Belgili rejısser Qýandyq Qasymov adamgershilik taqyrybyn arqaý etken, mahabbat pen dostyqty dáripteıtin Muhtar Shahanovtyń «Tanakóz» poemasynyń ınsenırovkasyn jasap sahnaǵa shyǵardy. Birinshi jaqtan jazylǵan shyǵarmanyń sózin ózgertpeı, keıipkerlerge bólip, ádemi mahabbat oqıǵasyn baıandap bergen qoıylymǵa aqynnyń «Týǵan kúnge tilek», «Mahabatty qorǵaý» syndy týyndylaryn da qosyp, kórkemdeı túsken.
Rejısser qalamgerdiń ıdeıasyna sáıkes dostyqty aldyńǵy qatarǵa shyǵarady. Spektaklde mahabbattan dostyqty joǵary qoıa bilgen, adamı qasıettiń eń bıik núktesin kóremiz. Oqıǵa negizgi úsh keıipker arasynda ótedi. Al, oqıǵany baıandaýshy, avtor beınesinde – Baýyrjan Segizbaev. Kórermenge osy keıipkerdiń ishki sezimi beriletindikten, akterge báribir de belgili bir deńgeıde kúsh tústi. Soǵan qaramastan onyń seriktesterimen baılanysy, poemany oqý ereksheligi, kópshilik sahnasymen ara qatynasy, bir adamnyń atynan jazylǵan sózdi ózgemen bólisýi, Muratpen sahnada túsinise bilýi tolyqqandy oqıǵanyń shyǵýyna áser etken. Ol jasaǵan keıipkerdiń de ár sahna saıyn ósip otyrǵany anyq bilinedi. Degenmen, B.Segizbaevtyń oıynynda asyra silteýshilik te baıqalyp qaldy. Aıtalyq, muny Murattyń Tanakózdi unatatynyn bilgende jáne dosynyń múgedek bolyp qalǵanyn estigen sátinde baıqaımyz. Daýysyn tym qatty kóterip, qur aıqaıǵa basqanymen, sózderi anyq shyqpaıdy. Osy sahnalarynda akterdiń keıipkersyndylyqqa boı aldyryp qoıǵany anyq seziledi. Tanakózben jeke qalǵandaǵy, óz sezimin bildiretin sahnalarynda lırıkalyq boıaý kemshin túsip jatty. Tym tez oınatylǵandyqtan, mahabbaty senimsiz shyqqan.
Tanakóz - aqylyna kórki saı keıipker. Negizgi ereksheligi bolmysynda bar adaldyǵy edi. Sulýlyq jaǵynan eki kúnde oınaǵan, eki Tanakóz de bir-birinen asyp túsedi. Biraq, alǵashqy kúni oıyn kórsetken Móldir Zııaevanyń daýysynan kóbirek jasandylyqty sezemiz. Ol kameralyq spektaklde akademııalyq daýyspen oınaýyna baılanysty boldy. Nátıjesinde jastyq pen balańdyqtyń lebi de sezilmeıtin keıipker týdy. Salystyrmaly túrde ekinshi quramda Tanakózdi somdaǵan – Aıdana Táttiqulova án aıtýymen erekshelendi. Seriktesterimen de jaqsy baılanys jasaı alatynyn kóremiz. Oǵan mysal retinde Muratpen aıyrylysý sahnasynda oryndaǵan «Ómir-ózen» óleńin aıtsaq bolady. Akterler shyn ǵashyqtardyń qoshtasýyn án arqyly kórkem de shynaıy bere alǵan.
Muratty somdaǵan jas akter Nurken Orynbek qarapaıym adamnyń óz is-áreketimen bıik bola alatynyn kórsete bildi. Adaldyǵyń men qurbandyǵyń keıde eleýsiz qalǵanymen, túbinde sol úshin baqytqa keneletinińdi dáleldedi. Alǵashynda kórermen Murattyń dosy úshin jasaǵan áreketin emes, Tanakózben araqatynasyn ǵana baǵalap otyrǵan. Aqyn úshin Tanakózdi qyzǵanǵan sátteri de jeterlik. Buny Tanakóz ben Murattyń tym názik sezimdi kórsete bilýinen desek te bolady. N.Orynbek keıipkerin rejısser sheshimderi arqyly da, ózi de tolyqtaı aqtap shyǵa alǵan. Mysalǵa: olar úshin aq kóılek ákelerinen qalǵan dostyqtyń belgisindeı boldy. Sabaqtastyqpen kelgen dostyqtaryn bárinen bıik kóretinin rejısser osy zatqa akent berip, ony joǵary kóteredi. Al, ózgeni unata tura Zergúlge mahabbatsyz úılendi dep te kiná taǵa almaımyz. Sebebi, akter avtordyń Zergúl ekeýiniń muńdas ekenin aıtqan joldaryn sońǵy sózi etip alǵan.
Spektakldegi negizgi keıipkerlerdiń biri – Nurgúl apa. Bul keıipkerdi de eki aktrısa oınap shyqty. Birinshi quramdaǵy Nurjamal Qalambaevanyń oıynynan úlken analyq mahabbatty kóremiz. Árıne, onysy óz keıipkerine tán bolmys edi. Soǵysty bastan ótkerip, bar baqyty balasy dep bilgen, ózge balany da ózine jaqyn tartyp, ekeýin teńdeı kórgen ananyń beınesin nanymdy somdaǵan. Al, ekinshi kúni oınaǵan Anıpa Qarabekova keıipkeriniń aqynǵa ttıtteı de renish saqtaı almaıtynyn umytty. Bastysy onyń daýysynda zildiń bolmaýy mańyzdy edi. Aktrısa aqyndy ana retinde ózine jaqyn tarta almaǵandyqtan, keıipker beınesi durys ashylmady.
Spektakldiń kórkemdik tutastyq tabýyna sahnalyq effektilerdiń rejısser tarapynan durys qoldynylýy úlken úles qosqan. Qoıylym qustardyń daýysymen bastalǵannan keıin, ádemi tabıǵat sahnasyna jaryq túsiredi. Aı, juldyzdar, kóktemde gúldegen aǵashtar, keıinnen tolyq sahnany qamtyp, beıbit ómirdegi aýyl tirshiligin kórsetedi. Qoıýshy sýretshisi Qaltóre Jumaqulov rejısser oı-tujyrymyn dóp basqan. Spektakl sımvolıkalyq sheshimderge qurylǵan. Joǵaryda keıipkerlerimiz ómir ótkelinen ótken kópir tursa, onyń janynan úsh shymyldyqty kóremiz. Ol taýlardan bıik, taǵdyrdy jeńgen úsh keıipkerimiz edi.
Sýretker avtordyń shyǵarmashylyǵyn tereń zerttegen. Qoıylymdy kórkemdeı túsý úshin, birneshe jazbalaryn biriktiripti. Mysalǵa: M.Shahanovtyń sózine jazylǵan «Ómir-ózen», «Gúldáýren» ánderi mýzykanttardyń súıemeldeýimen jandy daýysta aıtylǵandyqtan kórermen úshin ystyq boldy. Kópshilik sahnasyndaǵy akterlermen jumys istegen hormeısteri Álihan Aıdarhanovtyń eńbegi osy tusta kóringen. Spektakl kishi formatta ótkendikten, sahnada oryndalǵan ánder erekshe sezim qaldyrady.
P.S: avtordyń týǵan ólkesinde qoıylǵan, Shámshiniń ánderimen bezendirilgen bul spektakldi kórermen óte jaqsy qabyldady. Bizdiń pikirimizshe, atalmysh spektakl teatr repertýarynda uzaq turaqtaıtyn, nostalgııalyq qoıylym. Teatr ujymy bolashaqta da sahna ónerin damytý maqsatynda ártúrli baǵytta, úzdiksiz jumys isteıtinine senimdimiz.
