Maqala / #stýdentSózi
"Qyzyl traktor" nemese "Shymkenttik-transavangard" art-toby
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 26.05.2018
Avtory: Айдана Марат
Maqala
"Qyzyl traktor" nemese "Shymkenttik-transavangard" art-toby
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 26.05.2018
Avtory: Айдана Марат
"Qyzyl traktor" nemese "Shymkenttik-transavangard" art-toby

Qazaqstan kásibı beıneleý
ónerinde 1960-70 jyldarda jeke shyǵarmashylyǵymen tanylǵan sýretshiler 1980 jyldyń
ekinshi jartysynan bastap oılary bir jerden toǵysqan, sol kezdiń sıtýaııasyna
qaraı dóp basyp aıtalatyn sýretshiler birigip óz koneptýaldy ıdeıalaryn halyqpen
bólisti. Turaqty óner sıpatyna úırengen kórermen sýretshilerdiń selt etkizetin
koneptýaldy ıdeıalary tań qaldyrdy.

Sýretshiler barsha jurttyń aldynda
kenepke salynǵan klassıkalyq kompozıııanyń ornyna qorqynyshty, dene tú
rshiktirer qoıylymdarmen,
ersi, mánsiz kórinetin qurylymdarmen, ebesiz, ebeleń kıimdermen shyqty. Syrt
kózderde – bul ne, nege degen suraqtar maza bermedi. Sýretshiler óz tarapynda
birinen soń biri toptasyp kóshede, buzylǵan ǵımarattarda, jertólede akııalaryn
basa kórsetip jatty. Sondaı art toptardyń biri «Qyzyl traktor» (Shymkenttik-Transavangard
art-toby).

1990 jyldary qurylǵan Qyzyl
traktorshylar tobynda Shymkent qalasyndaǵy Ábilhan Qasteev atyndǵa kórkemsýret
ýchılıesiniń ustazdary men stýdenteri edi. Toptyń qurylýyna 1989 jyly ustazdar
men stýdenterdiń shet elderge tehnologııalyq tájirıbıe almasý joldamalary sebep
bolǵan. Olar Polshaǵa, Varshavaǵa, Belostokqa, Lıýblınge baryp, olardyń ulttyq
mádenıetin, mýzeılerin, qala ómirin, ultshylardyń konlagerin óz kózimen kórip,
ózderine táýelsiz jerdiń atmosferasynyń qandaı ekenin sezip kelgen bolatyn.  

Keńes dáýiri men ol jaqtyń aýasyn
salystyrǵan 70 jyl boıy qazaqstandyqtar bir jerdi aınalyp taptap júrgenin
sezingen. Sodan, olar elge oralǵan soń stýdentterdiń ýchılıe qabyrǵasynda
akademııalyq ónerden jáne keńestik ıdeologııadan aspaıtyn bilimderine kóńilderi
tolmaı, kúndiz memlekettik oqý jospary boıynsha bilimderin jalǵastyryp, keshke
jatahanaǵa jınalyp ónerdiń basqa ádis-tásilderi men tehnıkalaryn zerttep,  tanysty. Ónerdiń basqa álemine degen
qyzyǵýshylyqtary men qushtarlyqtary oıanady. Sonymen qatar ýchılıege 1970 jyly
Ýfadan kelgen sýretshi, oqytýshy Vıtalı Sımakov keńes kezinde tıym salynǵan
materıaldar boıynsha dáris oqydy. Aıtalyq «Modern»-aǵymy jáne onyń baǵyttaryn,
ondaǵy maqsat, túsinik, forma, faktýrasy sııaqty máner men ádisteri týraly.
Sýretshi Vıtalı Sımakov 1980 jyly Shymkent kórkemsýret ýchılıesinde «Modernızm»
taqyrybynda arnaıy semınar uıymdastyrǵan. Semınarǵa qatyýshylardyń ishinde
bolashaq «Qyzyl traktordyń» músheleri de boldy. Shyǵarmashylyq izdenis, kózdegen
maqsattaryn negizdeý, dáripteý joldaryn qarastyrdy. Sýretshilerdiń eýropanyń HH
ǵasyrdaǵy beıneleý óner tarıhyn zertteı otyryp, 70 jyl umyt bolǵan ulttyq
tarıhymyzǵa, mádenıetimizge, kóshpeli halyqtyń etnomádenıetine degen izdenis
qushtarlyqtary oıandy [1].

