Maqala / #stýdentSózi
Dárejan Ómirbaev: «Qazaqstanda kıno ınstıtýtyn ashý kerek»
Rejısser Dárejan Ómirbaevpen birge kıno álemine sholý.
Bólim: Kıno
Datasy: 12.05.2017
Avtory: Дидар Мұрат
Maqala
Dárejan Ómirbaev: «Qazaqstanda kıno ınstıtýtyn ashý kerek»
Rejısser Dárejan Ómirbaevpen birge kıno álemine sholý.
Bólim: Kıno
Datasy: 12.05.2017
Avtory: Дидар Мұрат
Dárejan Ómirbaev: «Qazaqstanda kıno ınstıtýtyn ashý kerek»

Suhbattasqan: Gúldana Imanqulova

T.Júrgenov atyndaǵy QazUÓA, kınoteledramatýrgııa, III kýrs


Ózińizdiń shyǵarmashylyǵyńyz jaıly aıtsańyz?

Alǵashqy fılmim «Shildeni» 1988 jyly túsirdim. Sodan beri, 6-7 týyndy túsirippin. Qazir Almatydaǵy Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynda sabaq beremin. Al, kıno túsirgen kezde «Qazaqfılmdemin».

Búgingi kınematografııaǵa qatysty ne aıtar edińiz?

Birinshiden, kórermenniń talǵamyn kóterý kerek. Áıtpese, Gollıvýdtyń atys-shabysyn kórip ósken kórermen jaqsy fılmderdi kórmeıdi, kınony óner retinde qabyldamaıdy. Menińshe, muny túzetýdiń bir ǵana joly bar - mektepte kınotaný sabaǵyn engizý. Bir jyldyq baǵdarlamada kıno óneri tarıhyndaǵy 100 fılmdi kórsetýge bolady. Búgingi jas kitap aldynda emes, monıtor aldynda kóp otyrady. Sondyqtan, muny eskerýsiz qaldyrýǵa bolmaıdy. Ekinshiden, kıno ınstıtýtyn ashý kerek. Máselen, «Stýdent» qanshama júlde alyp jatyr, biraq bizde ony bilmeıdi.

«Stýdent» qandaı nomınaııada júlde aldy?

Portýgalııanyń ataqty kınosynshysy Jao Bernard de Kosta atyndaǵy arnaıy syılyqty jeńip aldy.

Fılmderdiń birazy halyq úshin emes, festıvalder úshin túsirilip jatqan sekildi. Álde, ol da kınony óziń úshin túsirý bolyp eseptele me?

Festıvalderge eń kóp qatysqan rejısserlerdiń biri menmin. Festıvalder sanynyń ósip bara jatqanynyń bir sebebi – otandyq, jergilikti kıno syny joqqa jaqyn. Kezinde jaqsy festıvalder bolǵan shyǵar, búgingi festıvalderdiń kópshiligi aqyryn-aqyryn Batystyń saıası quralyna aınalyp barady. Qazir Batystaǵy keıbir forýmdarda joǵary baǵa, júlde alý úshin fılmińde ózińniń elińdi, memleketińdi, dinińdi nasharlaý qylyp kórsetýiń kerek. Tipti, osy kúni shyǵyp jatqan birjynysty mahabbat týraly kórsetseń, tipti keremet. Biraq, biz mynany umytpaýymyz kerek: kıno ómirdiń jaqsy nemese jaman jaqtaryn kórsetý quraly emes. Naǵyz kıno óneri de, mýzyka sııaqty, basty fýnkııasy – kórermenge sezim, oı, ádemilik syılaý!

Lıssabon festıvalinen qandaı áserde qaıttyńyz?

Jaqsy ásermen oraldym. Biraq, dál festıval kúni jaýyn jaýyp, kórermen az boldy. Bul festıvaldiń ereksheligi - qazylar alqasyna kınoǵa qatysy joq, alaıda, óz salasynda eleýli eńbek sińirgen adamdardy shaqyrady eken. Máselen, qazylar alqasynda Alfred Brendel degen ataqty pıanıst, taǵy eki birdeı ǵalym, al akterlerden Fannı Ardan ǵana boldy. Bul maǵan qatty unady, sebebi kınogerler bir-birin tanıdy, óziniń qatyp qalǵan shablondary bar degendeı. Qazylar kórermen retinde baǵa berdi.

Bizdiń prokatty qandaı fılmder jaýlap aldy?

«Qazaqfılm» ekranǵa ónim shyǵaryp jatqan joq. «Nege shyǵarmaısyzdar?» desek, «kórermen barmaıdy mundaı fılmderge» deıdi. Kórermen ábden atys-shabys fılmderge úırengen. Fılm túsiriledi, úkimet aqsha bólip jatyr, biraq ol kórermenge jetpeıdi, tek festıvalderge jiberiledi. Bul - úlken problema. Jaqsy fılmder joq emes, bar. Biraq ondaı fılmder bizge jetpeıdi. Bizdiń prokatty jaýlap alǵan - tek atys-shabysqa qurylǵan, jeńil fılmder. Zaman ózgerdi, qazir óner aldy - qyzyl til emes, ekran. Sony biz túsinbeı jatyrmyz.