Maqala
«Án-Muhıt» qoıylymyndaǵy tájirıbelik izdenis
Almaty qalasyndaǵy "Alataý" dástúrli óner teatry alashqa áıgili Muhıt Meráliulynyń 180 jyldyq mereıtoıyna oraı Iran Ǵaıyptyń «Án-Muhıt» qoıylymyn sahnalaǵan bolatyn.
Bólim: Teatr
Datasy: 23.03.2022
Avtory: Қуаныш Жұмабекұлы
Maqala
«Án-Muhıt» qoıylymyndaǵy tájirıbelik izdenis
Almaty qalasyndaǵy "Alataý" dástúrli óner teatry alashqa áıgili Muhıt Meráliulynyń 180 jyldyq mereıtoıyna oraı Iran Ǵaıyptyń «Án-Muhıt» qoıylymyn sahnalaǵan bolatyn.
Bólim: Teatr
Datasy: 23.03.2022
Avtory: Қуаныш Жұмабекұлы
«Án-Muhıt» qoıylymyndaǵy tájirıbelik izdenis

Qazaq teatrynyń zamanaýı álemdik teatr proesindegi, bútindeı teatr ónerindegi ózgeristerge ilesýdiń metafızıkalyq maqsaty – dástúrli-normatıvtik tendenııa jáne kórkemdik-estetıkalyq izdenister men ıdeıalyq tóńkeristerdi qatar alyp, osy eki baǵyt osinde alǵa jyljý. Ónertanýshy ǵalym Amangeldi Muqan «Ulttyq teatrdyń qalyptasýy men damýyna erekshe eńbek sińirgen belgili óner jáne qoǵam qaıratkerleri M. Áýezov, S. Sádýaqasov, O. Bekov, D. Ádiluly t.b. ótkir kózqarastary qazaq teatrynyń teorııalyq jáne tájirıbelik turǵydan damý jolyn aıqyndaýǵa zor úles qosty» [1, 7], – deıdi. Al halyqtyń dástúrli oı sanasymen tereń baılanys negizinde ulttyq teatr óneriniń kókjıegin keńeıtý, jańa serpilis izdeý jolynda ter tókken rejısserler Jumat Shanın, Sháken Aımanov, Asqar Toqpanov, Nurmuqan Jantórın, Ázirbaıjan Mámbetov, Raıymbek Seıitmetov, Janat Qajıev, Esmuqan Obaev, Nurqanat Jaqypbaı, Áýbákir Raqymov jáne t.b.

Kez-kelgen mekemeniń ınstıtýtıonaldyq júıesin qalyptastyrý, jetildirý kerek ekeni anyq. «Alataý» dástúrli óner teatrynyń dırektory Rınat Rıfhatuly Zaıtov bul boıynsha bylaı deıdi: «Teatrdyń maqsatyn, jalpy baǵytyn aıqyndaý úshin biz eń birinshi kezekte dástúrli án ónerin, kúı ónerin daralaýǵa tyrystyq. Mysaly, «Kez bolǵan soń ker zaman» atty mýzykalyq qoıylym-konertte qazaqtyń dástúrli án ónerindegi bes mektep (Arqa, Jetisý, Batys, Syr, Altaı-Tarǵybataı) qamtyldy. Al «Altybaqan» oıyn-saýyq án keshinde bir dástúrli ándi, ıaǵnı «Saryarqany» úsh ánshi oryndady. Buǵan deıin mundaı tájirıbeni tek opera oryndaýshylary, atap aıtqanda Lýchano Pavarottı, Plasıdo Domıngo jáne t.b. tenorlar qoldanatyn. Bizdiń dástúrli ánderimiz keıbir estrada ánderi sııaqty jolaı shyǵaryla salǵan ánder emes, árbireýiniń artynda bir-bir tarıh tur. Sol tarıhty kórinis arqyly qysqasha baıandap, ánniń tabıǵatyn jetkizýge jumys istep jatyrmyz. Qazir de, aldaǵy ýaqytta da negizgi akentti dástúrli halyq ánderi, halyq kompozıtorlarynyń shyǵarmalaryna beremiz». Iaǵnı atalmysh teatr da repertýarlyq baǵyty boıynsha dástúrli ónermen sıntezdelgen qoıylymdarymen ózgeshe ózindik formany basshylyqqa alady. Osyndaı ustanymmen qolǵa alynǵan qoıylymdardyń biri – «Án-Muhıt» dástúrli mýzykalyq dramasy. Avtory – aqyn, dramatýrg Iran-Ǵaıyp, rejısseri – Juldyzbek Jumanbaı.

