suhbattasqan: Barqyt Erenǵaıyp
T.Júrgenov atyndaǵy QazUÓA, teatrtaný mamandyǵy IV kýrs stýdenti
Súndet myrza, keshe ǵana «Úzdik opera solısti» atandyńyz. Júldeńiz qutty bolsyn! Bul marapattyń siz úshin qanshalyqty mańyzy bar?
Raqmet! Bıyl men úshin tabysty jyl bolyp kele jatyr. Memlekettik marapat «Qurmet ordeni kavaleri» berildi. Endi mine, Ulttyq teatr qaýymdastyǵy uıymdastyrǵan «Úzdik opera solısti» júldesine de ıe boldyq. Memleketimiz qoldap, áriptesterim moıyndap, osyndaı baǵa berip jatqandyqtan, bul júldeniń men úshin ózindik orny bar. Sonymen qatar, Asanáli Áshimov syndy ónerde joly úlken, elge syıly aǵalarymyzdyń qolynan mundaı syılyq alý men úshin baqyt. Osynyń barlyǵy elge adal qyzmet etýdiń, talpynys pen eńbektiń jemisi dep bilemin. Adam qanshalyqty eńbektene bilse artynan «ataq-dańq» degen ózi-aq keledi eken. Úlken ónerge aıaq basar aldynda ustazym meni osylaı shyńdaǵan bolatyn. Barlyǵy óz ornymen kele jatyr dep oılaımyn. Osy jetistikterge jetken saıyn ári qaraı el senimin aqtaýǵa barynsha tyrysýym kerek degen úlken jaýapkershilik arta túsedi.
Óner jolyna qalaı keldińiz? Ónerdegi ustazyńyz kim boldy?
Negizinde bala kúnderimde daýysym kóbinese patrıottyq ánderge jaqyn boldy. Keıin erteńimdi oılaı bastadym. “Meniń patrıottyq ánderim kimge kerek” degen oı da boldy. Ánshi bolý ońaı emes. Daýysym tek patrıottyq ánderge keldi. Papsa, estrada degenderdi unata qoımaıtynmyn. Ýaqyt óte kele úlken ónerge degen jolym Astanadan bastaldy. 2001 jyly óner ýnıversıtetine oqýǵa tústim. Qanat Ábdiqadyrov degen ustazymmen kezdestim. Ónerge degen biraz baǵyt berip, qoldaǵan, onyń ne ekenin uǵyndyryp, úlken sahnaǵa ózi jetelegen de sol ustazym bolatyn. Keıin Kúlásh Baıseıtova atyndaǵy opera jáne balet teatrynda jumys jasadym. Ustazym jan tánimen meniń bolashaǵyma, daýys potenıalyma sendi. “Daýysyńnyń qabileti jeterlik. Tek biraz eńbektený kerek, sonda ǵana erekshe ún shyǵady” deıtin. Operalyq daýys birtindep óz ornyn tabý úshin birshama ýaqytty talap etedi. «Asyqpaǵan arbamen qoıanǵa alady» demekshi, bul jolda asyǵý kerek emes ekenin uǵyndym.
Kúlásh Baıseıitova atyndaǵy opera jáne balet teatrynda eń alǵashqy rólińizge toqtalsańyz? Qobaljý boldy ma?
Eń alǵashqy rólim Muqan Tólebaevtyń «Birjan – Sara» operasyndaǵy Qojaǵuldyń partııasy bolatyn. Áli esimde sahnaǵa eń alǵash shyqqanymda qobaljydym. Burynǵy Súndet pen qazirgi Súndettiń aıyrmashylyǵy ártalaı.
Qaı operada eń bıik shyńǵa (pık) jettim dep oılaısyz?
J.Verdı syndy kompozıtorlardyń kúrdeli operalaryna endi-endi qadam basyp kele jatyrmyn. Kúrdeli operalardy oryndaıtyndaı bıik shyńǵa jettim dep oılamaımyn.
Sonda eń kúrdeli opera siz úshin qaı kompozıtordiki?
Kúrdeli... Men úshin ondaı túsinik joq. Kez kelgen operany jaqsylap ýaqyt bólip daıyndalyp aıtýǵa bolady. Sebebi, biz kıno akterleri sııaqty bir dýbldi birneshe ret túsirmeımiz, bir-aq ret shyǵyp qana kórsete alamyz.
