2015 jyly Qazaq ulttyq óner ýnıversıteti men T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynyń túlekteri negizinde ashylǵan Shyǵys Qazaqstan oblystyq Jastar teatry 29 qazan kúni óziniń ekinshi maýsymyn ashty. Qurylǵanyna bir jyl tolǵan teatr quramy bıyl da jańa akterlermen tolyǵyp, shyǵarmashylyq quramnyń sany arta tústi. Jańarǵan qurammen jańa maýsymdy ashqan ujym kórermenderge A.Salbanovtyń rejısserligimen sahnalanǵan L.Razýmovskaıanyń «Qymbatty Elena Sergeevna» spektaklin usyndy.
Orys dramatýrgi Lıýdmıla Razýmovskaıanyń «Qymbatty Elena Sergeevna» pesasy 1980 jyly Mádenıet mınıstrliginiń tikeleı tapsyrysymen jazylǵan, alaıda daıyn týyndy enzýranyń qatań synynan ótpegendikten bir jyldaı esh jerde sahnalanbaǵan. Tek 1981 jyly ǵana pesa Tallındegi Jastar teatrynda eston tilinde qoıylady. Osydan bastap, qoǵamda rezonans týdyrǵan pesanyń álem teatrlarynda júzden asa ınterpretaııalary kórsetile bastaıdy. Araǵa otyz bes jyl salyp L.Razýmovskaıanyń atalmysh pesasy qazaq tilinde tuńǵysh ret Shyǵys Qazaqstan oblystyq Jastar teatrynyń sahnasynda qoıyldy.
Spektakldiń ereksheligi – dramatýrg jazǵan kúrdeli jasóspirimderdiń máselesinen bólek, rejısserdiń pesaǵa kózqarasynan týyndap otyrǵan ǵalamdyq máselelerdiń qozǵalýy. Dramatýrg L.Razýmovskaıa óz pesasynda emtıhannan alǵan tómen baǵalardy túzetý barysynda jas jetkinshekterdiń adam shoshyrlyq áreketterge, tipti adamdy ózine qol jumsaýǵa deıin aparatyndyǵyn kórsetken. Al, rejısser A.Salbanov pen qoıylym sýretshisi R.Qasymov senografııadaǵy sheshimder – eń negizgi tirshilik kózderi bolyp tabylatyn tórt stıhııa aýa, jer, sý, otty paıdalaný arqyly bizde ómir súrýge eń qajettiniń bári bar, sonda bizge ne jetpeıdi degen suraqty kóteredi. Shynymen de, adam tabıǵattan ózine kerektiń bárin aldy, áli de ıgerýde, degenmen keı kezderi qajettiliktiń týyndaýynan, keıde qanaǵatsyzdyqtan, keıde tipti, ashkózdikten túrli qıturqy áreketterge baryp, adamı qundylyqtarymyzdy joǵaltyp alyp jatamyz. Al, keıde tipti bir emtıhanǵa bola adamdy ólimge deıin ıtermeleı alady ekenbiz degen oı túıiledi. Spektakl sońynda ashynǵan Elena Sergeevnanyń kórermenderge qarap «Bizge ne jetpeıdi?» dep suraq qoıyp, sýǵa batyp ketýi – ózi tárbıelep jatqan oqýshylardyń bassyzdyǵyna kúıinýi. Osylaısha, rejısser qazirgi tańda ózekti bolyp otyrǵan pesany sahnalaı otyryp óziniń traktovkasy arqyly spektakldi ǵalamdyq deńgeıdegi máselege deıin kótere bildi.
Qoıylym – qolyna sirińke ustaǵan áıel adamnyń qarańǵy sahnaǵa jaryq berip kirýinen bastalady. Buny, bir jaǵynan, barshany bilim nárimen sýsyndatqan ustazdyń aınalasyna nuryn shashýy desek, ekinshiden, ádiletsiz, opasyz bolyp bara jatqan jalǵan dúnıe qarańǵylyǵynan shyndyq izdep, «myńmen jalǵyz alysqan» ádiletti adamnyń shyryldaýy deýge de bolady. Osylaısha bastalǵan spektakldiń temporıtmi bir sátke de túspedi, rejısser pesaǵa qysqartýlar engizý arqyly, ár sahnanyń kópshilikke túsinikti, ári yqshamdy bolýyn qadaǵalaǵan.
