Maqala
«Qora z» tragıkomedııasyndaǵy búgingi zaman máselesi
J.Shanın atyndaǵy Shymkent qalalyq akademııalyq qazaq drama teatry 14 mamyr kúni Ý.Shekspır shyǵarmalary jelisi boıynsha «Qora z» tragıkomedııasynyń premerasyn ótkizdi.
Bólim: Teatr
Datasy: 09.06.2021
Avtory: Ұлжан Құрманбай
Maqala
«Qora z» tragıkomedııasyndaǵy búgingi zaman máselesi
J.Shanın atyndaǵy Shymkent qalalyq akademııalyq qazaq drama teatry 14 mamyr kúni Ý.Shekspır shyǵarmalary jelisi boıynsha «Qora z» tragıkomedııasynyń premerasyn ótkizdi.
Bólim: Teatr
Datasy: 09.06.2021
Avtory: Ұлжан Құрманбай
«Qora z» tragıkomedııasyndaǵy búgingi zaman máselesi
Rýslan Nurmanov

Atalmysh teatr jyl saıyn úzdiksiz premeralar shyǵaryp otyrǵanyna qaramastan, sońǵy jyldarda teatr repertýary bir izdi spektakldermen  turalap qalǵandyǵy jasyryn emes. Kún saıyn álem qaryshtap damyp jatqanda, sahna óneriniń de sol aǵyspen ilesýi shart. Tehnologııa damyǵan, gadjetter adamzattyń bar kádesine jarap turǵan sátte teatrdy mýzeı retinde saqtamaı, jańa tájirıbıelerge barý kórermen aldyndaǵy mindetimiz bolyp sanalady.

Osy maqsatta teatr ujymy qatyp qalǵan formadan shyǵýǵa «Masa» eksperımentaldy teatrynyń jetekshisi, Reseı teatr óneri ınstıtýtynyń (GITIS) stýdenti, D.A.Krymov pen E.B.Komenkovıch sheberhanasynda tálim alyp júrgen – Álibek Ómirbekulyn shaqyrtty. Á.Ómirbekulynyń jas bolsa da shyǵarmashylyǵy men ómirlik kózqarasyndaǵy salmaqty – teatryn «Masa» dep ataýynan baıqaımyz. A.Baıtursynov jınaǵyndaǵy negizgi oıdy júzege asyrǵysy keletin rejısser teatr ujymy ózinen kútken úmitti tolyqtaı aqtap shyqty dep aıta alamyz.

Turlaýsyz dúnıede eshnárse de máńgi emes ekendigi jumyr basty pendeniń bárine aıan. Bári de kelimdi, ketimdi. Búgin bar da, erteń joq. Tek óner ǵana máńgilik. Óner bolǵanda qospasy aralas, ótirigi kilkildep betine shyǵyp turǵany emes – shynaıysy. Toı sahnasynan bastalatyn qoıylymnan keıipkerlerdiń tek Shekspır kezeńinde júrmeıtinin, búgingi qoǵamdaǵy ózimizdi kórsetip otyrǵanyn, rejısserdiń shynaıy ómirge basymdyq bergenin ańǵaramyz. F.Dıýrrenmattyń «Uly Romýl» pesasynyń ıdeıasyn negizge alǵan spektakl oqıǵa jelisine qurylmaǵan. Qoıylymnan B.Brehttiń sózin, Ǵ.Músirepovtiń keıipkerin, tipti Abaıdyń oıyn kezdestirýge bolady. 2 saǵat 45 mınýt júretin spektakldiń maqsaty – dáris oqyp, tárbıeleý emes. Adamdy ózine syrttaı kórsetip, oı salý. Shynaıy ómirdi berý.

