Belgili rejısser Shekspır shyǵarmasyna zaman talabyna saı ózgerister jasaǵan. Spektakl arqyly áke men balanyń, aǵa men qaryndastyń, dostyq pen satqyndyqtyń búgingi kórinisin kórermenderge jetkizip berdi. Mysaly: Gamlet pen eles sahnasynda «áke» sózine ekpin túsirgen. Ákeniń – úlken jaýapkershilikti, mahabbatty arqalaıtynyn kórsetedi. Al Polonıı men Ofelııanyń sahnasynda qazirgi áke men qyzdyń qarym-qatynasynyń qandaı bolýy kerektigi aıqyn beınelengen. Polonııdi – Áshim Ahmetov óz otbasyn jaqsy kóretin, betegeden bıik, jýsannan alasa bola biletin, jalǵyz basty, zaman aǵymynan qalmaǵan áke etip somdady.
Bul spektaklge trýppadan tys birneshe akterler shaqyrylǵan. Sonyń biri Gamletti oınaǵan qyrǵyz akteri – Marat Amıraev. Ol keıipkeriniń psıholgııasyn ashýǵa nazar aýdarǵan. Bul jolǵy Gamlettiń bolmysy múlde bólek. Minez-qulqynda da erekshelikteri bar. Shekspırdiń adamǵa oı salatyn, fılosofııalyq mánge ıe sózderine ekpin qoıyp, kórermenniń júregine jetý úshin barynsha tyrysyp, kórermenmen tikeleı qarym-qatynas jaısaıdy. Pesa jelisi boıynsha Gamlet Gıldensternge fleıta usynsa, akter: «Eto tak je prosto, kak lgat, Perebıraıte otverstııa palamı, vdývaıte rtom vozdýh, ı ız nee poletsıa vyrazıtelnaıa mýzyka...» – dep kórermenniń árbirine usynyp shyǵady. Keıipkeriniń tym názik, áli de bala kóńildi ekenin anasy Gertrýdamen bolǵan tartysta kórsetedi. Anasy shapalaqpen salyp jibergendegi onyń jıyryla qalýy, ishki sezimderin, shyndyqty túsindire almaı jerdi ura jylaýy, barlyǵy Gamlet beınesin asha tústi. Spektakldegi akterlerdiń sheberligin óte joǵary baǵalaımyz. Qoıylymda bir akterge birneshe keıipkerdiń roli berilgen. Soǵan qaramastan, bir-birine múldem uqsamaıtyn beıneler jasaı alǵan Danııar Arıpov pen Á. Ahmetti erekshe atap ótkenimiz durys. Qamqor aǵa Laert, úreımen júrgen Bernardo, endi birde kópshilik sahnasynyń akterler qatarynan kórinetin D.Arıpovtyń úsh beıneni bir spektaklde alyp shyǵýyn úlken eńbektiń nátıjesi dep bilemiz. Al, Eles beınesinde shyǵyp, kórermenderge aıanysh sezimin týǵyzǵan – Á.Ahmet, kelesi sahnada jalǵyz basty ákeniń rolin kóńildi keıipte alyp shyǵady. Akterdiń ózine berilgen keıipkerdiń barlyǵyn da alyp shyǵa alýy kerek. Keıipker bolmysy akterdiń jeke basynyń bolmysymen sáıkes kelmese de, ózine artylǵan júkti kóterip alyp shyǵýǵa tıisti. Tipti, bir sahnalyq qoıylymnyń ózinde birneshe ret túrlenip kórine bilýi kerek. «Gamletti» kóre otyryp biz «Jas sahna» teatrynyń akterleriniń sheberlikteriniń shyńdala bastaǵanyn tanı aldyq.
Sahnada qoıylym atmosferasyn jasaıtyn qońyr tústi shymyldyqtar jáne kereýet pen kúısandyq qana bar. Sahna sýretshisi – Zýhra Mýkambetova. Rejısser sahnany tolyq ıgere otyryp, syrtqy esikterdi de utymdy paıdalana bilgen. Spektaklde kózdiń jaýyn alar kostıýmderdi de kórmeımiz. Qara tústi kıimderge basymdyq berip, búgingi kúngi kostıýmdermen shyǵady.
«Jas sahna» teatrynyń Gamleti múldem basqasha aıaqtaldy. Rejısser Gamletiń jalǵyz sener dosy, serigi Goraıoǵa – Bahtııar Baıserik sheshýshi sahnany berdi. Sýretkerdiń pesany bulaı ózgertýi qazirgi tańdaǵy janyńda júrip, arqańa pyshaq suǵatyn «dostardy» eske salady.
Spektaklden Janel Serǵazına, Vahıd Izımov, Aqnıet Oryntaı, Toǵjan Tahanova syndy súıikti akterlerińizdi kóre alasyzdar. Sonymen qatar «Jas sahna» teatr sahnasynda Qýanysh Kerimqulov, Nurbek Saǵymbek, Ekaterına Maksım óner kórsetedi.
Shekspırdiń álemge áıgili bul pesasy talaı sahnalarda qoıyldy. Bizdiń elimizde sońǵy jarty jyldyqta «Gamlet» spektakli tórtinshi ret sahnalanyp otyr. Osyǵan deıin T.Ahtanov atyndaǵy oblystyq drama teatry, táýelsiz teatr «ARTıShOK» jáne zerthanalyq «Lab316» teatrlary premeralaryn ótkizgen. «Jas sahna» teatry da shyǵarmany jańasha kózqaraspen, joǵary deńgeıdegi oıynmen, rejısserlik erekshe sheshimdermen qoıa bildi. Jańashyldyǵymen kórermenniń ystyq yqylasyna bólenip júrgen «Jas sahnanyń» bul premerasy teatr súıer qaýym úshin úlken qýanysh boldy.
