Baýyrjan Nurbekuly Baıdildá – 1962jyly 12jeltoqsanda Jambyl oblysy Qordaı aýdanynyń Qyzylsaı aýylynda dúnıege kelgen. Sýretshi Baýyrjannyń balalyq shaǵy Qyzylsaıda ótedi. Sýretshilik ónerge jastaıynan beıim bolǵan Baýyrjan, osy halyq ónerine bala kezinen kóz qanyqtyryp, ájesine kilem, alasha toqýǵa kómektesip, sýret ónerine qolyn úıretip ósedi. Mektepte oqyp júrgen kezde de sýretke beıim bolyp, túrli qabyrǵa gazetterinen bastap, sol kezdegi qolbasshylardyń, kósemderdiń portretterin salyp júretin. Mektep dırektorynyń balasy jyldyqty bitirer jyly gazetterden, oqý oryndaryn, mamandyqtardy zerttep, janyna jaqynyn izdestire bastaıdy. Máskeýge nemese Lenıngradqa kórkemsýret ýchılıesine baramyn degen arman nátıjesinde ózindik ishteı sezimmen sheshim qabyldap ta úlgergen. Úıge kelgen joldas balasynyń ákesinen «Seniń de, meniń de balam sýretti jaqsy kóredi... Almatyda osyndaı oqý orny bar eken,, balalardy sonda aparaıyq» degen usynysty qabyl kóredi. Armanshyl jigit ákeniń bastaýymen Gogol atyndaǵy kórkemsýret ýchılıesine tapsyryp, oqý ornynda kásibı sýretshilik álipbımen tanysady. Tórt jyl ınstıtýt qabyrǵasynda bilim alyp, aýyldan kelgen bala Baýyrjan, ınstıtýtta oqyp júrgende stýdenttik ómirdiń aysynda tuysynda kóredi. Oqýǵa degen uqyptylyǵymen ýchılıeni jaqsy bitirip, Lenıngradqa joldama alady. Alaıda oqýǵa túsetin stýdentterdiń tizimi aldyn ala jazylyp qoıady eken. Biraq kóp uzamaı áskerge shaqyrtýda keledi. Otan aldyndaǵy paryzyn ótep júrgen Baýyrjan árkez dostarymen hat jazysyp, baılanysta bolady. Dostary arqyly Almatyda jańadan oqý orny ashyldy, onda jıvopıs mamandyǵy bar eken degen habar alady.
Jańadan ashylǵan oqý orny T.Júrgenov atyndaǵy óner ınstıtýty bolatyn. Áskerden kelgen soń baǵyn synap oqýǵa tapsyryp, Qazaqstannyń halyq sýretshisi Kamıl Shaıahmetovtyń sheberhanasyna oqýǵa túsip, osynda joǵary bilim alyp shyǵady. Munda Kamıl Muhamedovıch, Q.Teljanov, M.Kenbaev, Á.Bapanov, Q.Ospanov syndy qatal tulǵalardyń mektebinen ótedi. Ol kisilerdiń bári de ulttyq naqyshtaǵy sýretterimen qazaqtyń kókparyn, qazaqtyń atamekenin, salt-dástúrin beıneleýmen tanymal bolǵan adamdar bolatyn. Mine osyndaı tulǵalardyń synynan ótken arman qýǵan Baýyrjan búgingi kúnde Qazaqstannyń damýyna zor úles qosyp júrgen, eline eleýli halqyna qalaýly úlken tulǵa. Qazirgi kezde beıneleý óneriniń tek qana keskindeme túrimen ǵana shektelip qoımaı basqa da janrlarymen kózge túsýde. Oǵan dálel: Táýelsizdigimizdiń 20jyldyǵyna oraı Tuńǵysh prezıdent qory uıymdastyrǵan « Kórkemdik vıtraj jáne mozaıkanyń qazirgi tendenııalary-2011» atty kórmede master-klass ótkizgen bolatyn. Kórme táýelsizdigimizdiń 20jyldyǵy jáne N.Nazarbaev taqyrybynda ótkendikten, mozaıka janrynda elbasymyzdyń portretin jazyp shyǵady. Bul jumysty shamamen 8aı jazyp shyqqan kórinedi. Budan bólek B.Momyshulynyń 100jyldyǵyna oraı batyr atamyzdyń tulǵalyq portretin de mozaıka janrynda jazyp shyǵady. Tek qana mozaıkada ǵana emes karıkatýra janrynda da óz úlesin qaldyrady. Onyń aıqyn kórinisi dep 2014jyly ótken ýnıversııadadaǵy karıkatýra boıynsha bas júldeni ıelengenin ataýǵa bolady. Shyǵarmashylyq pen jańashyldyqqa jany qushtar sýretshi únemi óz áriptesteriniń