Qazaq óneriniń «altyn ǵasyry» sanalatyn XIX ǵasyrda shyrqaý shyńyna jetken, halqymyzdyń qatelespes talǵamy qalyptastyrǵan ǵajaıyp dástúri – ánshilik óner mektepteriniń biri – batys án mektebi Muhıt sal esimimen baılanysty. Muhıt batys óńirindegi aýyzsha-kásibı ánshilik mekteptiń negizin qalaýshy daraboz óner ıesi. Aleksandr Zataevıchtiń «Qazaq halqynyń 1000 áni», «Qazaqtyń 500 án men kúıi» kitaptarynda Muhıtty «qazaqtyń Baıany» dep ataǵany belgili. Shandoz án sheberi, aqyn, halyq kompozıtory, kúıshi-dombyrashy Muhıt Meráliuly Orynbor, Qostanaı, Jamanqala, Qazaly, Troık, Aqtóbe, Aral, Atyraýdy aralap, jármeńkelerge qatysyp, abyroıy artyp, Ánshi Muhıt, Sal Muhıt atandy. Muhıttyń tereń psıhologııalyq ıirimge qurylǵan, tyńdaýshylaryn estetıkalyq-emoıonaldyq kóńil-kúıde qaldyratyn, adamnyń saı-súıegin syrqyratatyn, boıaýy óte kúshti ánderi, atap aıtqanda «Aınamkóz», «Úlken Aıdaı», «Kishi Aıdaı», «Záýresh», «Pańkóılek», «Dúnıe», «Aq Iis»-teri – mýzyka mádenıeti tarıhynyń klassıkalyq úlgileriniń baǵa jetpes qazynasy. Muhıt Meráliulynyń týyndylaryn notaǵa túsirip, shyǵarmashylyǵy týraly alǵash pikir aıtqan – mýzyka zertteýshisi Aleksandr Zataevıch. Ol óz jınaqtarynda Muhıttyń áni dep 22 úlgini, Muhıt ániniń nusqasy retinde 3 úlgini berdi. Sal Muhıt degende Borıs Erzakovıch, Ǵarıfolla Qurmanǵalıev, Támti Ibragımova, Naǵıma Ábilovalardyń eńbekteri de eske túsedi.

Qazaq mýzykasy antologııasynda «XIX ǵasyrdyń basyndaǵy halyqtyń qoǵamı jáne rýhanı ómirinde dástúrli mýzyka óneri odan ári jalǵasyn taýyp, jan-jaqty damý proesterine tústi. Buǵan yqpal bolǵan qazaq dalasyndaǵy kúrdeli saıası, áleýmettik jáne tarıhı ózgerister edi» [2, 9], – delingen. Úkili Ybyraı, Imanjúsip Qutpanuly, Turmaǵambet Iztileýuly, Qapez Baıǵabyluly, Sulýbaı, Amanǵalılardyń saıası qýǵyn-súrginge ushyraǵanyn bilemiz. Al Muhıttyń ómiri basqasha órildi. Alaıda aınalasyndaǵylardyń qaıǵysy men muńyna, shattyǵy men qýanyshyna ortaqtasý, tipti bireýdiń basyndaǵy baqytsyzdyǵyn óz basynyń baqytsyzdyǵyndaı kórip, qaıǵy jeýi Muhıt ánderiniń basty ereksheligi.

Rejısserdiń mindeti – týyndynyń jeke (psıhologııalyq), tarıhı (qoǵamdyq-áleýmettik) jáne máńgilik (fılosofııalyq) qabattaryn taný, ár akterdiń amplýasyn dál anyqtaý, ıdeıalyq-estetıkalyq maqsat-múddelerin bir arnada toǵystyrý, qoıylymnyń arhıtektonıkasyn jasaý, tempo-rıtmin aıqyndaý, mızansenasyn durys qurý jáne t.b. «Án-Muhıt» dástúrli mýzykalyq dramasynda naqty rejısserlik konepııa baıqaldy. Oryndaýshylardyń is-áreketteri, taptaýryndyqtan ada plastıkalyq formasy, dekoraııa, mýzyka, jaryq effektileri jáne t.b. kórkemdik tutastyǵyn saqtaǵan. Ádebı áleýeti joǵary, rýhanı tynymsyz Iran-Ǵaıyptyń «Án-Muhıt» dramalyq dastanynyń áńgimesi qysyr, sózi bos emes. Alaıda novatorlyq tendenııalarǵa umtylǵan rejısserdiń de avtorlyq ıdeıany shashaý shyǵarmaı shyǵarmany órge tartqan «otty» sheshimderi bar ekenin aıta ketken jón.