Budan bólek, rejısserdiń qoıylymda sımvolıkalyq tásilderdi kóp qoldanýy sátti shyqqan. Mysaly, spektakldegi barlyq keıipkerlerdiń qoldaryna tas ustap kelýi – árqaısysynyń Elena Sergeevnanyń úıine óz máselelerin arqalap alyp kelýlerin kórsetedi, biri – baǵasyn jaqsartý úshin, biri – biliktiligin arttyrý úshin, al biri – jaı ǵana qyzyq úshin, soǵan sáıkes qoldaryndaǵy tastardyn kólemi de san túrli. Al qoıylymdaǵy eń kólemdi tasty Elena Sergeevnanyń qolynan kóremiz. Ómiri syrqattanǵan anasy men mektep arasynda ótip jatqan ustaz ózgeler sekildi ádemi kıinip, áıel baqytyn sezinip, sábı súıgisi keledi. Rejısser ony sahnanyń bir shetinde turǵan músin arqyly aıqyndaı túsedi. Kún saıyn jabylǵan matany ashyp, saz balshyqtan jasalǵan bala músinin odan ári damytý arqyly oıyndaǵy, armanyndaǵy sábıiniń ósýine óz úlesin qosyp jatqandaı áser alatyn Elena Sergeevna spektakl sońynda talaı jyldardyń jemisi bolǵan músindi qolyna ustaǵan taspen qıratady. Ómir boıy sábı súıýdi armandaǵan áıel jetesiz, adamgershilikten jurdaı balalardyń qylyqtaryn kórý arqyly, sábıli bolý, áıel baqytyn seziný armandarynan bas tartyp, qııalynda ómir súrgen baqytyn ózi qıratady. Barlyq oqıǵalardyń ortalyǵy, qaqtyǵystardyń sebepshisi bolyp tabylatyn Elena Sergeevna obrazyn teatr aktrısalary D.Kazykeshova men D.Kabysheva jasady. Dıana Kazykeshova somdaǵan Elena Sergeevna muǵalimderge saı barlyq qasıetterge ıe bolsa da, ózi tárbıelep jatqan oqýshylardyń bassyzdyǵyn kórgende keı sátterde óz-ózin ustaı almaı, aıǵaıǵa basyp, urysa alatyn, al, keıbir jerlerde únsizdik arqyly talaı jylǵy eńbegi zaıa ketken ustazdyń qasiretin jetkize bildi. Dınara Kabysheva somdaǵan Elena Sergeevna kerisinshe, qandaı jaǵdaı bolsa da, óz-ózin ustaı alatyn, tipti aıǵaılaǵysy kelse de oǵan eti úırenbegen sabyrly, baıypty ustazdy kórsetti.
Emtıhan baǵasyn túzetip, joǵarǵy oqý ornyna túsýdi ǵana armandap kelgen, alaıda sanasynan tys uıymdasqan qylmyskerlerdiń quramynda bolǵan, ańqaýlyǵy men aqymaqtyǵy qatar júretin keıipker – Vıtıa. Keıipker Vıtıanyń mekteptegi úlgeriminiń tómendiginen bólek, otbasyndaǵy máseleleriniń kóptiginen qos akter sahnaǵa kólemdi tasty ustap shyǵýǵa májbúr, onysy oryndy da. Basqalarymen salystyrǵanda negizgi maqsattan bólek Elena Sergeevnaǵa qarsy eshqandaı aram oıy da, jospary da joq keıipkerdi eki quramdaǵy akterler Z.Aqaev pen E.Amantaıev somdady. Zańǵar Aqaev oıynynan dekoraııadaǵy ár detaldy oınata otyryp, ony ornymen qoldanýdy kórdik. Ol óz kezeginde, akterdiń kóńil-kúıin, qýanysh-kúızelisin jetkize otyryp, obrazdyń san qyrly bolýyna septigin tıgizdi. Al, Erjan Amantaıev Vıtıanyń psıhologııalyq bolmysyna asa mán bergen, akter keıipker jan dúnıesinde bolyp jatqan ózgeristerdi sózi, bet-beınesi, is-qımyly arqyly barynsha shynaıy etip jetkizýge tyrysqan.
