2020 jyly elimizdegi eń alǵashqy óner mýzeıi ‒ Ábilhan Qasteev atyndaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik óner mýzeıine 85 jyl toldy. Irgesi qalanǵan sátten bastap halyqqa qyzmet etken ýaqytta respýblıkamyzdyń mádenı strategııasynyń ajyramas bóligine, kórkemdik murany zerttep, nasıhattaıtyn mańyzy zor ortalyqqa aınaldy.
1935 jyly 23 qyrkúıekte Ulttyq kórkemsýret galereıasyn uıymdastyrý jaıynda qaýly shyqty. Osy sátten bastap kollekııa jınaý bastalady. Jas Qazaqstannyń beıneleý óneri týyndylary Qazaqstan Sýretshiler odaǵy men galereıanyń ózi uıymdastyrǵan kórmelerden alyndy. Reseıdiń iri mýzeılerinen Orys, Batys Eýropa óneriniń keskindemesi, músini men grafıkasy, shyǵys óńirdegi elderdiń týyndylary qaıtarymsyz berildi.
1936 jyly galereıa Qazaq Memlekettik kórkemsýret galereıasy ‒ QMKG bolyp ózgertildi. Mýzeı zaldary jarlyq shyqqannan keıin eki jyl ótken soń ‒ 1937 jyly 5 jeltoqsanda Qazan revolıýııasynyń 20 jyldyǵyna arnalǵan Búkilqazaqstandyq keskindeme, grafıka, músin kórmesi ashylǵan kezde ǵana kelýshilerge esik ashty. Bul kún kelýshiler úshin galereıanyń resmı ashylǵan kúni dep esepteledi. Ashylǵan sátte onyń kólemi 250 sh.m., qorda 1390 eksponat boldy.
1939 jyly búkil elimiz T.G. Shevchenkonyń (1814-1861) týǵanyna 125 jyl tolýyn merekeledi. Osy oqıǵaǵa baılanysty Qazaq KSR Mınıstrler Keńesi 1939 jyly 5 naýryzda «Ýkraın aqyny Taras Grıgorevıch Shevchenkonyń esimin máńgi este qaldyrý týraly» Jarlyq shyǵardy. Onyń esimin Almatydaǵy Qazaq Memlekettik kórkemsýret galereıasyna (QMKG) berý týraly sheshim qabyldandy.
Uly Otan soǵysy jyldarynda QMKG jumysy toqtatyldy. Galereıanyń úı-jaıy soǵys ýaqyty qajetine berilip, kollekııany saqtaýǵa Qazaqstannyń Ortalyq mýzeıi men Abaı atyndaǵy opera jáne balet teatrynan oryn berildi.
Soǵystan keıingi kezeńde galereıaǵa kásibı ǵylymı qyzmetkerler keldi. Ýaqyttyń qıyndyǵyna qaramastan, jumys múldem basqasha deńgeıge kóterildi. Bul kóbinese 1950 jyly 26 qyrkúıekte dırektorlyq qyzmetke taǵaıyndalǵan Lıýbov Georgıevna Plahotnaıanyń basshylyqqa kelýimen tyǵyz baılanystyrylady.
1952 jyly sáýir aıynda QMKG-nyń turaqty jumys isteıtin dárishanasy óz jumysyn bastady. Dárister Ortalyq óner qyzmetkerleri úıiniń zalynda oqyldy. Dárishana keıinnen «Halyq mádenıeti ýnıversıteti» bolyp qaıta quryldy. Qazir álemdik óner tarıhynan «Ásem álem» Kishi óner akademııasynda júıeli bilim alýdyń múmkindigi bar.
1960-jyldardan bastap kollekııanyń jınalýy zor qarqyn ala bastaıdy. Mýzeı qyzmetkerleri Máskeý, Lenıngrad kollekıonerlerimen, sýretshilerdiń otbasylarymen jáne muragerlerimen birlesip jumys isteıdi. Túrli memlekettik qurylymdar arqyly zamanaýı Qazaqstan sheberleriniń týyndylary satylyp alynady.
Eksponattar sanynyń ósýine baılanysty galereıaǵa sáýleti mýzeı qyzmetiniń ereksheligine saı keletin jańa ǵımarat salý týraly másele kóterildi. 1965 jyly Qazaq KSR Mınıstrler Keńesi QMKG-ge arnaıy ǵımaratty jobalaý jáne salý týraly sheshim qabyldady. «Almatygıprogor» ınstıtýtynyń № 2 sheberhanasynyń quramynda E. Kýzneova, O. Naýmova, B. Novıkovtar bar sáýletshiler men ınjenerler toby tamasha joba jasady. Jańa mýzeı ǵımaraty salyndy. Beıneleý óneri kollkııasyn 1970 jyldyń 1 qyrkúıeginen bastap jumys istep kele jatqan Respýblıkalyq halyqtyq qoldanbaly óner mýzeıiniń (RHKÓM) qorymen biriktirdi. 1976 jyly 16 qyrkúıekte Qazaq KSR Memlekettik óner mýzeıi degen jańa ataý alǵan jańa mýzeıdiń ashylýy boldy.
1984 jyly Qazaq KSR halyq sýretshisi, tamasha qylqalam sheberi Ábilhan Qasteevtiń týǵan kúnine arnalǵan mereıtoılyq kórme ótti. Bul ataýly kúnge búgingi kúni sýretshiniń shyǵarmashylyq jolyn, darynynyń kóp qyrlylyǵyn sıpattaıtyn úzdik týyndylaryn kórýge bolatyn memorıaldyq zal quryldy. Sol jyly tuńǵysh ulttyq sýretshini máńgi este saqtaý úshin Qazaq KSR Memlekettik óner mýzeıine Ábilhan Qasteevtiń esimi berildi.
Búgingi tańda Á. Qasteev atyndaǵy QR MÓM – ǵylymı qyzmetkerlerdiń alǵashqy býyny salǵan dástúrleri qurmettelip, mýzeı jumysynyń praktıkasynda qazirgi zamannyń jańa jetistikterin belsendi paıdalanatyn elimizdegi irgeli mýzeı. Jınaqta 25713 eksponat saqtalýda. Qazaqstanda birinshi bolyp mýzeı qyzmetkerleri múmkindigi shekteýli jandarǵa mýzeı ekspozıııasynyń qoljetimdiligi boıynsha qyzmetke júgindi. 2013 jyldan bastap ınklıýzıvti jobalar boıynsha jumystar júrgizilýde: kollekııanyń kórkem shyǵarmalarynan relefter jasalýda, «Rýhanı shabyt» sııaqty taǵy da basqa jeke festıvalder ótkizilýde. Mýzeı jalpy álemdik mýzeı qozǵalysynyń bir bólshegine aınaldy. Buǵan mýzeı zaldarynda ótken mańyzy zor «Franııa injý-marjandary» (2012) halyqaralyq kórmesi, 2016 jylǵy Zýrab eretelı men V. Vlasovtyń jeke kórmeleri, ıslam dástúrinen shabyt alǵan «Djamıl-4 syılyǵy» halyqaralyq zamanaýı óner kórmesi (Vıktorııa men Albert mýzeıi, 2017), Demıen Hersttiń «Jańa din» (Ulybrıtanııa, 2016), Hant Slonemniń (AQSh, 2018) kórmeleri jáne t.b. mysal bola alady. 2018 jyly mýzeı Halyqaralyq mýzeı alıansy men Beıjiń Ulttyq mýzeıi qurǵan Jibek joly galereıasynyń quramyna kirdi. 2019 jyly Smithsonian (AQSh, Ýashıńton) ǵylymı-zertteý jáne bilim berý ınstıtýtynda mýzeı qyzmetkerleri qatysqan Qazaqstan qol óneri jáne kreatıvti ekonomıka týraly Halyqaralyq sımpozıým boldy.
Á. Qasteev atyndaǵy QR MÓM ‒ damyp, jetelip otyratyn, belsendi de kóp qyrly qyzmet etetin, jandanǵan birtutas qurylym.
Kórmeniń jetekshisi - Svetlana Kóbjanova
Á. Qasteev at. QR MÓM dırektorynyń ǵylymı isi jónindegi orynbasary, ónertaný kandıdaty.