«Adam izdep kelemin» deýmen bastalatyn qoıylym «adam bolýdyń» qupııasyn ashýǵa, jumbaǵyn sheshýge, gýmanıstik ıdeıalardyń mánin túsinip, ordaly oı túıýge de jeteleıdi. Muhıt ómir súrgen XIX-XX ǵasyrlardy kóz aldyńa aına qatesiz ákeledi. Sol zamandaǵy ádiletsizdik, búgingi kúnniń shyndyǵymen astasyp jatady. Mýzykalyq dramada shynaıy «adam keıpin» izdep júrgen ánshiniń ánderi tyńdaýshyny tolǵandyra otyryp, oılandyrady.

Nurbolat Isaev

Rejısser eksperımentke de batyl barǵan. Sebebi Muhıttyń rólin somdaǵan Nurbolat Isaev – akter emes dástúrli ánshi. Akterdiń rólmen tabıǵı qabysýy, ishki-syrtqy bolmysyna sáıkes kelýi kerek ekenin Stanıslavskıı júıesinen de bilemiz. Negizi, Muhıt mektebi oryndaýshydan úlken sheberlikti, daýys kúshiniń zor ári dıapazonynyń keńdigin, tókpe kúılerde kezdesetin qaǵystary bar dombyra súıemelin talap etedi. Nurbolat – batys án mektebiniń ókili. Osy qyryna rejısser mán bergen ispetti. Jalpy alǵanda, faktýra jaǵynan, sondaı-aq sahnada nanymdy oıyn kórsetýde Nurbolat róldiń avtoryna aınala bildi degen oıdamyn.

Qaraqanshyqtyń janushyra, jasyn atyp, jaı oınata qasqyrlarǵa aıbat shegip, qaırat qylý sahnasynda etno-folklorlyq ansambl men bı úılesim taýyp, qyzýly qýatymen tartady. Ansambldiń súıemeldeýimen fantasmagorııalyq bı qoǵalystary, úreıli únder, keshendi qabattasqan obrazdar arpalystyń kúrdeli ıirimderin dóp basqandaı. Bul jerde rejısser ansambl men bıdiń kúshin daralap kórsetkisi kelgenge uqsaıdy. Energııa, plastıka jaǵynan bıshilerdiń ólshem-mólsheri dál. Jaryq ta árekettiń kórigin qyzdyryp, naqtylaı, qamshylaı túsken.

Hor qoıylymnyń boıyna qan júgirtken. Estigen adamdy eleń etkizer tusy horda bıshiler de bar. Hormeıster Manarbek Jálimbetovtiń partııa ishindegi jeke stroıdy buzǵyzbaý, san alýan shtrıhtardy qoldaný, ýnısondyq dybystalý boıynsha eńbegi zor.

Qoıylymda erinbegen − etikshi, Uıalmaǵan − ánshi, búginde. Shetinen! Úıdi, kúıdi, Tóreniń ánin satamyn deıtin jerleri, «Qoǵamy, túbine jetken de!», – dep túıindeletini, soqyr moldanyń Iasındi basyn bastap, ortasyn tastap, aıaǵyn ejiktep, ótirik oqýy, dinimizge, dilimizge, tilimizge abaı bolaıyq degen sózderdiń aıtylýy, aqtar men qyzyldardyń qazaq halqynyń basyna qara bult tóndirgeni árkimge oı salady. Dekoraııa da kórkemdik mazmunyn asha túsken.

Tutastaı alǵanda, «Án-Muhıt» dástúrli mýzykalyq dramasyndaǵy kópshilik kórinister, artıster beınelerdi shyǵarýda ózindik ıntonaııalaryn tapqan. Joǵarǵy mindet pen ózekti áreketke barynsha mán berilgen. «Saqara jurty sıqyr sóz ben marjan jyrdy, ásem án men tátti kúıdi ónerdiń tóresi sanaǵan» [3, 36], – deıdi Erlan Tóleýtaı. Tól ónerimizdi tórge shyǵarý– paryzymyz. Oıdy oıatyp, qııaldy qanattandyratyn qoıylymdar kóp bolǵaı!

Qoldanylǵan materıaldar:

  1. Амангелді Мұқан. Театр туралы толғамдар. Зерттеулер мен мақалалар – Алматы: 2015. – 357 б.
  2. Қазақ музыкасы. Антология. Кәсіби халық композиторларының шығармашылығы. 5-том. – Алматы: «Қазақпарат» 2016. – 475 б.
  3. Ерлан Төлеутай. Үкілі Ыбырай – Алматы: «Қазақ кітабы» 2020. – 267 б.
Sizge qyzyq bolýy múmkin: