Maqala
«Qazaq kınosynyń tarıhy» (IV.I)
IV.  Qazaq ulttyq kıno óneriniń damýy (1950-1970jj) 4.1.Qazaq kınodramatýrgııasynyń toqyraý kezeńi
Bólim: Kıno
Datasy: 10.07.2017
Avtory: QAZAQ KINOSY
Maqala
«Qazaq kınosynyń tarıhy» (IV.I)
IV.  Qazaq ulttyq kıno óneriniń damýy (1950-1970jj) 4.1.Qazaq kınodramatýrgııasynyń toqyraý kezeńi
Bólim: Kıno
Datasy: 10.07.2017
Avtory: QAZAQ KINOSY
«Qazaq kınosynyń tarıhy» (IV.I)

Gúljan NAÝRYZBEKOVA

T.Júrgenov atyndaǵy QazUÓA professory, kınotanýshy


Qazaq kınodramatýrgııasynyń toqyraý kezeńi

Mádenı dástúr jáne  ádebıet murasyna degen qyzyǵýshylyq ár eldiń tarıhynda ózinshe qalyptasady. Klassıkalyq týyndyǵa aınalǵan ádebı nusqadan  ekrandaý qubylysy álemdik kıno tarıhynda jeke erekshelii eskere otyryp, qoǵamdyq qajettilikter nátıjesinen týyndaǵany tarıhı derekterden málim. Qazaq kórkem kınosynyń tarıhynda  jınaqtalǵan tájirıbelerdi suryptaı kelgende qazirgi tańda teorııa turǵysynan tujyrymdap, bir júıege keltirýdi qajet etetin birqatar kúrdeli máselelerdiń ishinde, ásirese, ádebıet pen kınematograf baılanysy bolyp otyr.

Qazaqstan kıno óneri  tarıhynda    jazýshylardyń kınoǵa kelýi  eleýli  qubylys boldy. Klassık shyǵarma  ómiriniń uzaqtyǵy  ýaqyt ólshemimen belgilenedi.  Ondaı shyǵarma ekrandalý barysynda kıno tilinde  qaıta  jandanyp, jańa qyrynan da kórine alady. Jazba nusqadan ekrandalǵan  fılmderdiń ishinde  klassıkalyq shyǵarmanyń  “tamyr soǵysyn”  dál basyp, jazýshy oıyn óz  kózqarasy tarapynan kıno tiline asa sheberlikpen aýdara biletin kıno qaıratkerleriniń  týyndylary ǵana túp nusqaǵa sáıkes  ómirsheń kelmek.

Álemdik jáne  sovet kınosy tarıhynda búgingi kúnge deıin kınodramatýrgııa salasynda ádebı shyǵarmadan ekrandaýdyń baı tájirıbesi jınaqtaldy. Sol tájirıbelerge oraı ekrandaýdyń negizgi  prınıpteri  de júıelendirildi. Qazaq kınosy tarıhynda da ulttyq  ádebı muralardan ekrandaýdyń  óz tájirıbesi birshama barshylyq. Kıno men ádebıettiń jaqyndasý qubylysy  ónerdiń bul eki salasynyń  bir-birine berer múmkindikteri turǵysynan  óte kúrdeli másele jáne bul baılanys ár elde ult ereksheligine oraı árqalaı damydy.

Shyǵarmashylyq  qashan da izdenis. Al onyń jemisi – kórkem obraz. Jeke stıldik  ereksheligi bar kórkem beıne jasaı  bilý  shyǵarmashylyqtyń basty jeńisi bolyp tabylady. Ónerdiń qaı salasy bolsa da, kórkem beıne syrtqy orta áseri nátıjesinde jandanǵanymen de, sýretkerdiń júrek túkpirinen ǵana ózgeshe sıpat alyp, onyń ózindik  qoltańbasyn baıqatar múldem jańa týyndy bolyp qaıta týyndaıdy.

Ulttyq kınodramatýrgııanyń damý kezeńderin saralaı otyryp, kórkem prozadaǵy ózindik sýretteý erekshelikteriniń senarıı jazý isine  qanshalyqty áseri bolǵandyǵyn osy ýaqyt aralyǵynda kıno salasynda da qyzmet etken qazaq jazýshylarynyń shyǵarmashylyqtarynan kórýge bolady. Otyzynshy-qyrqynshy jyldar aralyǵynda Beıimbet Maılın, Ǵabıt Músirepov, Ilııas Jansúgirov,  Muhtar Áýezov syndy qalamgerlerdiń kıno salasyna kelýi kezeńinen ulttyq kınodramatýrgııa bastaý alǵan bolsa, qazaq kınodramatýrgııasynyń budan bylaıǵy damý satysynda órleý jáne toqyraý kezeńderi únemi almasyp otyrdy.

