Qazaq halqynyń aspaptyq mýzyka salasy san ǵasyrlar boıy qanshama tarıhı kezeńderdiń rýhanı nárin boıyna jınap, ózindik aıryqsha únmen, ózgeshe naqyshpen, sheber shyńdalyp, kemel damyp, ulttyq dara sıpatta qalyptasty. Ásirese dombyra aspabynyń qazaq halqynyń rýhanııatynda alar orny erekshe. Qazaq dombyrasynyń túp tamyry kóne zamandardan bastaý alady. Kóne túrik dáýirinen beri talaı ǵasyrlardyń talqysynan ótip, urpaqtan-urpaqqa amanat bolyp jalǵasyp jetken dombyra - qazaq halqynyń baǵa jetpes ulttyq rýhanı qundylyqtarynyń biri bolyp sanalady.

Akademık A.Jubanov: «Keń dalany meken etken qazaq jurtynyń eń aıaýly da qasıetti mýzykalyq aspaby dombyranyń birde kúmbirlegen,birde shertilgen oıly dybysy qulaqqa jaǵymdy,júrekke jaqyn, onyń kúmisteı syńǵyrlaǵan úni talaı syrdyń basyn qaıyrady. Symdaı tartylǵan qos ishekten san ǵasyrdyń san alýan sıpaty aqyl-oıy, kóńil kúıi jatyr. Dombyra - kóshpeli eldiń kónekóz shejiresi, kópti kórgen qarııanyń kókirek kúıi» - deıdi.

Dombyra erte zamandarda paıda bolyp búgingi kúnge deıin saf altyndaı saqtalyp, halqymyzdyń tynys-tirshiligimen etene qabysyp, keńinen qoldanylyp kele jatqan mýzykalyq aspaptardyń biri. Altaıdan Anadolyǵa deıingi túrki halyqtarynda dombyra aspaby keń taralǵan. Túrki tildes halyqtardaǵy dombyra tektes shertpeli aspaptardy qazaq, noǵaı, ózbek, bashqurt – dombyra, tájik – dombýrak, býrıat – dombro, monǵol – dombor, túrik – tombra, teleýit – komys, shor – qobýs, qyrǵyz – qomýz, qyrym tatarlary – qobýz, haqas – homýs, altaı – topshýr, týva – topshýlýr, túrkimen, qaraqalpaq, uıǵyr – dýtar dep aıtady.

Arheologııalyq qazba jumystary, tasqa túsken eskertkishter zertteýlerge súıener bolsaq dombyranyń paıda bolýy ejelgi túrki dáýirinen bastaý alady. Alǵash dombyranyń shyqqan jeri túrki halyqtarynyń altyn besigi Altaı taýy bolyp sanalady.

Belgili túrkitanýshy ǵalym Sartqoja Qarjaýbaıulynyń zertteý deregi boıynsha Monǵol Altaı taýynyń silemindegi Jarǵalant-Qaıyrqan jotasynyń bir úńgirinen tabylǵan dombyra tektes kóne saz aspaby eki ishekti, toǵyz perneli bolyp keledi.

Ári saz aspabynyń moınynda ejelgi túriktiń rýna jazýy bar.

Aspaptyń shanaǵyna buǵynyń, bulannyń beıneleri oıylyp salynǵan, perneleri aǵashtyń qabyǵynan taspalanyp tilinip japsyrylǵan, basy buǵy men bulannyń basyna uqsas jáne ol tas betindegi ejelgi túrik eskertkishterinen kóp aıyrmashylyǵy joq. Tabylǵan saz aspabynyń pishini búgingi kúngi altaı dombyrasyna uqsas. Saz aspabyndaǵy jazýdy alǵash oqyǵan Berlındik túrkitanýshy ǵalym Peter Sieme, Q.Sartqojaulynyń aýdarmasy boıynsha aspaptyń moınynda «Jupar kúı áýeni bizdi súıispenshilikke bóleıdi» - dep jazylǵan. Translıteraııasy: ž² p r¹ küü čöre: sb²t²d²mz, transkrıpııasy: župar küü čöre sebit idmis. Saz aspabynyń jazý úlgisiniń negizinde zertteýshi-ǵalym Q.Sartqojauly bul jádigerdi b. z. 5-6 ǵasyryna jatqyzady.