1990 jyl Shymkent qalasynda
«Transavangard» art toby qurylyp, onyń quramyndaǵy sýretshiler: Moldaǵul
Narymbetov,  Vıtalı Sımakov, Smaıl
Baıalıev, Saıd (Ábilseıt) Atabekov, Arystanbek Shalbaev boldy. Turaqty tór
sýretshiden quralǵan bul top, sol 1990 jyly «Qyzyl
patsha» atty alǵashqy kórmelerin ótkizdi. Sodan keıin Almaty qalasynda «Shymkent Transavangard» kórmesin
uıymdastyrdy. Kórmeden keıin sýretshilerdiń ármen qaraı umtylystary eki esege
artyp, halqyna aıtary, kórsetteri kóp art toptyń koneptýaldy ıdeıalarǵa, oı
tastaıtyn qubylystarǵa toly boldy.

Shymkent obylystyq tarıhı ólketaný
mýzeıinde uıymdastyrylyǵan kórmeniń attyn «Qyzyl
traktor» dep sýretshi M. Narymbetov oılap tapqan eken. Óıtkeni sol mýzeıdiń
aldynda tyń ıgerý saıasatyndaǵy alǵashqy traktorlardyń biri - qyzyl traktor
tarıhtyń jańǵyryǵy retinde eskertkish etip qoıylǵan. Sodan art top «Qyzyl traktor» bolyp aýystyryldy.
Art-top sýretshileri sol traktordy qoldarymen jýyp, taǵzym etip, kórme ashqan
bolatyn.

Qyzyl traktorshylar óz retinde
Táńirlik qoıylymdary men kóshpendiler mádenıetin, osy zamanǵy kóshpelilerdiń
medıtatıvti ınstallıaııasy men qoıylymdardy, qondyrǵylar men músinder arqyly
ulttyq rýhtyń bolmysy, ondaǵy tylsym dúnıeni dańǵyra, daýylpaz, qobyz únimen
tolyqtyryp, Ortalyq Azııadaǵy jańa estetıka men qazirgi zamanǵy ónerdiń jańa
tilin qalyptastyrýǵa tyrysty.

Shırek ǵasyrlyq jolda Shymkent
transavangardshylar «Qyzyl traktor» nyshanymen kóp etaptyq kezeńderdi kútti. Olar
sol 90-shy jyldardaǵy daǵdarys, qoǵamda bolyp jatqan jaǵdaılardy halyqpen birge
kórdi. Birde sharyqtaý, birde synǵa túsip eńsesi túsken traktorshy avangardshylar
synǵa qaramastan kózdegen jobasynyń syzyq boıymen qozǵalystaryn toqtatpady.
Ulttyq ańyzdan rýh alǵan art-toptyń músheleri esh qıyndyqqa moıynsynbaı alǵa
umtyldy.

Qyzyltraktorshylar toby Stambýl,
Máskeý, Perm, Veneııa jáne Nıý-Iorktiń kórkem jerlerine baryp, óz ónerlerin
pash etti. Shyǵarmashylyq koneptýaldyq ıdealarynda Qyzyl traktorshylar óz
oılarynan qıystyryp, ótirikti shyndaı qylyp kórsetetin tirlikten aýlaq boldy.
Olar árbir kórmege taqyrptary boıynsha tarıhty zerttep, zerdelep oı-tujyrymdary
bir jerden shyqqan kezge deıin teatr ákterleri sııaqty únemi daıyndyq jasady.
Árbir kórinistiń mazmuny, maǵynasy bolýyna zer saldy.

