Maqala / #stýdentSózi
"Umytyńdar ony" umytylmas áser syılady
Ǵ.Músirepov atyndaǵy Qazaq Memlekettik Akademııalyq balalar men jasóspirimder teatry jańa jyldy premeramen bastady. 16 qańtar kúni G.Gorınniń "Zabyt Gerostrata!" shyǵarmasynyń negizinde "Umytyńdar ony" tragıkomedııasy qazaq sahnasyna shyqty.
Bólim: Teatr
Datasy: 18.01.2019
Avtory: Бейбіт Əлкеева
Maqala
"Umytyńdar ony" umytylmas áser syılady
Ǵ.Músirepov atyndaǵy Qazaq Memlekettik Akademııalyq balalar men jasóspirimder teatry jańa jyldy premeramen bastady. 16 qańtar kúni G.Gorınniń "Zabyt Gerostrata!" shyǵarmasynyń negizinde "Umytyńdar ony" tragıkomedııasy qazaq sahnasyna shyqty.
Bólim: Teatr
Datasy: 18.01.2019
Avtory: Бейбіт Əлкеева
"Umytyńdar ony" umytylmas áser syılady

Spektakl rejısseri - Juldyzbek Jumanbaı. Teatrdaǵy jańashyl oılarymen kóńilde turaqtap qalar ár qoıylymy óz kórermenin taýyp júrgen onyń rejıssýrasymen repertýarda «Mahabbat hattary», «Bazaryń tarqamasyn», «Bir sen úshin týdym», «Jýsan ıisi» qoıylymdary bar. Al, bul joly tusaýy kesilgen qoıylymnyń taqyryby da, aıtar oıy da, ózgelerinen erekshe. Ataǵyń shyǵý úshin  jer órteý jetkilikti me álde odan da ózge qadamdarǵa barýdy talap etedi me?! Gerostrat tek ǵıbadathanany órteýimen ǵana emes, aqyly men aılasy asyp túskendigi úshin de tarıhta qalady.  Al, bizdiń qoǵamdaǵy máselelermen bul qoıylym qanshalyqty úndes?!

Qoıylymnyń sátti sahnalanýynyń alǵashqy sebebiniń biri – dramatýrgııanyń kórkemdik deńgeıiniń joǵarylyǵy. G.Gorınniń atalmysh pesasy onnan asa teatr sahnasyna ár túrli rejısserlik ınterpretaııalarmen shyqqan.  Pesany aýdarǵan – Q.Tóleýishov. Kórkem shyǵarmadan artyq tirkesti qysqartyp sahnaǵa laıyqtap qoıýda, akterlik quram tańdaýda jańylmaıtynyn J.Jumanbaı taǵy da bir ret dáleldedi. Akterlik ansambl erekshe atmosfera túze bilgenimen, keıbir artıster oıynynan ótken beınelerin qaıtalamaıtyn sony iz baıqaý qıyn boldy. Gerostrat jaıly sál keıinirek. Aldymen, oqıǵalardyń ótýindegi negizgi keıipkerler haqynda az-kem.

Tıssafern – ózdiginen sheshim qabyldap, eldi basqarýǵa jalǵyz óziniń qudireti jetpeıtin Efes qalasynyń ámirshisi. Óz basynyń abyroıy úshin katigez hareketke baratyn da, áý basta jibergen qateligi úshin ómirlik opyq jep óter keıipker de sol. Tıssafern rolinde – Saǵyzbaı Qarabalın. Teatr repertýaryndaǵy «Sýper Serkesh», «Ant» qoıylymdaryndaǵy beınelerimen jaqsy tanys aǵa býyn akterdiń daýys yrǵaǵynda, beınelik ereksheliginde osy kezge deıingi rolderin mańaılaıtyn qaıtalaýlardy ańǵardyq. Degenmen, ámirshiniń álsiz psıhologııasyn, Sofokl men Evrıpıdtiń sózderinsiz aqyly aryǵa jetpeıtin tanym-túsinigin dál bere bildi. Sahnadaǵy seriktesterimen jumys jasaýda da kásibı sheberlik, akterdiń ekinshi planyn kórý qıyn bolmady. Osy turǵydan S.Qarabalın oıyn órnegi seriktesterine (partner) sahnada erkin kósilýine yqpalyn tıgizip tur.

Klemıntına – óz oıyndaǵasyn júzege asyryp, armanyna qol jetkizý úshin eshteńeden taısalmaıtyn áıel. Bul beıneniń qoǵamdaǵy orynyn, keıipkeriniń ishki jáne syrtqa hál-kúıin Janar Maqasheva sheber jetkize bildi. Aktrısa amplýasy da osy saryndas rolderge kóbirek keletinin bilemiz. Sondyqtan, roldiń usynylǵan tosyn jaǵdaıy men minezder ereksheligin beıneleý J.Maqashevaǵa qıynǵa soqpaǵany ańǵarylady. Krısıpp  rolinde – Áset Imanǵalı. Ár keıipkerine ózindik ún berýge tyrysatyn akterdiń bul roli ádebı nusqaǵa óz jadynan úles qosa otyryp jan bitirýimen erekshelendi. Artemıda ǵıbadathanasynyń áýlıesi Erıta beınesindegi Gúljamal Qazaqbaevanyń kásibı sheberligi atalmysh beıneniń qosalqy keıipker ekendigin de esten shyǵaryp jiberer kúshke ıe bola bildi.

