaǵy, ústirt etnografızmde aıtady.
Aıtalyq sýretshi Moldaǵul Narymbetov «Rýh» galerııasynda keskindeme jáne keńistik nysandary qoıylǵan jeke kórmesinde (1995) kelgen kórermenderge ekspozıııany kórý aldynda qoldaryn jýý rásimin jasady, odan keıin aǵashtan órilgen darbazadan ótýdi usyndy. Ekspozıııadaǵy totaldy ınstallıaııa almalarmen jáne almurttarmen jabylǵan edi. Ár kelýshi sol jemisterden dám tatý kerek. Al sýretshi bul sátte dombyrada óz ımprovızaııasyn tartyp otyrdy. Ol dombyrany qobyzǵa aınaldyrǵan birinshi baqsy.
Negizinde sol 80-shi jyldardyń ekinshi jartysynda qurylǵan art toptar men sýretshiler ınstallııaııa, performans nemese kontemprarı art degendi bilmegen jáne túsinbegen. Jalpy alǵanda sýretshiler modernızm aǵymy, avangard, transavangard, abstrakııa, kýbızm sııaqty baǵyttarmen tereń tanys boldy. Qazirgi kezde postmodernızm dep atalatyn óner aǵymyndaǵy jańa óner – koneptýalızm tarıhta belgili bolǵanmen keńes dáýirinde naqty ashyq aıtylǵan joq. Sondyqtan da sýretshiler ıntýıtıvti jasap júrgen dúnıelerin «izdenis» dep túsindi. Ónertaný tarıhynda tek 2000 jyldardyń bas kezinde ǵana endi túsinikti bola bastady.
Qalyptasqan kórkemdik júıeniń jalpy zańdylyǵyn quraıtyn strýktýra – forma. Sol qalyptasqan zańdylyq shyǵarma qurylymyna, formanyń obraz jasaýdaǵy sıpattyq ereksheligine birdeı áser etedi. Sýretshiler jumystyń mazmunyn ashý barysynda naqysh, sýret jáne forma, uǵymdaryn paıdalanady. Mánsiz óner men fıgýratıv, avangardtyń jańa tolqyny jáne klassıkalyq realızmge degen kenetten paıda bolǵan qyzyǵýshylyq, neoprımıtıvızm men taza abstrakııa, sımvolızm men ekspressıonızm, prokeskindemeli abstrakııa, gemetrııalyq abstrakııa, mınımalızm, pop-art jáne taǵy basqa mánerler adam úshin qabyldaý kúrdeli bola bastaǵanmen adamnyń ózin-ózi jáne qorshaǵan ortany taný úderisin jeńildetý múmkindigine jeteledi. Adamnyń shyndyqty qabyldanýynyń múmkin bolatyn varıaııalary sýretshilerdiń qalamy arqyly avtorlyq birtutas álemge, metaforalar men plastıkalyq kodtar júıelerine aýystyrylýda.
Ulttyq tarıhqa, túrkilik, eýrazııalyq arhaıkaǵa degen qyzyǵýshylyq arty. Oǵan nysandardyń shartylyq tańbalary jáne sheshimderdiń ásemdilik kórinisteri de sáıkes kelý úshin kóne tarıh, mádenıet, etnografııa fılosofııa, psıhologııa salalaryna tereń úńile qaıta paraqtaýǵa týra keldi. Aıtar oıyn dóp basyp kórsetý úshinde tanymy men bilimi teń bolýdy talap etedi. Osy qaǵıdalardy ustanǵan art-toptyń sýretshileri keskindeme, músin, grafıka, qolóner salalarynan zamanaýı ónerdiń shyńyn kórsetti.