Qoıylymdar (performans) kórsetý
úshin meıli ol baqsylyq,  meıli  ol
qoǵamdyq  máseleler  bolsyn
árbir  qımyl, árbir is-áreket,
árbir  syzyq,  árbir
kórkemdik sheshim jáne olardy
kórsetýdegi kórinis kompozıııasynyń
atrıbýttarynyń ózine aıtar oılarynyń birtutas tujyrymda maǵynaly bolýyna
asa mán berdi. Máselen qyzyl traktorshylardyń 1995 jyly «Shyǵysqa saıahat»
ınstallıaııa jáne performanstyq kórinistegi kórmesin Shymkent oblysy, Qazyǵut
taýynyń eteginde ornalasqan Quryq Shelter aýylynda ótkizdi. Bul akııalyq kórmede
sýretshiler men birge aýyl turǵyndary da aǵashtan, butaqtardan, matalardan,
kıizderden ınstallıaııa jasap turǵyzdy. Art top músheleri ulttyq aspaptarda oınap,
baqsylardyń bılerin bılep, zikir saldy. Top músheleriniń árbiri óz rólderin
sezimmen oryndap, ulttyq etnomádenıetin de tys qaldyrǵan joq. Kóshpendilerdiń
ómir tirshiligin, bolmysyn shynaıy kórsetti. Turmys tirshilikte kúndelikti boljap
jasaıtyn yrymdardy da sýretshiler óz ereksheligimen kórsetken. Aıtalyq adraspan
tutatý, onymen alastaý, analadaǵy shaıtandar men jaman energııalardy tazalaý úshin
qoldanǵandarynda aıtady. Olar osy performans qoılymdaǵy barlyq rásimderdi
atqaryp bolǵan soń qazaq dalasyn jaman, las energııadan tazartý maqsatta rásimdi
oryndady. Mundaı áreketterin saıahat, rýhqa tabyný, qajylyq degen uǵymda –
nomadttyq mádenıettiń tarıhynan syr bólisken edi. Shyǵarmashylyq izdenis,
qoltańba, erekshelik jaǵyn o bastan oılyp, olar toptyń qurylǵan sátinen-aq, qazaq
beıneleý ónerinde óz mektebin, óz tilderin qalyptastyrýdy aldaryna maqsat
etken.

Synshy Janat Baımuhametov osy másele týraly mynadaı pikir
bergen: «... Hýdojnıkı-akıonıstı - eto, pojalýı, ta edınstvennaıa kategorııa
lıýdeı, blagodarıa kotoroı opyt fılosofstvovanııa projıvaetsıa aktýalnym, v
býkvalnom smysle deıstvennym obrazom. Dlıa nıh fılosofstvovanıe – eto ne goloe
teoretızırovanıe, t.e. sozeranıe sebıa na fone svoıh poroı prıchýdlıvyh
artefaktov. Eto, prejde vsego deıstve – lakonıchnyı, ýmestnyı, ýdachno
vyverennyı, dramatıchnyı po soderjanııý jest, ımeıýıı kak ekzogennyı, tak ı
endogennyı harakter. Hýdojnık zdes vystýpaet v kachestve svoeobraznoı membrany,
pogranıchnoı strýktýry, chýtko reagırýıýeı na sılovye lınıı lıbıdınalnoı energıı
kollektıvnogo telo» [
2. 17 b].