Gerostrat. Bul esimdi ǵana emes, qoıylymdy umytpaýymyz úshin janyn salǵan akter – Maqsat Rahmet. Teatr repertýaryndaǵy J.Jumanbaı sahnalaǵan «Bir sen úshin týdym» qoıylymyndaǵy Tıbalt beınesimen ǵana kórermen kózaıymyna aınalǵan akterdiń ózge janrdaǵy rolderdi somdaýyn kóp kútkenimizdi jasyrmaımyz. Bul rolde akterdiń daýys boıaýynyń qanyqtylyǵy alǵashqy sahnada-aq kórermenin eleń etkizse, akterdiń ekinshi plany kózge kórinip, áreketpen sezilmegenimen, keıipker taǵdyryn tikeleı kórermen sanasyna usynýy da beı-jaı qaldyrmady. Sahnalyq beıneni jasaýda syrtqy is-áreketpen ǵana emes, ishki psıhotehnıka arqyly sezimin jetkizý jaǵy sál kemshin boldy. Bul úlken ómirlik áser qoryn talap etetindigi anyq. Bul turǵydan M.Rahmettiń izdenisteri mol bolǵanymen, ony jetkizýde jetispeýshilikter oryn aldy. Degenmen, spektakl sońyna deıin formasyn saqtaı bilgen akter kórermendi erekshe áserden aıyrmaı ustap otyra bildi.

Qoıylymda rejısser qoǵamnyń túıtkildi máseleleriniń shetin shyǵaryp, olarǵa jaýap tabýǵa tyrysqan. Túrme qaraýyly keıipkeriniń aýzymen aıtylatyn: «Keshirińizder, eger maǵan kóbirek jalaqy tóleseńizder, men mynadaı sumpaıyǵa qyzmet etpeıtin edim...» degen replıkadan bastap, ámirshi Tıssafernniń ózi shyǵarǵan zańdy buzýǵa haqysy baryn jáne ony halyqqa bildirmeı jasaıtyndyǵyna deıin bir emes birneshe dál qazirgi qoǵamdaǵy máselelerdiń ústinen dóp túsedi. Gerostrat túrmede otyrsa da ne úshin bostandyqta júrgen bizden jaqsy ómir súredi?! Onyń bárine ruqsat berip, qoldap otyrǵan ózimiz. Qoǵam. Bas paıdasy úshin qoldan kelse qonyshynan basatyn Krısıppter men óz ótirigine ózi ılanyp, basshy degen aty bar da zaty joq Tıssafernder tolyp júr ortamyzda. Gerostratty umytpaýǵa, atyn óshirýdiń ornyna ósirýge jaǵdaı jasaǵan bul – bizdiń qoǵam. Bárimiz de aqshany artyq kóremiz. Gerostrattyń sharýasy shatqaıaqtap, eki ógizi men eki quly ólmegende, Krısıpp kók qaǵazǵa qunyqqan adam bolmaǵanynda bálkim bári basqasha bolatyn ba edi. Olaı bolmady, sebebi, bizdiń búgingi qoǵamda da aqsha úshin tánin jarnamaǵa qoıyp, sońynda óz áreketteri úshin halyqtan uıat emes, jaǵymdy sózder estip júrgen Gerostrat symaqtar jetkilikti. Budan eki myń jyl buryn da solaı bolǵan, demek, kelisi ekimyńjyldyqta da sondaılar kezdesedi.

Rejısser aıtarlyqtaı ózgerister men tolyqtyrýlar jasaı qoımaǵan. Tek, sońǵy sahnadaǵy qoǵam bolyp óz qolymyzben ádildikti (Kleon – Edil Ramazanov) óltirip,  Gerostratty óz ortamyzǵa qabyldap alýymyz rejısserdiń sátti sheshimi dep baǵalaýǵa bolady.

Bul qoıylymdaǵy keıipkerler beınesin árkim árqalaı túsinýi múmkin. Sebebi, qalaı desek te, jıǵan bilimimiz ben ómirlik kózqarastarymyz san túrli. Qoıylym da barlyq kórermenge bir nárseni ǵana túsindirýdi maqsat etpeıdi. Teatrdyń maqsaty ár adam qoıylymnan óz boıyndaǵy qasıetin keziktirýine yqpal etý, oı salý emes oılanýǵa túrtki bolý. Sondyqtan,  rejısserlerge qandaı da bir qoıylym sahnaǵa jol tartsa da tikeleı túsindirýdi, arnaıy replıkalarmen aıtqyńyz kelgen oıdy kórermenge «habarlaýdyń» qajeti joq. Búgingi kórermender bilimdi, olar ózderinen tómen dúnıelerdi qabyldaı almaıdy. Kórermen deńgeıine túspeıik degen pikir aıtyp júrip, kórermen deńgeıine kóterile almaıtyn deńgeıge jetip qalmaıyq. Al, «Umytyńdar ony» Balalarǵa da Jasóspirimderge de bereri mol qoıylym dep esepteýge bolady.


Sýretterdi túsirgen: Raqymjan Qudaıbergen

Sizge qyzyq bolýy múmkin:
Álemdik klassıka qazaq sahnasynda
Teatr Álemdik klassıka qazaq sahnasynda
17.12.2018
#stýdentSózi