Volodıa – spektakldegi kúrdeli obrazdardyń biri. Bolashaǵy aldyn ala oılastyrylyp qoıǵan ol eshteńeden taryqpaıdy, endeshe muǵalimniń úıine kelip, jalynyp baǵa suraý ne úshin qajet boldy degen oı týady. Spektakldegi basqa keıipkerler muǵalimniń úıine kele sala túpki maqsattaryn aıqyndap, minezderiniń qandaı ekendigin ashyq kórsete bastaıdy. Al, Volodıa bolsa spektakldiń sońyna deıin qandaı oıda júrgendigin eshkimge baıqatpaıdy, syr da bermeıdi, sebebi ol, óz sózinde aıtqandaı, bolashaq dıplomat, ózine qajet bolmasa da Elena Sergeevnadan seıftiń kiltin alý ol úshin biliktiliktiń kórsetkishi. Sol sebepti de, onyń dál sol sátte qolyna kishigirim tas ustap, muǵalimniń úıinen tabylýy zańdy. Volodıa obrazyn somdaǵan úsh quramdaǵy akterler A.Hasenov, A.Nurmaǵambetov, E.Másálimniń oıyndary bir-birine uqsamaıdy. Olar rejısser bergen erkindikti paıdalana otyryp, árqaısysy ózinshe izdenýge tyrysqan. Abaı Hasenovtiń Volodıasy – barlyq bylyqty oılastyryp, bolyp jatqan oqıǵalardy shetten ǵana baqylap otyrýdy kózdeıtin Jantyq, Iago syndy obrazdarǵa jaqyn. Qolynan tastamaı ustap júrgen kýbık-rýbık arqyly sol jerde bolyp jatqan jaıttardyń barlyǵy óziniń baqylaýynda ekendigin, sonyń josparymen iske asyp jatqandyǵyn kórsetti. Uqypty kıimi, tutyǵyp sóıleýi, muǵalim sózin qolpashtap otyrýy, alǵashynda Volodıany uıalshaq, tárbıeli, adal adam retinde kórsetse, shynaıy bet perdesi ashylǵannan keıingi qylyqtary, daraqylanyp kúlýi, mysqyldap sóıleýi keıipkerdiń naǵyz ekijúzdi, «qoı terisin jamylǵan qasqyr» ekendigin kórsetti, osy turǵydan alǵanda akter Abaı Hasenov somdaǵan Volodıa óte utymdy shyqqan. Ekinshi quramdaǵy akter Aıdos Nurmaǵambetovtiń oıynynan barlyq bylyqty oılastyrýshy, janyndaǵylarǵa aıtqanyn istete alatyn, eshteńeden qoryqpaıtyn batyl, ár sózinen senimdilik baıqalatyn Volodıany kórdik. Al, úshinshi quramdaǵy akter Eldos Másálimniń somdaǵan Volodıasy áreketterin birde astyrtyn uıymdastyratyn, al keıde naǵyz bet-beınesin ashyq kórsetetin keıipker.
Lıalıa – baǵa surap kelgen balalardyń ishindegi jalǵyz qyz, sóılegen sózderine úńiletin bolsaq, ol óte bilimdi, jaqsy oqıtyndardyń qataryna jatady, degenmen ol da sol sátte basqalarymen birge Elena Sergeevnanyń úıine keldi, oǵan da jaqsy baǵa kerek. Al, ekinshi jaǵynan, ol aınalasynda bolyp jatqan jaıttardan qur qalǵysy kelmeıtin qyzyqqumar. Synyptastarynyń shamalarynyń qaı jerge deıin jetetindigin baǵamdaý, sabaq túsindirgende minsiz bolyp kórinetin ustazdyń turmysyn óz kózimen kórý, jospardyń qalaı iske asatyndyǵyn baqylaý eki quramda oınaǵan M.Eltaıqyzy men G.Abıkenqyzynyń basty maqsattary boldy. Qos aktrısa aldymen ózderine kerek baǵany qoıdyrý úshin, sonymen qatar ustazyn synaý úshin kelgen sybaılastardyń biri ekendigin, keıinnen oıynan aınyp, aıaq astynan júreginde meıirim paıda bolǵan qyzdy sheberlikpen kórsetti. Gýlvıra Abıkenqyzy somdaǵan Lıalıa – balalyǵy basym erke qyz bolsa, Maqpal Eltaıqyzynyń nusqasyndaǵy Lıalıa – ómirdiń qıyndyǵynan oı túıip, erte eseıgen qyz.