Negizinde kópshilik «Qyzyl traktor» shymkentten shyqqan
ártister ujymy dep túsindi. Óıtkeni shyǵarmashylyqtaryn mýzykamen baılanystyrdy.
Olar barlyq akııalyq kórmelerin qobyz únimen, daýylpazdyń dabylymen
baılanystyryp, taqyryptyq mazmun men onyń mańyzdylyǵyn kórermenge jetkizip
otyrdy. Aıtalyq Transavangard álemdik retinde, ıaǵnı
eýro-atlantıkalyq–koneptýalızmge reakııa retinde týyndaǵan tendenııa. Bul
býrjýazdy álemniń qubylysy, oǵan taýar retinde qajet dástúrli stanokty
kartınanyń jandanýy qajet. Shymkenttik joba retinde «ózge orynda jáne ózge
ýaqytta» týyndady – ol artta pop-art pen koneptýalızmdi qaldyrǵan joq, ol
sorealızmdi qaldyrdy. Eger transavangard «dástúrge burylý», ótkenge oralý dep
túsinse, onda shymkentterdiń avangardty jobasy «bolashaqqa oralý» retinde
qaralady.

Toptyń ár qatysýshy (Moldaǵul Narymbetov,  Vıtalı Sımakov, Smaıl Baıalıev, Saıd
(Ábilseıt) Atabekov, Arystanbek Shalbaev) óziniń jeke shyǵarmashylyǵyn júzege
asyrdy – «traktorshylardyń» stılıstıkalyq eńbekteri túrli boldy. Alaıda ol
mekteptiń prınıpterin qatań ustanýǵa mindetti boldy. Eger de, qurylǵannan
bastap osy kúngi ótken kórmeniń tizimin qarasaq: 1990 jyly «Qyzyl patsha», «Qyzyl
traktor». 1991 jyly «Shymkent-Transavangard» Kafedralnyı sobor kórme zaly,
Almaty. 1992 jyly «SaA» kórmesi DH, Reseı. 1995 jyly  Kórme-akııa «Shyǵys eline saıahat» Qazǵurt
taýy, Quryq shelter aýyly, Ońtústik Qazaqstan. «Qyzyl traktor» QR Á. Qasteev at.
MÓM, Almaty. 1996 jyly «Kók pere» kórmesi Tengrı-Ýmaı galerııasy, Almaty. 1997
jyly Halyqaralyq bıenall «Azııa Art» Tashkent. 1998 jyly 1-shi Soros-Almaty
zamanaýı óneri ortalyǵynyń jyldyq kórmesi «Ózin-ózi ındentıfıkaııalaý:
fýtýrologııalyq boljam», Almaty. «Óner aýmaǵy» QR Á. Qasteev at. MÓM, Almaty.
1999 jyly «Tengrı Hat» zamanaýı óner ortalyǵy, Vılson, Lıtva. 2000 jyly Úshinshi
Eýrazııalyq teleforým, Máskeý, Reseı. Túrkistannyń 1500 jyldyǵyna arnalǵan
kórme, Parıj, Franııa. 2-shi Soros-Almaty zamanaýı óneri ortalyǵynyń jyldyq
kórmesi «Kommýnıkaııalar. Ózara áreket tájirıbesi» Almaty. Halyqaralyq
festıval «Master-klass», Almaty«Transzendenz», Kýnsthalle, Vena, Avstrııa.
2001jyly «Qyzǵaldaq jáne Adam» festıval
QR Á. Qasteev at. MÓM, Almaty. «Qyzyl traktor» art-tobyna 10 jyl
Halyqaralyq bıznes akademııasy, Almaty. 2002 jyly «Tengrı-Ýmaı 2002» Halyqaralyq
kórkemsýret festıvali, Aıshyq qala, Tengrı-Ýmaı galerııasy, Almaty. «Eýrazııalyq
sındrom» Halyqaralyq kórme, Desht-ı-Art Ortalyǵy, Qaraǵandy. Zamanýaı óneri
ortalyǵy, Ekaterınbýrg, Reseı. Zamanaýı mýzykalyq festıvali, Derborens,
Shveıarııa. «Trans Forma» Zamanaýı óneri ortalyǵy, Jeneva, Shveıarııa. «No Mad’s
Land» Álemdik mádenıet úıi, Berlın, Germanııa. 2003 jyly Pragalyq kvadrıennal,
Praga, Chehııa. 2004 jyly «BIG Kazakhstan expedition» Shyǵys Qazaqstan, Ońtústik
Qazaqstan. 2005 jyly «Stoıachıe Noskı» Ortalyq Azııa festıvali, Dúnıejúzilik bank,
Vashıngton 5-shi Bishkek, 1-shi sáýir konkýrsy, Stýdııa «Museum», Ulttyq      G. Áıtıev at. Óner mzeıi, Bishkek,
Qyrǵystan. 2006 jyly «Avtoportret v natýre» 6-shy sáýir konkýrsy, Stýdııa
«Museum», Ulttyq G. Áıtıev at. Óner mzeıi, Bishkek, Qyrǵystan. «Barrel.kz»,
Soros zamanaýı óner ortalyǵy, Almaty. «Polycentral» festıvali Gambýg, Germanııa.
«Jasyl daýyl» barabanshylar festıvali, Almaty. «Kýlplatforma» mádenıet jáne
óner festıvali, Astana. 2010, 2011 jyly ARNBAT FEST festıvali boldy,  Astana. 2012 jyly ARNBAT FEST festıvali,
Astana (Sýretshi Moldaǵul Narymbetovtiń dúnıeden ozǵannan keıin, onyń
ınstallıaııalyq sulabalaryn jasap, kórme ótkizildi). 2013 jyly «Aq tún» zamanaýı
óner festıvali, Perm. «ArtBatfest» festıval. 2014 jyly «Qyzyl traktor 777»
kórme, Almaty Tengrı-Ýmaı galerııasy, Almaty. 2016 jyly «SHYMKENT ART DAYS»,
Shymkent 2017 jyly «ArtBatfest» festıval Astana.

