Aty ańyzǵa aınalǵan tuǵyrly tulǵa, Qazaqstannyń halyq ártisi, Memlekettik syılyqtyń laýreaty, ulttyq kıno óneriniń anasy atanǵan Ámına Ómirzaqovanyń 100 jyldyǵyna oraı T.Q.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynda aqpan aıynyń 20-y men naýryz aıynyń 1-i aralyǵynda aktrısanyń shyǵarmashylyǵyna arnalǵan retrospektıva uıymdastyrylyp, zııaly qaýym ókilderi qatysqan atalmysh is-shara sońy 5-shi naýryz kúni ótken «Ámına Ómirzaqova jáne qazaq ónerindegi ana beınesi» atty dóńgelek ústelmen túıindeldi. Atalmysh is-sharaǵa M.O.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń "Teatr jáne kıno" bólimi qyzmetkerleri atsalysty.
Dóńgelek ústeldiń saltanaty T.Q.Júrgenov atyndaǵy QazUÓA rektory, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, PhD Maemırov Ashat Maksımulynyń quttyqtaý sózimen ashyldy. Ashat Maksımuly Ámına Ómirzaqovanyń ulttyq teatr jáne kıno ónerinde alatyn aıryqsha orny men mádenı murasyn tilge tıek etip, taǵdyrdyń aýyr soqqylarymen betpe-bet keletin búkil analardyń jıyntyq beınesin jasap ketken birtýar aktrısa ekendigin erekshe atap ótti. Sondaı-aq, ónerde qaldyrǵan mol murasy bar kıno jáne sahna óneriniń kórkine aınalǵan Ámına Ómirzaqovanyń jasaǵan keıipkerler galereıasysyń qundylyǵy turǵysynda oı tarqatty. Akademııa rektory atalmysh is-sharany uıymdastyryp otyrǵan «Ónertaný» fakýltetiniń úzdik stýdentterine kelesi jyldan bastap Ámına Ómirzaqova atyndaǵy shákirtaqy taǵaıyndalatyndyǵymen bólisip, óz sózin jaqsy jańalyqpen túıindedi.
Atalmysh is-sharanyń qurmetti qonaǵy, Qazaqstannyń halyq ártisi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen ártisi, Parasat jáne Qurmet ordenderiniń ıegeri Roza Áshirbekova hanym óner jolyndaǵy anasyna aınalǵan Ámına Erǵojaqyzynyń shyǵarmashyly men adamı qasıetterine toqtalyp, ózine ómirlik azyq bolǵan aqyl-keńesteri jaıly aıtyp ótti. Jylylyqqa toly áserli estelikterimen kózine jas ala otyryp bólisti.
Dóńgelek ústeldiń ekinshi bólimi «Ónertaný» fakýlteti stýdentterdiń Ámına Ómirzaqovanyń kıno jáne teatr sahnasynda somdaǵan rólderin zerdege alǵan baıandamalarymen jalǵasyn tapty.
«Ulttyq kıno ónerimizdegi aktrısa Ámına Ómirzaqovanyń orny» taqyrybynda baıandama oqyǵan «Kıno tarıhy men teorııasy» kafedrasy, «Kınotaný» mamandyǵynyń 2-shi kýrs stýdenti Tabıǵat Sembaevtyń pikirinshe, «Ana týraly ańyz» fılmindegi Ámına Ómirzaqovanyń somdaýyndaǵy ana beınesin G.Chýhraıdyń «Ballada o soldate» týyndysyndaǵy Antonına Maksımovanyń keıipkerimen teń dárejede qarastyrýǵa bolady. Sebebi, eki keıipker de adamzat balasynyń basynan keshken uly qasiretterdiń biri bolyp tabylatyn surapyl soǵys jyldarynda jalǵyzdarynyń amandyǵyn tilep, qandy maıdannan taǵatsyzdana kútken analar. Degenmen, eki fılmniń sıýjettik qurylymy uqsas bolǵandyǵyna qaramastan, keıipkerlik akent turǵysy men mazmundyq-ıdeıalyq maǵynasy turǵysynan ózgeshe baǵyt alady. «Ballada o soldate» fılmi anasymen jolyǵýdy maqsat etken, sol jolda nebir qıyndyqtarǵa tap bolǵan sarbaz týraly bolsa, «Ana týraly ańyz» fılminde basty nazar ana beınesinde. Ananyń óz balasyn maıdan dalasynan zaryǵa kútýi – sol maıdandaǵy soǵys sıpatynan kem túspeıdi. Bul obrazdy Ámına Ómirzaqova tolyǵymen ashyp, tereńinen sezindire bilgen.
Al, «Janrlyq fılmderdegi Ámına Ómirzaqovanyń róli» taqyrybynda baıandama daıyndaǵan «Kıno tarıhy men teorııasy» kafedrasy, «Kınotaný» mamandyǵynyń 3-shi kýrs stýdenti Ómirbaeva Arýjannyń paıymdaýynsha, aktrısa Ámına Ómirzaqova ekranda jasaǵan árbir róli arqyly bolmysy men minez-qulqy bir-birine uqsamaıtyn, keı jaǵdaıda ishki jan-dúnıesi múlde kereǵar keıipkerler galereıasyn jasaýymen erekshelenedi.
Sondaı-aq, óz ǵylymı zertteýin «Ámına Ómirzaqovanyń akterlik sheberligindegi áıelder beınesiniń evolıýııasy» taqyrybynda júrgizgen «Teatr óneriniń tarıhy men teorııasy» kafedrasy, «Teatrtaný» mamandyǵynyń 2 kýrs stýdenti Turmaǵanbet Jansaıanyń paıymdaýynsha, názik lırızm, aıqyn komedııalyq boıaý, sonyń ishinde groteskilik, keı jaǵdaıda farstyq kúlki men tartys-talasqa qurylǵan aktrısanyń sheber oıyny onyń ózindik oryndaýshylyq stılin aıqyndasa, «Ámına Ómirzaqovanyń álemdik klassıkalyq shyǵarmalardaǵy somdaǵan beıneleri» taqyrybyn zerttegen «Teatr óneriniń tarıhy men teorııasy» kafedrasy, «Teatrtaný» mamandyǵynyń 1 kýrs stýdenti Muhtar Aqmaraldyń pikirinshe, Ómirzaqovanyń sahna tórinen kóringen keıipkerlerin saralaı otyryp, aktrısanyń kásibı deńgeıin álemdegi úzdik sahna maıtalmandarymen teń dárejede qarastyra alamyz.
Dóńgelek ústeldiń qorytyndysy retinde zaldaǵy kórermen qaýymǵa óner men ómir jolyndaǵy qym-qýyt sátterin eńbekpen jeńe bilgen ana – Ámına Ómirzaqovanyń ekranda jasaǵan úzdik rólderinen jınaqtalǵan beınebaıan kórsetildi. Aktrısanyń kirshiksiz beınesin kógildir ekrannan taǵy bir kórgen kópshilik qaýym Ámına Ómirzaqovany únsizdikpen eske aldy.
Kesh sońynda «Ónertaný» fakýltetiniń dekany Nurpeıis Baqyt Kákıqyzy shaqyrylǵan qonaqtar men barlyq qatysýshylarǵa alǵysyn bildirip, áıelder qaýymyn Ámına Ómirzaqovanyń dúnıe esigin ashqan kúnimen tuspa-tus kelgen 8 naýryz Halyqaralyq áıelder kúni meıramymen quttyqtady.
Sóz oraıynda aıtyp ótelik, T.Q.Júrgenov atyndaǵy QazUÓA rektory Ashat Maksımuly Maemırov myrza óz isiniń has sheberi bolǵan dara da dana tulǵa Ámına Ómirzaqovanyń shyǵarmashylyǵyna arnalǵan is-sharalar bunymen shektelmeı, kelesi oqý jylynyń alǵashqy jartysynda Halyqaralyq ǵylymı-praktıkalyq konferenııanyń ótetini jaıly málimdedi.
Dana Ámirbekova
kınotanýshy