Ejelgi túrik dáýirinde dombyra aspaby keńinen qoldanysqa ıe bolǵandyǵyn osy kezeńniń jádigerleri sanalatyn eskertkishter balbal tastarǵa, qylysh-qanjar syndy qarý-jaraqtardyń sabyna qashalyp salynǵan dombyra aspabyn ustap turǵan adam beınelerinen kórýge bolady. Ońtústik Qazaqstannyń Qoı qyrylǵan kóne qalasy ornynan tabylǵan «Qysh tas músin» (dombyrashy b.z. 8 ǵ.) shanaǵy dóńgelek, moıny qysqa, beti jabyq aspap ustap turǵan mýzykanttyń beınesi tasqa qashalyp túsirilgen eskertkish dombyranyń túrki dáýiriniń aspaby ekendigin aıǵaqtaı túsedi [3].

Sol sııaqty ejelgi orta ǵasyrlardaǵy qanjardyń sabyna salynǵan eki beıneniń biri dombyra tartyp, ekinshisi bılep turǵandyǵyn kórýge bolady [4].

Arheologııalyq zertteýler negizinde sybyzǵy, qobyz aspaptaryna qaraǵanda dombyra keıinirek paıda bolǵandyǵyn topshylaýǵa bolady. Sebebi sybyzǵy, qobyz aspaptarynyń bolmysy tabıǵatpen etene jaqyn bolyp keletindigi belgili. Sybyzǵy tabıǵı ósimdik qýraıdan jasalsa, qobyz aspabyna jylqynyń quıryǵynyń qylyn, túıeniń terisin paıdalanýynan, ysqyshynyń sadaqqa uqsas kelýiniń ózinen kóp nárseni baıqaımyz. Al, dombyranyń qurylymy, jasalý konstrýkııasy kúrdelirek, qolóner qalyptasqan zamanda, ıaǵnı, sheberdiń qolynan shyqqan buıym degen boljam jasaýǵa bolady.

Sybyzǵy úrlemeli aspaptardyń eń kóne túrine jatady, ári adamzatqa ortaq aspap bolsa, qobyz ysqyshty aspaptardyń atasy retinde dúnıejúzine taralsa, dombyranyń túrki tildes halyqtaryna tıesili bolýy, onyń ishinde qazaq elinde aıryqsha órkendeýi osy sózimizdi naqtylaı túsedi.

Qobyz negizinen baqsynyń aspaby bolǵandyqtan ekiniń biri tarta bermegen, erekshe qasıet qonǵan adamdar ǵana ustaǵan. Dombyrada ondaı shekteý bolmaǵandyqtan, kúndelikti turmysta keńinen qoldanysqa ıe bolýynan da, meılinshe qanat jaıyp órkendeýine mol múmkindik berip, barynsha damýyna keń jol ashqanǵa uqsaıdy.

Etımologısy

Dombyra ataýynyń etımologııasyna baılanysty ártúrli joramaldar aıtylady. Biraq osy ýaqytqa deıin mýzyka zertteýshileri áli bir toqtamǵa kele qoıǵan joq. Dombyra ataýy dom+bura degen qosarlanǵan sózden turatyndyǵy baıqalady. Qazaqta áli kúnge deıin «em-dom» dep qosaralana aıtylatyn sóz tirkesi bar. «Dom» sózi qazirgi qoldanysta ulǵaıý, isiný degen maǵynany bildiredi. Adamnyń koly sýyqtan tońyp nemese isinip ketkende «dombyǵyp ketipti» dep jatady. Sonymen qatar Ortalyq Qazaqstanda Dombaýyl degen tarıhı tulǵaǵa turǵyzylǵan kóne mazar saqtalǵan. «Bura», ıaǵnı, kúıge keltir degendi bildiretindigi túsinikti jaıt.

Kúıshi, mýzyka zertteýshi A.Toqtaǵannyń qobyz aspabyna qatysty taldaýynda da «qobyz ataýy» dybystyń kóterilýi, órleýi degendi bildiretin bolýy kerek» - deıdi.

Qobyz aspabynyń shamandyq nanym-senimmen baılanysty bolǵandyǵyn, eki aspapta da oryndalatyn kúı sóziniń «kók aspanmen», ıaǵnı táńirmen baılanysty ekendigin eskersek, bir ortaq uǵymmen baılanysty ekendigin ańǵarýǵa bolady. «Dombyra tartshy» nemese «kúı tartshy» degen sóz tirkesterindegi «tart» sózi, ıaǵnı, tartý, jaqyndatý, demek jaratýshy Táńirmen baılanystyrý uǵymymen ushtasady. Bul naqtyly tujyrym dep kesip aıta almaımyz, tek joramal ǵana. «Dom» sóziniń kóne túrik tilindegi maǵynasy belgili bolǵan jaǵdaıda dombyra ataýynyń mánin anyqtaýǵa múmkindik bolatyndyǵyn aıta ketken jón.

Ańyzdar

Dombyranyń paıda bolý, shyǵý tarıhy týraly qazaq halqynda birneshe ańyzdar aıtylady. Sonyń biri elimizdiń shyǵys óńirinde saqtalǵan, tarbaǵataılyq kúıshi Baǵanaly Saıatólekovtyń aıtýy boıynsha «Erte zamanda taýqudiret degen qus bolǵan eken. Dombyrada jalǵyz ǵana ishek, taýqudirette jalǵyz ǵana qanat bolypty. Taýqudirettiń jalǵyz qanaty erkeginiń oń jaǵyna, urǵashysynyń sol jaǵyna bitedi eken. Dombyrany jasaǵan sheber, jalǵyz ishekpen kósiltip kúı tarta almaıdy. Al, jalǵyz qanatty taýqudiret qalyqtap usha almaıdy. Dombyrashy ne isterin bilmeı ishten tynady. Taýqudiret bolsa kúndiz-túni Táńirge muńyn shaǵyp, qalyqtap usha alatyn qos qanat surap, «qudiret-aý, qudiret» - dep jalbarynýmen bolypty.Kúnderdiń bir kúninde taýqudirettiń atalyǵyna Táńir oı salady. «Búıtip zarlap júre bergenshe talpynyp tirlik etip kórińder» - dedi. Sodan atalyq taýqudiret pen analyq taýqudiret qoldasyp ushýdy oılaıdy. Birinde - oń qanat ekinshisinde-sol qanat, eki taýqudiret bir-birimen qoldasyp, qanattaryn kere serpedi. Sol kezde jerden baýyrlary kóterilip, qalyqtaı ushyp jóneledi. Jer beti dóńgelenip tómende qalady. Qos taýqudirettiń qanattaryn jel súıemeldep, kók júzinde rahattana samǵaıdy. Sonda kóńilderi shattanǵan qos taýqudiret qýanyshtaryn jasyra almaı qudiret-aý, qudiret munyńa da shúkirlik – dep táńirge rızashylyqtaryn bildiripti. Keıin bul taýqudiretten týǵan balapandarǵa táńir qos qanat darytyp edi deıdi. Osy oqıǵaǵa kýá bolǵan dombyrashy «qos qanat birigip edi-ushty, eger dombyrada qos ishek bolsa she?» - deıdi de, ekinshi ishek taǵyp kóredi. Sonsoń, qos ishekti dombyrasyn tartyp kórse, ǵajaıyp ún shyǵady deıdi. Dombyrashynyń qýanyshynda shek bolmaıdy. Tipten, rıza bolǵandyǵy sonsha, eń alǵashqy kúıin taýqudiretke arnaıdy. Taýqudirettiń alǵashqyda qalaı qınalǵanyn, «qudiret-aý, qudiret» - dep táńirge qalaı jalbarynǵanyn, sonsoń qoldasa ushyp kókke samǵaǵanyn kúı tiline salady».

Kelesi bir kúı ańyzy Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy Kúrshim aýdanynyń týmasy Arǵynbek Qılybaev aqsaqaldyń aıtýy boıynsha dombyra aspabynyń qalaı paıda bolýyna baılanysty aıtylady. Al, kúı el arasynda «Qos ishek» degen atpen taraǵan. «Ertede bir ańshy jigit bolypty, dep aıtylady «Qos ishek» kúıiniń ańyzy. Sol ańshy jigit bıik taýdyń qııasyn, qalyń qaraǵaıdyń arasyn turaq etken buǵy-maraldy aýlap, kásip etse kerek. Birde joly bolyp, bıik taýdyń qıyn qııasynan teńbil maral atyp alady da, maraldy etekke týsirý úshin ishek- qarynyn aqtarmalap alyp tastaıdy. Sodan, arada aılar ótkende, ańshy jigit ań ataýǵa urymtal jer edi ǵoı dep, baıaǵy teńbil maraldy atqan jerge soqsa, qulaǵyna bir yzyńdaǵan daýys estiledi deıdi. Barlap qarasa, ótkende atqan maraldyń ishegin qaraǵa-quzǵyn ilip ushqan bolý kerek, qaraǵaıdyń butaǵyna qos tin bolyp kerilip qalǵanyn kóredi. Yzyńdaǵan dybystyń sol ishekten shyǵyp turǵanyn ańǵarady. Onyń ózi birde ýildep, birde sarnap, endi birde syńsyp jylaǵandaı bolyp, ańshy jigitti alýan túrli kúıge túsiredi. Sol jerde ańshy jigit «qoı myna qos ishekke til biteıin der tur eken, bir amalyn jasaıyn» - dep, ishekti úıge alyp keledi de, bir aspap jasap, soǵan qos ishekti taǵady. Sodan tartyp kórse, shynynda da qos ishekke til bitkendeı suńqyldap qoıa beredi. Bul ún ańshy jigittiń ǵana janyn jadyratyp qoımaıdy, tyńdaǵan jannyń bárin uıytady. Osylaısha dombyra kóptiń súıip tyńdaıtyn aspabyna aınalady». Elimizdiń Jetisý óńirine taraǵan Qambarhan atty kúılerdiń ańyzy da osy sarynda keledi. Qambarhan esimin dombyranyń paıda bolýymen baılanystyrady. «Baıaǵyda eldiń muńyn muńdap, joǵyn joqtaǵan Qambarhan degen bir ańshy jigit bolypty. Qambarhan bir kúni atyp alǵan ańyn soıyp bolyp, ishegin aǵash basyna qaraı laqtyryp jiberse, shubatylǵan kúıi bir butaqtan bir butaqqa ilinip qalypty. Kúnderdiń kúninde Qambarhan álgi jerden ótip bara jatsa, qulaǵyna erekshe bir jaǵymdy áýen, quıqyljyǵan ún, úzilmeıtin saryn estiledi. Jan-jaǵyna qarasa, bir butaqtan bir butaqqa kerilip qalǵan qos ishekti kóredi. Jel soqsa ishek yzyńdap qoıa beredi eken. Qambarhan álgi aǵashty kesip alyp, shaýyp, jonyp, dombyra jasapty da kúı shertipti. Qambarhannyń bul jańalyǵy búkil qazaqqa ańyz bolyp tarapty».

Kúı atasy - Qambarhan alǵashqy (mıfologııalyq derekterde) dombyra aspabyn jasaýshy, kúı shyǵarýshy. Jalpy Qambar ata beınesi búkil túrik jurtyna belgili, esimi ańyzǵa aınalǵan tulǵa. Qazaqtyń, qyrǵyzdyń kúıshileri men túrikmenniń bahshysy óz kúıleri men sazdaryn osy Qambar ata rýhyna baǵyshtaǵan.

Dombyra ataýyna qatysty tuńǵysh pikir aıtqan ǵalym Q.Jubanov óziniń «Qazaq mýzykasyndaǵy kúı janrynyń paıda bolýy» degen maqalasynda: «Evrazııa elderiniń bárine de tegis taraǵan, sonyń bárinde de mýzyka ıesi bolyp sanalǵan bir totemniń aty bolýy kerek» - deıdi.

Qazaq dombyrasy – jumsaq, qońyr únimen erekshelenetin, dybystyq dıapazony 1,5 oktavadan 2 oktavaǵa deıin jetetin, múmkindigi mol, sonymen qatar el-jer, oryndaýshylyq dástúr yńǵaıyna qaraı syrtqy pishini de san túrli bolyp keletin, ár qazaqtyń úıiniń tórinen oryn alǵan aspap. Osynshama keń taralǵandyǵy sebepti, qazaqtyń dástúrli ánderi túgelge jýyq dombyranyń súıemelimen aıtylady. Alaıda, dombyra aspabynyń tembrlik, dıapazondyq múmkindikterin shegine jetkize ashqan janr – kóne yqylymdarda qalyptasyp, HIH ǵasyrda óz damýynyń shyrqaý shyńyna kóterilgen kúı janry. «Jalpy mýzyka ataýly nárse eldiń ishki sezim baılyǵyn bildiretin bolsa,sonyń ishinde eń tolǵaýlysy, eń syrlysy – kúıi», - dep zańǵar jazýshy M.Áýezov aıtqandaı kúı – halqymyzdyń sol ulanǵaıyr mýzykalyq qazynasynyń eń bir mol salasy, qurylymy, mazmuny, basqa da kóp sıpattary jóninen kemel damyp, bıik órege jetken janrlarynyń biri. «Qazaq mýzyka shyǵarmalarynyń ishindegi eń iri janrlardyń biri – kúıler. Kompozıııa jaǵynan, mýzyka mádenıetiniń basqa ólsheýleri jaǵynan qaraǵanda da, kúıler halyq mýzykasynyń jetisken iri taraýy ekendigine daý bolmaýy kerek», - deıdi Q.Jubanov. Joǵarǵy aspan nemese «Kók Táńiri» uǵymy «kúı» degen sózben maǵynalas. Eski jazba úlgilerdiń ishinde bul sóz nusqadan Mahmut Qashqarıdyń «Dıvanı Luǵat at Túrik» degen HI ǵasyrdan qalǵan kitabynda «Kúg-kúı, saz degendi bildiredi» delingen. «Kúı degen sózdiń arǵy tegi «kók» pen baılanysty bolǵanyn kóremiz. Kók pen sý ekeýi bir kezde bir uǵym bolǵan. Biri-joǵarǵy, biri-tómengi aspan bolyp sanalǵan. Alǵashqy adam uǵymynda ekeýi de kosmos. Bizde barlyq tabıǵat adamnan syrtqy kúsh bolyp sanalǵan. Mýzykanyń alǵashqy shyǵatyn jeri adamnyń syrtqy tabıǵatymen aralasýy, sonymen baılanysýy bolsa, myna sózdiń óziniń aspan maǵynasynda bolýy, osy pikirdi taǵy da dáleldep otyr», - deıdi Q.Jubanov. «Kúı» sózi túrki halyqtarynyń birazynda etnomýzykalyq termın retinde paıdalanylady. Túpki, tórkin maǵynasy «hal, jaǵdaı, kóńil aýany» sııaqty psıho-emoııalyq uǵymdy bildiredi. Osy ataýdyń ózinen-aq kúıdiń tabıǵatyna jan tolqynysynyń áýendik balamasy ispetti aıqyn psıhologızm tán ekendigin ańǵaramyz. Jınaqtaı aıtqanda, kúı – qurylymy jaǵynan shaǵyn bolǵanmen, mazmuny tereń, oıly, syrly, áýendik bitimi kúrdeli, mýzykalyq formasy kemel, ábden táptishtelgen aspaptyq shyǵarma. Kúıler, negizinen, úsh aspapta – dombyra, qobyz, sybyzǵyda oryndalǵan. Sonyń ishinde, dástúrli qazaq mýzykasynyń meılinshe keń taralǵan jáne asa bıik professıonaldyq órege jetken salasy – dombyra kúıleri. Qazaq halqynyń kúı óneri óziniń búgingi bıigine az ǵana ýaqyt aıasynda jete salǵan joq. Qanshama júzdegen jyldar boıy san qıly tarıhı kezeńderdi bastan keshirip, kóptegen ǵasyrlar súzgisinen ótip, shyńdalyp, kemeldendi. Qazaqtyń dombyrashylyq ónerinde sahara aımaqtarynyń tarıhı, mádenı jáne geografııalyq erekshelikterine, aspapta oryndalý ádi-amaldaryna baılanysty jeti túrli dástúrli kúıshilik mektepter bolyp qalyptasty. Olar: Shyǵys, Arqa, Qarataý, Jetisý, Syr boıy, Batys, Mańǵystaý kúıshilik dástúrleri dep atalady. Qazaqtyń dombyra kúıleri oryndaýshylyq erekshelikterine, kúıdiń kurylymyna baılanysty tókpe jáne shertpe dep jikteledi. Qazaqtyń aspaptyq mýzyka óneri ásirese XIX ǵasyrda óziniń shyrqaý shyńyna kóterildi. Qurmanǵazy, Táttimbet, Dáýletkereı, Qaıraqbaı, Múkeı, Qazanǵap, Baıserke, Qojeke, Abyl, Esir, Esbaı, Qulshar, Óskenbaı, Myrza, Álshekeı, Mámen, Túrkesh, Seıtek, Dına, Súgir t.b. kúıshi-kompozıtorlar kazaqtyń kúı ónerin buryn bolmaǵan bıik órege jetkizdi. Al, XX ǵasyrda kúıshi-oryndaýshylardyń legi mol boldy. Á.Hasenov, Q.Jantileýov, O.Qabıǵojın, M.Óskenbaev, J.Aıpaqov, R.Omarov, M.Hamzın, T.Mombekov, N.Jálimbetov, S.Balmaǵambetov, Á.Esqalıev, R.Ǵabdıev, Ý.Bekenov t.b. maıtalman kúıshi-oryndaýshylar keıingi urpaqqa kúı óneriniń synyn buzbaı tabystady. XX ǵasyrdyń 20-jyldary qazaqtyń án-kúıin jınaqtaǵan A.Zataevıch óziniń áıgili «Qazaq halqynyń 1000 áni» kitabynyń alǵy sózinde: «Syrt kózge qarapaıym kórinetin dombyra sheber oryndaýshynyń qolyna tıgende óz shamasynan áldeqaıda asyp túsip, qulpyryp shyǵa keletinine qaıran qalasyz» - deıdi. A.Zataevıch sonymen qatar eger osy jumysymdy ary qaraı damytýǵa, tereńirek aınalysýǵa múmkinshilik bolsa sóz joq maıtalman dombyrashylardyń oryndaýyndǵy kúılerdi qolǵa alar edim degen oıynda jasyrmaıdy. Qazaqtyń kúı ónerin kúılerin jınaqtap, zerttep, nasıhattaý jolynda akademık A.Jubanovtyń eńbegi aıryqsha. Kúıshilik mektepter men kúıshi-kompozıtorlary týraly «Ǵasyrlar pernesi», «Án-kúı sapary», t.b. eńbekterinde kóptegen derekter jazyp, kúı óneriniń jandanýyna ólsheýsiz eńbek sińirdi. Sonymen qatar ónertanýshy ǵalymdar B.Sarybaev, Ó.Jánibekov, T.Bekhojına, B.Ǵızatov, B.Amanov, Á.Muhambetova, Z.Jákisheva, S.Óteǵalıeva, G.Omarova, S.Qalıevterdiń zertteý eńbekteri qundy dúnıeler bolyp sanalady. Kúıshi, zertteýshiler Ý.Bekenov, T.Merǵalıev, M.Aıtqalıev, A.Toqtaǵan, B.Ysqaqov, A.Jańbyrshy, A.Raıymbergenov, B.Múptekeevter kúı óneriniń jınaqtalýyna atsalysty. Sol sııaqty Q.Jubanov, S.Begalın, T.Álimqulov, M.Maǵaýın, A.Seıdimbekov, J.Imanálıev, T.Ásemqulov taǵy basqa jazýshy, jýrnalıst, ǵalymdar kúı óneri jóninde qundy derekter jazyp qaldyrdy.