Atalǵan «Shymkenttik  Qyzyl Traktory» tobynyń kórmeleri álemniń
barlyq jerinde demontraııalandy desek te bolady. Árbir aýqymdy kórmeni
uıymdastyryp, ondaǵy sýretter men qondyrǵylar sońǵy birneshe jylda týyndaǵan
áleýmettik jáne saıası qıyndyqtardy naqty kórsetedi. Negizinde, kórmeniń árbir
jumysy bir birinen bólek bolýy múmkin, biraq tutas tujyrymnan týyndaǵan
kórinister, qoıylymdar toptyń naǵyz bolmysyn tanytady. Sonymen qatar, qarapaıym
kıim, qarapaıym zattar, ıaǵnı turmys tirshilikte qoldanatyn buıymdardan tamyry
tereńde jatqan ulttyq mádenıettiń, fılosofııasyn zamanaýı dáýirdiń bolmysymen
baılanystyra otyryp, jan-jaqty qozǵap, tolyǵymen beınelengen, aıtylǵan
shyǵarmalar.

Qyzyl traktor tutas fenomen retinde tanylady. Toptyń
shyǵarmashylyq taktıkasy kórkemdik restavraııa dep túsindirilip júrdi. Demek
baqsylardyń arhaıkalyq ǵuryptary, sýfıılik praktıka, dástúrli qazaq óneri, ıaǵnı
ulttyqty tikeleı ári ońaı, ulyqtaý jáne reprezentaııalaý tásil. Keıde mundaı
baǵalaýsyz-beıtarap estiledi. Qyzyltraktorshylar keıde astarly túrde eksportty
baǵyttaǵy, ústirt etnografızmde aıtady.

Aıtalyq sýretshi Moldaǵul
Narymbetov «Rýh» galerııasynda keskindeme jáne keńistik nysandary qoıylǵan jeke
kórmesinde (1995) kelgen kórermenderge ekspozıııany kórý aldynda qoldaryn jýý
rásimin jasady, odan keıin aǵashtan órilgen darbazadan ótýdi usyndy. Ekspozıııadaǵy
totaldy ınstallıaııa almalarmen jáne almurttarmen jabylǵan edi. Ár kelýshi sol
jemisterden dám tatý kerek. Al sýretshi
bul sátte dombyrada óz ımprovızaııasyn tartyp otyrdy. Ol dombyrany
qobyzǵa aınaldyrǵan birinshi baqsy.