Pasha – qoıylymdaǵy álsiz obraz, súıgen qyzy Lıalıaǵa baılyǵynan basqa bereri joq ol emtıhan baǵasyn túzetý arqyly bilikti maman bolyp, qoǵamdaǵy ornynyń bedeldi bolýyna eńbek etýde. Sebebi, sol kezde ǵana talaby bıik qyzdyń júregin jaýlap, bolashaqta birge bolýǵa múmkindik ala alady. Iaǵnı, osy obrazdy somdaıtyn akter úshin basty maqsat – kiltti qaıtken kúnde de alý bolyp tabylady. Kiltti qolyna túsirse ǵana Lıalıany da ýysyna túsire alatynyna sený arqyly áreket etý Pasha rólin somdaǵan eki quramdaǵy akterler E.Aqylbekov pen N.Jumadillaevtiń maqsattaryna kirmedi. Akter Edige Aqylbekovtiń nusqasyndaǵy Pasha birde kiltti alýǵa tyrysyp baǵady, al birde janyndaǵy synyptastarynyń qylyqtaryna narazylyǵyn bildirip, ashýǵa býlyǵady. Al, ekinshi quramdaǵy akter Nurlan Jumadillaevtiń Pashasy – naǵyz romantık, ol úshin kiltti alýdan buryn, Lıalıanyń kóńilin taýyp, ár sátte janynan tabylý mańyzdyraq ekendigin kórsetti.
Qoıylymdaǵy akterlerdiń eshbiri sahna syrtyna ketpeıdi, olar birde, bolyp jatqan oqıǵalardy voleıbolǵa arnalǵan tordyń artynan baqylap qana tursa, spektakl sharyqtaý shegine jetkende árqaısysy bir qalypta tabjylmaı otyryp alady. Mysaly, alǵashynda synyptastarymen murattas bolyp kelgen Lıalıa rólindegi qos aktrısa óz oılarynan aınyp, ketýge bekinip, biraq amalsyz qalýǵa májbúr bolǵanda ústine palto jamylyp, tizesin qushaqtap otyryp alady. Osy arqyly ol ózi qalamasa da, kiltti alýǵa aralaspasa da sońyna deıin shydap baǵatynyn kórsetti. Biraz ýaqyttan keıin aınalasynda bolyp jatqan jaıttardyń birin kórgisi de, estigisi de kelmegendeı keıip tanytyp basyn jaýyp, jerge jatyp aldy. Al, araqqa toıyp alyp, uıyqtap qalǵan Vıtıa obrazyn somdaǵan akterler búgingi zamandaǵy er adamdarynyń bet-beınesin kórsetti. Áýelbasta, emtıhan baǵasyn túzetý oǵan aýadaı qajet bolsa, keıinnen kelgendegi maqsatyn umytyp, araǵyn qushaqtap jatyp qalady. Biz ómir súrip otyrǵan qoǵamdaǵy er adamdardyń kópshiligi otbasy qamyn oılap, jaǵdaıyn jasaýdyń ornyna, ondaı máselelerge basyn aýyrtqysy kelmeı jata beretini ótirik emes. Al, ózge akterler keıipkerler jan dúnıesiniń beınelerin oqıǵalardy syrttan baqylap otyrý arqyly kórsetti. Osy turǵydan alǵanda, ár akterdiń ishki dúnıesinde bolyp jatqan ózgeristerdi sózsiz, qımyl-áreketsiz, tek qalyptar arqyly aıqyndaý sátti shyqqan deýge negiz bar. Akterlerdiń keıipker kelbetin somdaýda, akterlik ansambldiń túzilýinde rejısser Aıdyn Salbanovtyń eńbegi zor. Obrazdardyń bir saryndy bolmaı, bir-birinen erekshelenýine eńbek etken rejısserdiń túpki oıyn akterler áli de shyńdaı túsip, ár spektakl saıyn róldi boılaryna sińire túsedi degen senimdemiz.