Konertmeıstermen ózindik jumys jasap, úsh-tórt aıdaı ony pisirip, óz deńgeıine jetken kezde ǵana shyǵaramyz. Operada mynaý qıyn, al mynaý ońaı dep bólip jarýǵa bolmaıdy. Árıne, basty róldegilerdiń daýys shydamdylyǵy, ony akterlik sheberlikpen qosyp oryndaý taǵy s.s. qıyndyqtar óz aldyna. Operada ár mýzykanyń, orkestrdiń úni shynaıy oryndalady. Sol sebepti burynǵy sahnaǵa shyqqan sátterim men úshin ystyq. Ol meniń ónerge degen, úlken sahnaǵa degen kishkentaı qadamdarym dep bilemin. Áıtse de nyq, senimdi boldym dep aıta almaımyn. Sebebi, biraz nárseler óz deńgeıinde istelinbeı jatady. Daýysyń kóńilińnen shyqpaı jatady. Árqalaı jaǵdaılar bolyp jatady, tamaǵyń aýyryp qalady, densaýlyqqa da baılanysty bolyp jatady. Kederginiń túri kóp. Tipti, keıde sahnamen qosh aıtysqym kelgen sátter de bolǵan. Solardyń bárin jeńe bilý kerek eken. Ýaqyt óte kele bul ónerdi alyp júrý, aldyńǵy qatarǵa shyǵý úlken eńbekti talap etetinin túsindim. Iaǵnı, meni bıikke shyǵarǵan – eńbek.
Úlken sahnada júrgendikten syn da aıtylyp jatady. Syndy qalaı qabyldaısyz?
Eger, aıtylyp jatqan syn shynymen de oryndy, kásibı deńgeıde bolsa, aıtylǵan sózde mán bolsa kóteremiz. Jaqynda Italııa eline barǵaly jatyrmyn, qyzmettik saparymdy Rımnen bastamaqpyn. Moarttyń «Don Jýan» operasyna daıyndyq júrgiziledi. Italııa operanyń otany bolǵandyqtan, bul óner ol jaqta áldeqaıda damyǵan. Shyny kerek, ol jaqta kásibı deńgeıi joǵary synshylar barshylyq. Sol kezde qandaı syn jazylatynyn kóremiz. Al elimizde operaǵa syn aıta alatyn, bul salany jaqsy meńgergen opera synshy bar dep aıta almaımyn.
Operadaǵy janyńyzǵa eń jaqyn beıne?
Elimizdegi barlyq barıtondardyń armany Ahmet Jubanovtyń «Abaı» operasyn oryndaý bolatyn. Uly aqyn obrazyn somdaý janyma jaqyn. Men ony ár sahnaǵa shyqqan saıyn ósirip kelemin. Tereńnen tolǵanyp dana Abaıdy ózimniń tanymym men túısigim arqyly jasaý úshin áli de toqtamaı izdenýim kerek dep oılaımyn. Salmaqty partııa bolǵandyqtan, ár joly árqalaı aıtýǵa tyrysamyn. Árdaıym basqa kózqaraspen qaraımyn. Taǵy bir janyma jaqyny Evgenıı Brýsılovskııdiń «Qyz Jibegindegi» Bekejan beınesi. Bul ánshini ár qyrnan tanytatyn, minezdi rólderdiń biri. Osyǵan qosa shet eldik operalar da bar. Biraq, ulttyq operalarymyzdań ishinen janyma jaqyny osylar.
Elimizdiń Ulttyq opera óneriniń bolashaǵyna qalaı qaraısyz?
Negizi ónerge qarjy da, kóńil de bólinip jatyr. Elbasymyz «Astana Opera» teatryn salǵyzdy. Sol teatrda jumys istep kele jatqandyqtan aýyz toltyryp aıtarlyqtaı jetistikter jeterlik. Almatyda da, Abaı atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq opera jáne balet teatrynda áriptesterimiz bar. Negizi memleket tarapynan qanshama kóńil bólinip jatsa da, barlyǵy jergilikti basshylarymyzǵa baılanysty dep oılaımyn. “Astana Opera” teatrymyz jarqyrap kele jatyr. Nátıje bar. Oǵan dálel, keshe ǵana Bahtııar Adamjan, Madına Basbaeva degen balet mamandary “Sahnagerde” “Úzdik balet bıshisi” júldesin aldy, oǵan deıin Rodolf Nýreevtiń konertinde elimizdiń atynan shyǵyp óner kórsetip keldi. Bul da úlken jetistik. Jaqynda ǵana Medet Chotabaev “Italııa juldyzy” kavaleri qurmetine ıe boldy. Ol da shet elge elimizdi tanytyp júrgen tenor daýysty áriptesim. Birinen soń biri kelgen jeńisimiz teatrymyzdyń qyzý jumys jasap jatqanynyń dáleli dep bilemin. Tek jaqsy basshy ǵana ónerdi úlken deńgeıge jeteleı alady. Ol kásibı maman, uıymdastyrýshy, ári qazaq óneri dep shyryldaǵan jan bolýy tıis demekpin. Elbasymyzdyń «Rýǵanı jańǵyrý» baǵytynan túsingenim bizdiń elimizge jańa esimder kerektigi. Tek óz elimizge ǵana emes, barlyq álemge Qazaqstandy moıyndatatyn jańa tulǵalar kerek. Sebebi, mádenıet arqyly bizdi kez kelgen el tanıdy.
Naǵyz opera ánshisiniń boıynda qandaı qasıetter bolýy kerek?