Elýinshi jyldardyń ekinshi jartysy men  alpysynshy jyldar aralyǵy qazaq kınodramatýrgııasy úshin óte kúrdeli kezeń boldy. Jazýshylardyń kıno salasyna kelý proesi keń etek ala bastaıdy, birinshi kezekte kásibı deńgeıde senarıster daıarlaý máseleleri qarastyrylady.  Bul tusta qazaq kıno óndirisiniń qýaty da arta bastaǵan edi.   Ár jyl saıyn shyǵarylatyn fılmderdiń sany eki esege deıin ósedi.  Bir ǵana 1955 jyl kóleminde  ekranǵa 23 kórkemsýretti fılm shyǵady. Alaıda, sannyń ósýi árqashan sapa kórsetkishi emes, ulttyq kórkem kıno óndirisi baǵytynda birshama  qıynshylyqtar kezdesip jatty, ásirese, sapalyq toqyraý eń aldymen dramatýrgııa salasyn qamtydy. Ýaqyt talabymen kelgen kórkem fılmderge degen suranysty der kezinde qamtamasyz etýge kınematografısterdiń  múmkinshilikteri bola bermedi. Asyǵys jazylǵan kınosenarııler boıynsha túsirilip jatqan fılmderdiń kópshiligi kıno óneriniń osy kezeń tusyndaǵy damý baǵyttaryn durys aıqyndaı almady. Fılm sıýjetine negiz bolǵan máselelerdiń búgingi kúnge laıyqty ózektiligine qaramastan, dramatýrgııalyq qurylym turǵysynan sapasy tómen shyǵarmalar ulttyq kıno ónerimizdi toqyraý  jolyna ákelip tiredi. Bir ǵana avtor A.Galıevtyń úsh birdeı senarııi boıynsha túsirilgen fılmder  («Malchık moı»-1962,  «I v shýtký, ı vserez»-1963, «Sprosı svoe serde»-1964)  sátsiz týyndylar bolyp tabyldy. Bul atalyp otyrǵan fılmder ulttyq kıno qoryna ekrandyq shyǵarma zańdylyqtarynyń sýretteý ádisteri jaǵynan alǵanda esh jańalyq ákele qoımady. Ortasha deńgeıdegi taǵy birqatar senarııler boıynsha «Án shaqyrady» («Pesnıa zovet»-1961j, s.avt-M.Erzınkıan), «Meniń armanym»(«Mechta moıa»-1965j, s.avtorlary-K.Satybaldın, M.Erzınkıan) sııaqty  sapasy tómen fılmder jaryq kórdi.

Elýinshi jyldardyń ekinshi jartysynan bylaıǵy ýaqytta qazaq kórkem kınosy tarıhynda biraz ózgerister bola bastaıdy.  Jańa senarııler  jazylady. Osy  jyldary «Shabandoz qyz» (1955, s.avtorlary - Sh.Hýsaınov, V.Abyzov, rej.P.Bogolıýbov) «Bizdiń súıikti dáriger» (1957, s.avtory-Ia.Zıskınd,rej.Sh.Aımanov), «Na dıkom beregý Irtysha»(1959, s.avtory-V.Abyzov, rej.E.Aron), «Tıshına»(1960, senarıı avtory - B.Tetkın, rej.A.Karpov), «Splav»(1961,s.avtorlary-I.Esenberlın, M.Erzınkıan, rej. A.Karpov) sııaqty jańa zaman taqyrybyna túsirilgen birshama sátti  fılmder ekranǵa shyǵady.

1956 jyly ótken Búkilodaqtyq kınodramatýrgter májilisi jumysynda kınodramatýrgııanyń búgingi jaǵdaıynan baıandama jasaǵan E.Gabrılovıch qazaq kınodramatýrgııasy jaıynda jaqsy pikirler aıtady, ásirese, V.Abyzov, Sh.Hýsaınov, J.Jumaqanov sııaqty kınodramatýrgterdiń jumystaryn atap kórsetedi.