Qoıylym eshqandaı notaııa oqylmaıtynymen de utymdy. Kóp jaǵdaıda rejısser negizgi óziniń oıyn metaforamen bergen. Oǵan spektakldiń alǵashqy «Zavtrak» kartınasynan bastap kýá bolamyz. Qarapaıym tańǵy as jaıly áńgimeniń astarynda adamdardyń birbetkeıligi, óz pikirin dáleldep, ózgeden de talap etýi jatyr. Rejısser metafora etip alyp otyrǵan tańǵy as áńgimesi qarapaıym dıalog bolyp kóringenimen, oıymyz ben ustanymdarymyzdy ózgege tyqpalaýǵa, túsindirýge, tipti talap etýge deıin baratyn ózimizdi kórsetedi. Dıalog óz pikirinde (jáı ǵana tańǵy as ishkisi kelmeýi) qalǵysy kelgen adamnyń ólimimen aıaqtalady. Iá, ózgeniń pikirin toqtaýsyz qabyldaý moraldi turǵyda qaıtys bolýǵa alyp keledi. Al ol – shyn ólimnen de qorqynyshtyraq. Oljas Musabekov pen Abzal Tólenniń ımprovızaııalyq erkin oıynynan rejısserdiń akterlermen kásibı turǵyda jumys istegenin anyq kóre alamyz. Akterler óz dıalogtary barysynda ózderin tolǵandyratyn kóptegen suraqtarǵa jaýap izdep, halyqpen bólise bildi. Dıalog barysynan óz oıyńdy, qalaýyńdy aıtsań «bilimsizsiń», «tobyrsyń» dep shyǵatyn qazirgi tańdaǵy retsizdikti kórýge bolady. Paıdalanylatyn sózderdiń tek óz paıdasy men jeke ózimshildigi (egosy) úshin jumsalatynyn kórsetken akterler rejısser traktovkasyn tolyqtaı alyp shyǵa aldy. Ózge adamnyń ustanymyn, oıyn qabyldaý áserinen moraldi turǵyda qaıtys bolý jaıly osy ýaqytqa deıin psıhologııada aıtylyp, fılmder kórsetilip, tom-tom kitaptarda kórkemdelip jazylyp jatsa da, teatr sahnasynda dál osyndaı naqtylyqpen, oı sala otyryp jetkizilýi qýantady.

Qoıylym az ǵana ýaqytta qyzý talqyǵa túsip, kórermen pikiri ekige bólinip úlgerdi. Kóp jaǵdaıda jańa formany, ózgeristi qabyldamaǵandar basym. Árıne, jaqsysyn asyryp, jamanyn jasyryp úırengen ońtústik ólkesi úshin kútpegen taqyryptar kóterildi. Sonyń biri – «Mınıstrler» sahnasy. Spektakldi bári birdeı qabyldamaýy múmkin. Kostıýmderge deıin oınatylyp, shendilerdiń minezderin asha túsken. Kenetten birdeı kıingen, ábden toıynǵan, sany kóp keıipkerlerdiń ne aıtyp jatqany belgisiz, birin-biri tyńdamaıtyn, nátıjesiz jınalysyna tap bolamyz. Toqtaýsyz, qarbalaspen sóıleıtin shendilerimiz anda-canda bireý ańdyp tur ma degendeı, kúdikpen jan-jaǵyna qaraıdy. Árıne, munda barlyq keıipkerler prototıp retinde berilgen.

Mınıstrlerdiń ekinshi jınalysynda biz keıipkerlerimizben jaqynyraq tanysamyz. Bul jolǵy kostıýmderi de birden kózge urady. Ásirelep berýine qaramastan, munda úlken rol oınaıdy. 5 mınıstr arasynda jalǵyz erkek bolsa, onyń ózi áıel kıiminde. Sahnada bir-biriniń sońyna túsip, tyrnaq astynan kir izdeýdi, jumystan góri ósek-aıańnyń basymdyǵy, shekten tys jaǵympazdaný, zeınet jasyna jetse de ketkisi kelmeıtin qyzmetkerdi, marapat pen attaqqa, aqshaǵa qumartqan jandardy kórsetedi. Aınalasyn tazartý maqsatynda barynsha qyzmetkerlerin kelemej qylǵan koroldi kóremiz. Bul roldegi Rýslan Nurmanovtyń spektakldegi erkindiginen, seriktesimen jumys isteı bilýinen bólek, keıipkeriniń negizgi maqsatyna jetkenshe óziniń túsiniksiz áreketterimen kórermenge suraq týdyrta bilgenin aıta ketýimiz qajet. Ónerpazdan shynaıylyq pen ıntellektýaldyqty, sezimtaldyqty qatar talap etetin beınesin ashýda úlken jumys istegenin joǵary baǵalaımyz.