Jeńis pen jetistik tek bir ánshige ǵana baılanysty emes. Biz súıemeldeýshi orkestrge, temp kórsetetin dırıjerge, úsh-tórt aı daıyndaıtyn konertmeısterge táýeldimiz. Teatr - ujymdyq jumys bolǵandyqtan, til tabysa bilýimiz kerek.
Jumys barysynda rejısser, konertmeıster, dırıjermen kelispeýshilik bola ma?
Ol biz úshin kásibı deńgeısizdik. Rejısserdiń qoıǵan talabyn jasaý kereksiń. Onyń qandaı maqsat qoıǵany teatr basshylyǵynyń máselesi.
Rejısserlerdiń zamanaýı kózqarastaryna qalaı qaraısyz?
Keıbiri oryndy qoldana biledi, keıbireýleri oıyna kelgenin jasaıdy. Eger rejısserlik taraptan shynymen aqtalyp jatsa qarsy emespin.
Óz oınaǵan rólderińizdi basqa áriptesterińiz oınap jatsa qyzǵanasyz ba?
Qyzǵanbaımyn. Daýysy jetip, akterlik sheberligin tanytyp jatsa nege oınamasqa. Kerisinshe qýana-qýana beremin.
Partner retinde jumys jasaý ońaı boldy, tez túsinisip kettik dep kimdi aıta alasyz?
Kóbine sahnadaǵy tájirıbesi, kásibı deńgeıi mol solıstterdi. Olar qalasań da, qalamasań da senimdi, jaqsy partner bola biledi. Qobaljymaıdy, seni demep, jeńildetip turǵandaı kúı sılaıdy. Solardyń biri Medet Chotabaev, Saltanat Ahmetova sııaqty t.b, áriptesterimdi aıta alamyn.
Premerada qobaljý bola ma?
Bastapqyda bolatyn. Qazir obrazǵa kirip, ony jetkizýdi oılap turamyn. Tamaǵyń aýyryp, vokaldyq jaǵynan qıyndyqtar bolyp jatsa árıne qobaljý bolady.
Eń súıikti operalyq kompozıtoryńyz kim?
Ahmet Jubanov, Pýchchını, Verdı, Moart, Rossını, Donıettı.
Bolashaqta shákirt tárbıeleımin degen oıyńyz bar ma?
Búginde men úshin artıst retinde jumys barysy endi bastalyp jatyr. Sol sebepten, shákirt tárbıeleý úshin qazaq sahnasynda ǵana emes, shetel sahnasynan da úlken tájirıbe jınaýym kerek. Ár nárseniń óz ýaqytymen bolǵany jón. Bul salaǵa úlken tájirıbe jınap alyp barǵym keledi. Eger, tájırıbe bolmasa operalyq ánshi bolam dep júrgen shákirtti sahnaǵa qalaı shyǵarmaqsyń? Oǵan ne úıretpeksiń? Ol ózine kámil senip sahnaǵa daıyn ánshi bolyp shyǵýy kerek. Al, qazirgi tańda ókinishke oraı kóbisi operalyq ánshi mamandyǵyn oqıdy da horda án aıtýshy, nemese jeke ánshi bolyp qalyp qoıady. Osynyń bári onyń úlken sahnaǵa shyǵýǵa daıyn emestigin, ózine degen senimsizdigin bildiredi. Tórt-bes jyldaı oqyǵan ýaqyty dalaǵa ketedi. Eń aldymen osy shákirtti tárbıeleıtin ustazda úlken jaýapkershilik bolýy tıis. Oqytamyn dep oqýǵa aldy ma, mindetti túrde odan óz mamandyǵynyń maıtalmanyn tárbıeleý kerek.
Bolashaqqa qoıǵan josparlaryńyz qandaı?
Shyǵarmashylyq jol. Eki jylǵa shetelge ketip baramyn. Ázirge, kelisim shartqa 3 aıǵa ǵana kelisip qol koıdym. Bári oıdaǵydaı bolyp jatsa, ári qaraı jalǵastyrmaqpyn. Operanyń otanyna baryp, biraz tájirıbe jınap kelgim keledi. Halqym da qoldap, óz batasyn berip jatyr. Bastapqyda elden ketpeı, jumys istep jatqan teatrymda qalamyn dep ınternettik jelige jazǵan edim. Oqyrmandarym maǵan “Siz barýyńyz kerek, bokstan Genadıı Golovkın, Estradadan Dımash Qudaıbergenov, al endi operadan siz elimizdiń senimin aqtap, qazaq eliniń atyn shyǵarýyńyz kerek” degende, qalaı ǵana otyra alasyń. Eldiń abyroıyn kóterip, mádenıetimizdi, ónerimizdi álemge tanytý meniń bar maqsatym.
Alda talaı bıik belesterden súrinbeı ótýińizdi tileımiz. Suhbatyńyzǵa raqmet!