Rejısser Aıdyn Salbanov pen qoıylym sýretshisi Rasýl Kasymov senografııadaǵy ár elementtiń oınatylyp, keıipker jan-dúnıesin ashýda mańyzdy ról atqarýyna basa mán bergen. Oǵan dekoraııadaǵy voleıbolǵa arnalǵan tor men doptyń utymdy qoldanylýy aıǵaq. Ekinshi plandaǵy sahnada akterler osy doppen oıyn oınap júrip josparlaryn qura bastaıdy, tipti Elena Sergeevnany oıynǵa shaqyryp, kiltti berýden bas tartqan ustazdaryn mazaq qylyp, doptyń artynan júgirýge májbúr etedi. Kiltti alýǵa kelgen aram oıly oqýshylardyń jospar qurý alańyna aınalǵan tor kúlli spektakldiń sońǵy núktesin qoıdy. Tordyń ar jaǵynda turyp, «Elena Sergeevna!» dep aıǵaılaǵan oqýshylardy rejısser aqtap alǵan joq, barlyǵynyń qylmys jasap, temir torǵa qamalýy tıis ekendigin kórsetti. Osy turǵydan alǵanda spektakl kórermenderdiń birin qanaǵatshyl bolýǵa, qolda bardy baǵalaýǵa tárbıelese, ekinshilerine adam jany názik shyny ekendigin, qatty jel soqsa, naızaǵaı oınasa mort synyp ketýi múmkin ekendigin aıtqysy keledi.
Qoıylymnyń mýzykamen kórkemdelýi ornymen, ári talǵammen tańdalyp qoıylǵan. Vıolenchel aspabynyń sıqyrly áýeni Elena Sergeevnanyń jan-dúnıesindegi qýanyshyn, qaıǵy-muńyn jetkizýge septigin tıgizdi. Osynaý aspapty jandy daýysta oınaǵan mýzykant spektakldiń keı sátterinde shyǵyp, basty keıipkerdiń kóńil-kúıin berýge tyrysty. Elena Sergeevna basseınge kirip, sýǵa batyp ketken sahnada vıolencheldiń muńdy áýeni sońǵy ret shyqqanyn kórdik, kompozıııa aıaǵyna jetpeı, sharyqtaý shegine kelgende úzilip ketken aspap úni qyrshynnan qıylǵan ǵumyrdy beıneledi. Al joǵaryda turǵan terezeden Elena Sergeevna batyp ketken sýǵa túsken jaryq sáýle ádiletti adamdardyń áli de bar ekendigin, úmit sáýlesiniń eshqashan da sónbeıtindigin kórsetkendeı.
Qorytyndylaı kele, Reseıde jańa dramanyń bastamasy bolǵan atalmysh pesa Jastar teatry úshin taptyrmaıtyn materıal ekendigin aıtqymyz keledi. Jańa dramalardaǵy barynsha qarapaıym tilde sóıleý arqyly shynaıy ómirge jaqyndaı túsý klassıkalyq týyndylardaǵy deklamaııa men pafos nátıjesinde paıda bolatyn taptaýryndylyqtan arylýǵa septigin tıgizeri anyq. Sol sebepti jas ujymnyń repertýarynda túrli teatr aǵymdary men janrlaryndaǵy dramalyq shyǵarmalardyń kóp bolǵanyn qalar edik. Sonda ǵana ózge teatrlardan erekshelene alatyn «Qymbatty Elena Sergeevna» syndy tyń dúnıeler sahnalanatyn bolady. Zamanaýı teatr proessinde bolyp jatqan ózgeristerge, atap aıtar bolsaq, is-áreketten góri, sózge basa mán bere otyryp spektakldiń temporıtmin túsirmeý, pesada kórsetilgen bir másele arqyly rejısserlik tásilderdi qoldana otyryp odan da kúrdelisin kóterý, sımvolıkalyq sheshimder arqyly aıtar oıdy jumbaqtap, órnektep jetkizý atalmysh qoıylymnyń basty ereksheligin aıqyndap tur. Al, spektakldiń kórkemdik tutastyǵy, rejısserlik sheshimder, akterlik ansambldiń túzilýi atalmysh qoıylym ǵumyrynyń uzaq bolatyndyǵyn, teatr festıvalderinde júldeli oryndardy enshileıtindigin kórsetti. Jas teatr ujymynyń jańa maýsymda kórermenderge bereri áli de kóp bolary sózsiz.