Qoıylymnyń premerasy ótkenimen spektakl dál osy qalpynda qaldy dep aıta almaımyz. Spektakl ýaqytpen birge jyljyp, aıtar oıyn, kóteretin máselelerin ózgerte beredi. Sondyqtan, spektakldi áli de júrip jatyr dep eseptesek bolady. Osy tusta «Korolder» sahnasyn mysalǵa keltireıik. Osy kóriniske qatysty senarıst, rejısser Batyrhan Dáýrenbekov: «Bıliktiń «kómek» degen sózdi estimeýi» dep dál taýyp, erkin túrde óz pikirin bildirgen sanaýly azamattardyń biri boldy. Qoıylymnan keıingi qoıylymnan kóretinimiz elimizde áli de erkin oıly azamattar men azamatshalardyń azdyǵy.  Akterler oıynynda naqtylyq jetpeı, álsiz shyqqan birshama beıneler bar.  Mysaly, tolyqtaı sahna ıgerilip, erkindik berilip turǵanda ekinshi koroldi oınaǵan Maqsat Taýasardyń beınesinen erkindikti sezine almaımyz. Tańdanýdyń ornyna qobaljý basym».

«Spektaklde paıdalanylǵan ánderdiń tek sózine emes, ár mýzykanyń tarıhyna úńilý qajet» – deıdi teatrdyń qoıý bóliminiń meńgerýshisi Batyrbek Qabylbekov. Rasynda, qoıylym kartınalardan turǵanymen olardyń negizgi ıdeıasynyń ashylýyna kómek etken birden-bir detal – mýzyka boldy. DDT-nyń, Kınonyń, Oýlavıýr Arnaldsdyń, Maıkl Djeksonnyń ánderi qoıylymmen qabysyp, spektakl mánin tereńdete túsken. «Rodına», «Voına» ánderinde akterler sózben ne áreketpen emes, kózqaras arqyly kórermenmen tikeleı baılanys jasaıdy. Qımylsyz turǵan keıipkerlerdiń kózderinen túsiniksiz sezimderdi, arpalysty kórýge bolady.

Teatr ishindegi teatrdy kórsetetin «Akterlik óner» sahnasy arqyly oryndaýshylar teatr ónerindegi máselelerdi kóterip, búgingi teatrlyq úrdiske óz pikirlerin bildiredi. Bir keıipkerdi bes qyz oınap, ártúrli jastaǵy korol qyzynyń akterlik ónerdi úırenýdegi, olardyń qabyldaý reakııasyn kóremiz. Alǵashqy sahnada – Nazgúl Ǵabıt Ý.Shekspırden Ofelııany oqıdy. Jas aktrısa teatr ónerindegi «oımaq aýyz, qıǵash qas, názik ún, suńǵyla boı» bolýy kerek degen qatyp qalǵan zańdylyqtyń búgingi kúnmen úndespeıtinin kórermendi kúldire otyryp jetkizedi. Kúldirse de shymshyp óter ázilderi rejısser beınesindegi Erjan Turymbekovpen kúsheıe túsken. Rejısser men akterdiń qarym-qatynasyn, óte az ýaqyt ishinde shyǵatyn sapasyz spektaklderdi, teatrdyń búgingi kúnmen úndespeıtin zańdylyqtaryn, rejısserdiń naǵyz rejısser emes, rejısserdiń beınesin jasap júrgendigin, biliminiń taıazdyǵyn tilge tıek etedi. E.Turymbekovtiń beınesi teatrdyń damýy úshin tıtteı de áreket jasamaı, J.Shanın, Ǵ.Músirepov syndy qazaq teatr óneriniń qurylyp, qalyptasý jolynda shyn eńbek etken azamattardyń sózderin silteme etip júrgenimizdi jáne onyń qanshalyqty pafos bolyp estiletinin kórsetedi. Shynymen, ótken tarıhty qazbalap júrgenimizde, búgingi kúnniń tarıh bolyp qalatynyn esten shyǵaryp jatqandaımyz. Atalǵan tulǵalardyń eren eńbegin eskersek, siltemelerdi paıdalanýǵa da laıyqty bolý kerektigin oılanýǵa tıistimiz.

Ersin Amanǵalıev, Aıym Sahıpova

Biz sóz etken akterlerdiń osyǵan deıingi shyǵarmashylyǵymen salystyra kele, rejısserdiń úlken eńbegi dep N.Ǵabıttiń qoıylǵan daýysynyń synýyn, E.Turymbekovtiń ımprovızaııasyndaǵy erkindigi men sóziniń astaryn aıtar edik.

«Akterlik óner» nemese teatr ishindegi teatr sahnasynda ekinshi qyz balanyń rolin oınaǵan – Aıym Robertqyzy da aıanyp qalmaı, teatr ishindegi máselelerge keńinen úńile túsedi. Ledı Makbetti oınaǵan aktrısa bul joly qatyp qalǵan mızansenalarǵa, rejısserdiń akterge erkindik bermeýin, akterlerdiń ózderi túsinbeıtin shyǵarmanyń aýdarmalary men ony oqýdaǵy qatyp qalǵan akademııalyq daýysty kórsetedi. Bul sahnalar bilim alǵan oqý ornyn nemese ustazdy qadirlemeý emes, negizgi bilimdi alyp, ony ary qaraı damytpaıtyn, sol boıynsha qatyp qalǵan akterler men rejısserlerdi meńzeıdi.

Korol qyzy ósken saıyn minezinen de ózgeris kóremiz. Rejısser aktrısa – Araılym Baqytjanqyzyna bul joly óte ózekti taqyryptardyń birin bergen. Shekspır qaı dáýirde de mańyzdylyǵyn joǵaltpaǵanyn aldyńǵy sahnalarmen kórsetse, bul joly rejısser sahnaǵa Qyz Jibekti alyp shyqty. Ár qazaq qyzyn Jibek dep qabyldaý kerektigin kórseter bul sahnanyń qazirgi qyz tárbıesine salmaq salary sózsiz (Tek qyz tárbıesine emes). Jibekteı qyzdarymyzdy qorǵaýdyń ornyna qorlaǵanymyzdy, psıhologııasyn eski túsinikpen tárbıelep, ózin-ózi qorǵaýǵa da shamasy jetpesteı qylyp ósirip jatqanymyzdy, ashyq túrde aıtylmaǵan kóp dúnıeniń qyzdardyń adasýy men baqytsyzdyǵyna alyp kelip jatqanyn aıtady. Kez kelgen áıel zatyna qatysty aýyr taqyrypty qozǵaǵanyna qaramastan, monologtyń ár sóılemdi úzip alǵandaı aıaqsyz ekendigi jáne de aktrısanyń ishki reakııasy, emoııalyq ósýiniń joqtyǵy qynjyltady.

Baqytgúl Qojamuratova, Araılym Baqytjanqyzy

Akterlik ónerden ábden sharshaǵan, ózin baǵalaǵysy keletin keıipkerdi Jáýdir Sarypbekova jalǵastyrady. Aktrısa oınaǵan B.Brehttiń «Mamasha Kýraj» monologynyń orys tilinde aıtylýyna baılanysty qarsy pikirler paıda bolǵan. Akterlik ónerdi úırenip, teatrdyń qorazyna aınalatyn Jámılá Bekmýrzaeva keıipkerine  qatysty da osyndaı pikirler aıtyldy.

Teatrda til, ult joq ekendigin, ónerdiń sheksizdigin umyt qaldyrmaýǵa tıispiz. Jańasha izdenisti baǵytyna sáıkes barymen qabyldap úırenetin kezge de jettik. Munda ár sahnadaǵy janr, stıl eklektıkasyn kóre otyryp, spektakl tek qazaq tilinde júrýi kerek dep aıta almaımyz.

Sahnada bir keıipkerdi bes qyz somdaıdy. Olardyń negizgi maqsaty ortaq, keıipker bolmysy aıqyn bolǵanymen psıhologııasy áralýan. Korol qyzynyń kelesi sahnalarynan adam ózin qalaı joǵaltatynyn, ómirge kirshiksiz taza bolyp kelgen sábıdiń qalaı ózgeriske ushyraıtynyna kýá bolamyz.  Eshbir jamandyqqa boı aldyrmaǵan, zııany joq sábı óz ata-anasyn ıdeal kóreri sózsiz. Mahabbatqa da adal. Biraq, osynyń barlyǵy ýaqyt óte kele mańyzyn joǵaltady. Keıipker tabıǵatyna sáıkes aq tústi kóılek kıedi. Tazalyǵyn bererde kostıýmniń matasyna deıin tańdalǵan. Biraq jalǵyz úmiti bolǵan ǵashyǵynyń ózinen bas tartqanda ábden lastanǵan qyz ben kóılekti kóremiz.