Negizinde sol 80-shi jyldardyń ekinshi jartysynda qurylǵan
art toptar men sýretshiler ınstallııaııa, performans nemese kontemprarı art
degendi bilmegen jáne túsinbegen. Jalpy alǵanda sýretshiler modernızm aǵymy,
avangard, transavangard, abstrakııa, kýbızm sııaqty baǵyttarmen tereń tanys boldy.
Qazirgi kezde postmodernızm dep atalatyn óner aǵymyndaǵy jańa óner –
koneptýalızm tarıhta belgili bolǵanmen keńes dáýirinde naqty ashyq aıtylǵan
joq. Sondyqtan da sýretshiler ıntýıtıvti jasap júrgen dúnıelerin «izdenis» dep
túsindi. Ónertaný tarıhynda tek 2000 jyldardyń bas kezinde ǵana endi túsinikti
bola bastady.

Qalyptasqan
kórkemdik júıeniń jalpy zańdylyǵyn quraıtyn
strýktýra – forma. Sol qalyptasqan zańdylyq shyǵarma qurylymyna, formanyń
obraz jasaýdaǵy sıpattyq ereksheligine birdeı áser etedi. Sýretshiler jumystyń
mazmunyn ashý barysynda naqysh, sýret jáne forma, uǵymdaryn paıdalanady. 
Mánsiz óner men
fıgýratıv, avangardtyń jańa tolqyny jáne klassıkalyq realızmge degen kenetten
paıda bolǵan qyzyǵýshylyq, neoprımıtıvızm men taza abstrakııa, sımvolızm men
ekspressıonızm, prokeskindemeli abstrakııa, gemetrııalyq abstrakııa, mınımalızm,
pop-art jáne taǵy basqa mánerler adam úshin qabyldaý kúrdeli bola bastaǵanmen
adamnyń ózin-ózi jáne qorshaǵan ortany taný úderisin jeńildetý múmkindigine
jeteledi. Adamnyń shyndyqty qabyldanýynyń múmkin bolatyn varıaııalary
sýretshilerdiń qalamy arqyly avtorlyq birtutas álemge, metaforalar men
plastıkalyq kodtar júıelerine aýystyrylýda.

Ulttyq tarıhqa,
túrkilik, eýrazııalyq arhaıkaǵa degen qyzyǵýshylyq arty. Oǵan nysandardyń shartylyq
tańbalary jáne sheshimderdiń ásemdilik kórinisteri de sáıkes kelý úshin kóne
tarıh, mádenıet, etnografııa fılosofııa, psıhologııa salalaryna tereń úńile qaıta
paraqtaýǵa týra keldi. Aıtar oıyn dóp basyp kórsetý úshinde tanymy men bilimi
teń bolýdy talap etedi. Osy qaǵıdalardy ustanǵan art-toptyń sýretshileri
keskindeme, músin, grafıka, qolóner salalarynan zamanaýı ónerdiń shyńyn
kórsetti.

Qyzyl traktor tobynyń ónerin

">myna siltemeden kóre alasyzdar.

Ádebıetter:

  1. O. Shatalova, A. Gırık. Polýtoroglazyı strele: partııa na kobyze // statıa o tvorchestve Moldogýla Narymbekova. Jýrnal «Tamyr» №8 2006.
  2. J. Baımýhametov. Provınıonalnaıa samoıdentıchnost: ýnıversalı ıdıolekty. // Aktýalno ob aktýalnom // sbornık stateı kazahstanskıh ıskýsstvovedov. Almaty, AIK-2000
  3. J. Djanabaeva Alma-atınskaıa hýdojestvennaıa sreda. // Hýdojestvennyı jýrnal №19-20 1998
  4. E. Malınovskaıa. Hronıka hýdojestvennoı jıznı Kazahstana nachala 90-h gg. // Aktýalno ob aktýalnom // sbornık stateı kazahstanskıh ıskýsstvovedov. Almaty, AIK-2000