Kórmege Anders áskeriniń qurylýynan bastap, Rıbbentrop-Molotov paktine qol qoıylǵannan keıingi kezeń men 1939 j. qyrkúıek aıynda bastalǵan Ekinshi Dúnıejúzilik soǵys jyldarynda KSRO shekarasynda qalyp qoıǵan polıaktardyń taǵdyr jolyn baıandaıtyn qundy jádigerler qoıylady. Olardyń júz myńnan astamy Sibir, Qıyr Shyǵys pen Qazaqstan lagerlerine jer aýdarylǵan. On myńnan astamy óltirilgen, ásirese 1940 j. Katynda qaza tapqan.
1941 jyly Germanııanyń KSRO-ǵa shabýylynan keıin sol jyldyń 30 shildesinde Londonda Sıkorskıı-Maıskıı kelisimshartyna qol qoıyldy. Kelisimshart negizinde KSRO aımaǵynda Polsha áskeri qurylýy kerek boldy. Áskerdi sol kezde Máskeýdegi NKVD tutqyny bolǵan Polsha generaly Vladyslav Anders basqarǵan.
Anderstiń qurǵan áskerine KSRO-nyń túpkir-túkpirinen myńdaǵan jer aýdarylǵan polıaktar – áskerler men qarapaıym azamattar kelgen. Olardyń kóbisi áskerge barar jolda álsirep qaıtys bolǵan. Keıbireýleri áskerge jaqyn Ortalyq Azııada qaza tapqan (Qazaqstan, Ózbekstan, Túrkmenstan, Tájikstan) sondaı-aq, Persııa (Iran) jáne Taıaý Shyǵys (Irak, Palestına).
Anders áskeriniń arqasynda polıaktar Polsha táýelsizdigi úshin soǵysý múmkindigine qol jetkizdi. Ókinishke qaraı, qaza tapqandar sanynyń kóptigine qaramastan, olar týǵan eline qaıtarylmaı Ekinshi Dúnıejúzilik soǵysynan keıin KSRO qaramaǵynda qalyp qoıdy.
Kórme «Deportaııalanǵandar» ekspozıııasymen tolyqtyrylǵan. Polıaktar Keńes úkimeti tarapynan Qazaqstanǵa deportaııalanǵan halyqtardyń alǵashqysy boldy. El esinde qalǵan jappaı deportaııalaý kezindegi Qazaqstandaǵy polıaktardyń fotosýretteri men ártúrli turmystyq quraldary sol zamanda bolǵan tarıhı jáne qaıǵyly oqıǵalar týraly oılanýǵa múmkindik beredi.
Mýzeıge kelýshiler Almaty qalasy boıynsha alǵash ret, Qazaqstan boıynsha ekinshi ret («Aljır» totalıtarızmi jáne Repressııaǵa ushyraǵan saıası tulǵalardyń Memorıaldyq-mýzeı kesheninde bolǵan ashylýlar) ótkizilip otyrǵan Polshanyń Ekinshi Dúnıejúzilik soǵys kezeńindegi tarıhı derekterimen tanysa alady.