Jańa zaman taqyrybyna jazylǵan senarıılerdiń mazmuny  negizinen jumysshy  taby ókilderiniń jáne aýyl sharýashylyǵy eńbekkerleriniń ómirine arnalady. Basym kópshilik fılmderdiń qurylymdyq  sıpattaý ádisterinde jasandy óndiristik konflıkt, ómir sýretterindegi shynaıylyqtyń azdyǵy, jeke harakterlar sıpatyndaǵy álsizdik  sııaqty kóptegen kemshilikter kezdesip qalyp  jatsa, onyń birden-bir sebebi - senarııler sapasynyń áli de bolsa jetkilikti dárejede kásibı deńgeıge kóterile almaǵandyǵy edi. Osy oraıda taqyryptyq josparlaý jumystaryna biraz jańalyqtar engizý maqsatymen 1958 jyly kınosenarııler baıqaýy jarııalanady. Osy bir jyl kóleminde 50 astam kınosenarııler jazylyp, konkýrsqa qatysady, alaıda, olardyń taqyryp ashýdaǵy álsizdigi bul senarııler boıynsha birde bir fılm qoıýǵa múmkindik bermeıdi. 1962 jyldyń sońynda Jazýshylar Odaǵynyń  Basqarmasy jáne Qazaqstan kıno óneri qyzmetkerleri bıýrosynyń  uıymdastyrýymen birlesken pleným ótedi, munda Ǵabıt Músirepov óziniń baıandamasynda qazaq kınodramatýrgııasyndaǵy keleńsiz jaǵdaılardy batyra aıtyp, basty-basty degen kemshilikterdi atap kórsetedi: «V sereznyh nedostatkah kazahskogo kınoıskýsstva povınny ne tolko deıatelı kınoıskýsstva, no ı pısatelı... V osnove posredstvennyh, seryh fılmov, vypýennyh kınostýdıeı «Kazahfılm», lejıt posredstvennaıa kınodramatýrgııa, ı eto elıkom otnosıtsıa k deıatelnostı pısateleı. Nasha kazahskaıa dramatýrgııa voobe ı kınodramatýrgııa v chastnostı nıchem vydaıýımsıa ne obradovala zrıteleı, ne podnıalos na bolee vysokıı ýroven po sravnenııý daje s dovoennym perıodom» («Prostor», 1963, №2).  Pleným jumysynan keıin senarıı jazý jumysyn jaqsartý maqsatynda mynandaı birqatar sharalar qamtylady:

  • senarıılerdi stýdııanyń kórkemdik keńesinde ǵana emes, sonymen qatar jazýshylar odaǵynyń dramatýrgııa sekııa jumystarynda da talqyǵa salý;
  • eń úzdik degen senarıılerdi ádebı jýrnaldarda jarııalaý;
  • kınosenarııler jınaǵyn shyǵarý;
  • jazýshylar men kınorejısserlardyń birlesken shyǵarmashylyq josparlaryn qurý.

Pleným jumysynan keıin qazaq jazýshylarynyń kınoǵa kelýi birshama qarqyn ala bastaıdy. Osy jyldary Asqar Toqmaǵambetovtyń «Marjan», Ilııas Esenberlınniń «Splav»  senarııleri jazylady. Bul jyldary jazylǵan úzdik kınosenarııler qatarynda, ásirese, «Ana týraly ańyz» (s.avtorlary-J.Tashenov, A.Sakıı), «Meniń atym Qoja» (B.Soqpaqbaev) atty senarıılerdi ataýǵa bolady.

Elýinshi-alpysynshy jyldar tusynda baıqalǵan taǵy bir qubylys - birqatar jazýshylar óz ádebı shyǵarmalary boıynsha senarııler jaza bastaıdy. Ǵabıt Músirepovtyń dramalyq shyǵarmasynyń jelisi boıynsha «Mahabbat týraly ańyz» (1953,s.avtory-Ǵ.Músirepov,rej.Sh.Aımanov),  Berdibek Soqpaqbaevtyń  áńgimeleri boıynsha «Meniń atym Qoja»(1963, s.avtory- B.Soqpaqbaev, rej. A.Qarsaqbaev) jáne «Balalyq shaqqa saıahat»(1968,s.avtory-B.Soqpaqbaev, rej.A.Qarsaqbaev) fılmderi ekranǵa shyǵady.

Alpysynshy-jetpisinshi jyldar tusynda  qazaq kınodramatýrgııasy salasynda birtindep órleý kezeńi bastalady. Bul tusta kıno salasyna kásibı deńgeıde mamandanǵan jas dramatýrgter  kele bastaıdy. Ǵ.Músirepov, Z.Shashkın, A.Toqmaǵambetov sııaqty belgili jazýshylardyń qatary Ákim Tarazı, Oljas Súleımenov, Qalıhan Ysqaqov, Qaltaı Muqametjanov syndy jas talanttarmen tolyqty. Kınosenarısterdiń arnaıy kýrsyn  bitirip kelgen jastar ózderiniń úzdik senarııleri arqyly  ulttyq kınodramatýrgııany jańa satyǵa kóterdi. Osynyń dáleli retinde alpysynshy jyldarda ekranǵa shyqqan «Tulpardyń izi»(1964, s.avtory - Ákim Tarazı); «Shyńdaǵy shynar»(1965,s.avtory-Qaltaı Muqametjanov); «Atameken» (1966, senarıı avtory-Oljas Súleımenov); «Arman -ataman» (1967,s.avtory - Ákim Tarazı);  «Kógildir marshrýt» (1969, s.avtory-Oljas Súleımenov) fılmderin ataýǵa bolady.

Alpysynshy jyldar tusynda qazaq jazýshylarynyń ishinde, ásirese, eń kóp ekrandalǵany -  Muhtar Áýezov shyǵarmalary boldy.


«Qazaq kınosynyń tarıhy» (oqýlyq)

QR Bilim jáne ǵylym mınıstrligi, T.Júrgenov atyndaǵy QazUÓA,

B.R.Nógerbek, G.Q.Naýryzbekova, N.R. Muqysheva – Almaty: IzdatMarket, 2005.