Qoıylymda ár sahna qyzyqty sheshimdermen tolyǵyp, adamdy oılandyrar máselelerdi kóteredi. Ata-ananyń balasyn tyńdamaýy, materıaldyq jaǵdaıdyń birinshi orynǵa shyǵýyn, salt-dástúrdi syltaýratyp óz aıtqanyn jasatýy syndy adamnyń qalyptasý jolynda kezdesetin turmystyq máselelerdiń mańyzyn kórsetedi.

Kórermen qarsylyq tanytqan sahnalardyń biri dáýiri júrip turǵan saýdagerge baryn satqan Koroldiń áreketi boldy. Birden moıyndaıtynymyz, búgingi ómir «komersanttardyki» bolyp turǵandyǵy. Al barlyǵymyzdyń kórgimiz kelmegeni Alash zııalylary otyrǵan oryndyqtardyń satylymǵa túsýi. Osynda aıtylar J.Shanın, Á.Bókeıhanov, T.Júrgenov syndy t.b. ult zııalylary otyrǵan oryndyqty satý, esimderine beı-jaı qaraý,  atadan qalǵan murany jetkilikti deńgeıde qorǵaı almaı, janyn qıyp saqtaǵan jerin satyp jatqan búgingi urpaqtyń kórinisi boldy. Jas rejısser osy kórinisinde de óz ishimizdegi «Otan, tarıh» jaıly uǵymdy, mahabbatty sózden góri áreketpen dáleldeýge úndeıdi. Osy tusta da oılanatynymyz, biz ata-babamyzdyń laıyqty urpaǵy bola aldyq pa? Qurǵaq sózben aýyz súrtip júrgenimiz joq pa? Zııalylarymyz amanat etken rýhty, jerdi saqtaı aldyq pa syndy myń-san suraq.

Teatrtanýshy, Halyqaralyq teatr synshylarynyń assoıaııasynyń tóraıymy, T.Júrgenov at. QazUÓA doenti, Ónertaný ǵylymdarynyń kandıdaty Anar Saımjanqyzy óz taldaýynda: «Sahnadaǵy oqıǵa barysynda sýsha aǵylǵan qan da, qylqynyp, pyshaqtalyp, asylyp, baltaǵa shabylyp, sýǵa batyp shybynsha «qyrylyp» jatqan adamdar ólimi de qoıylymnyń «teatrlandyrylǵan», oıyn tabıǵatynyń ıirimin tereńdete túskendeı», – dep pikir qaldyrǵan. Iá, teatr ishindegi teatrdy kórsetip, «teatrlandyrylǵan» qoıylym jasaǵan rejısser spektakldi Shekspırge tán stılmen aıaqtady. Árbir jannyń as úıinde aıtylatyn zaman shyndyǵyn kózben kórip, birden qabyldaý ońaıǵa soqpaıdy.

Eýropada 1960 jyldarda paıda bolǵan «postdramatızm» baǵyty Qazaqstan teatr sahnasyna sońǵy jyldarda kelip otyr. Ózgeristerdiń enýine úzdiksiz jumys jasap, zaman talabyn eskerip otyrǵan mundaı spektaklderdiń, ujymnyń paıda bolýy qýantarlyq jaǵdaı. Teatr sahnasy jasandylyqty, jalǵan patetıkany, elikteý men solyqtaýdy, bilimsizdikti, talantsyzdyqty eshqashan keshirmeıdi. Ol osylardyń údesinen shyǵa almaǵandy eldiń aldynda shettetip, iske alǵysyz etip, ornyna qoıady. Al ónerdi máńgilik etetin has talanttar, ónerdiń tarlandary. Sol ónerdiń shynaıy baǵasyn bilip, halyqqa arzan dúnıe berýden bas tartqan jandar tek jańasha baǵyttaǵy qoıylymdy emes, halyqqa shyndyqqa jaqyn, oı salar spektakldi týdyrta aldy. A.Baıtursynovtyń: «Uıqysyn az da bolsa ashpas pa eken, Qoımastan qulaǵyna yzyńdasa?!» – «Masa» jınaǵyndaǵy osy bir joldardy eske alsaq,  spektakldiń jappaı talqyǵa túsýi búgingi qoǵamdy oıata bilgenin kórsetedi.