qulshynysyn ochtyp júretin bolǵan. Onyń karıkatýrada bulaı jetistikke jetýine de osyndaı belsendilikter sebep boldy desek artyq bolmas. Búgingi kúnde Baýyrjan birneshe eńbekterdiń avtory. Atap aıtatyn bolsaq: «Intererdiń órnekti áshekeıi» (shıpajaı, Iangııýl qalasy, Ózbekstan, 1989); «Avıaııa» ınterer sgraffıtosy (Jetigen qalasy, 1987); «Halyqtar dostyǵy» (Shet tilder ınstıtýtynyń vıtrajy, Almaty q.); Almaty qalasynyń jańa áýejaıynyń VIP-zalynyń árlemesi; «Almaty kafedraldyq sobory» (2004); stanoktyq «Kesh» (1989) «Ata» (1990) «Týǵan jer» (1993) «Áke» (1994) «Qyz Jibek» (1996) «Shyńǵysbaı batyr» (2004) «Almaty» (natıýrmort, 2006) «T. Júrgenov» (portret, 2007) «Kókpar» (2007). «Álippe» (1994), «Ana tili» (2-4-shi synyptarǵa arnalǵan, 1997-2003), «Dúnıetaný» (4-shi synypqa arnalǵan), «Ádebıet» (5-shi synypqa arnalǵan, 2004) oqýlyqtaryna ıllıýstraııalar jasaǵan. Solardyń biri B.Baıdildányń ózine tán qoltańbasynyń aıqyn kórinisin ashatyn «Kóne shaǵyn Sharyn shatqaly» jáne «Jolaýshy» atty kartınalaryn búgingi salystyrmaly sabaqtastyq taldaýyma arqaý etip alyp otyrmyn. Eki týyndynyń da tehnıkasy birdeı kenepke maıly boıamen jazylǵan. Sýretshiniń «jolaýshysy» jetistigi bolsa, 2016jylǵy jazylǵan «Kóne shaǵyn Sharyn shatqaly» ónerindegi jańalyǵy ispetti.
Sharyn shatqalynyń tarıhy 300mln jyl burynǵy geologııalyq zamandardan syr shertedi. Munda kóne zamandardan saqtalǵan san alýan, pishindi túrli-tústi jartasty «qamaldardy» kóz aldyńyzǵa ákelip qoıǵandaı kórikti kórinisterdi elestetedi. Dúnıe júzinde dál sondaı kórinisterdi tek Soltústik Amerıkanyń Kolorado shtatyndaǵy «Úlken shatqal» alqabynan ǵana kezdestirýge bolady. Jer bederiniń mundaı kóriniske ushyraýy budan 12mln jyl burynǵy jel men sý erozııasynyń jáne muzdaný dáýirindegi tabıǵı qubylystardyń áser etý yqpalynan paıda bolǵandyǵy baıqalady.
Sharyn shatqaly Almaty qalasynan 193shaqyrym qashyqtyqtaǵy Almaty oblysynyń Eńbekshiqazaq, Raıymbek jáne Uıǵyr aýdandarynyń aýmaǵyndaǵy, Sharyn ózeniniń ańǵaryn boılaı Ońtústik –batystan Soltústik –shyǵysqa qaraı 154 shaqyrymdyq qaraı sozylyp jatyr. Tabıǵattyń ǵajaıyp sıyn qylqalammen sıqyrlaǵan B.Baıdildániń bul týyndysy úsh rettik quramǵa bólingen. Kartınanyń birinshi planynda salt atty boz bala beınelengen. Kúreń qyzyl atqa mingen jigittiń kórinisi ańshy nemese basqa da kásippen júrgen adamdy elestetpeıdi. Jigit kóliginiń sýretshi beınelegen erkin júrisine qarap tabıǵat aıasynda serýen quryp júrgenin ańǵartady.
Dál osyndaı obraz sýretshiniń «jolaýshy» kartınasynan da kórinis tapqan. Biraq onyń janynda tazylardyń beınelenýine qarap jolaýshy-ańshy degen uǵymdy qalyptastyryp otyr. Tazy- jeti qazynanyń biri, ańshylyqta sharyqtaý shegine jetip dáriptelgen jaratylys ıesi. Sonymen qatar sýretshiniń eki kartınasynan da búrkit beınesiniń kezigýi de kezdeısoqtyq emes. Ózara suhbat kezinde sýretshi jumys kezinde rasymen-aq búrkitti kezdestirgenin, qııaldan kelgen obraz emestigin aıtqan bolatyn. Kartınany barynsha realıstik turǵyda jazýǵa talpynǵan avtor shyǵarmasyndaǵy bul kórinis erkindik pen asqaqtyqtyń sımvoly edi. Tylsym tabıǵattyń tylsym kúshi avtorǵa taǵy da jańa ıdeıa týǵyzyp turǵandaı. At ústine ornyqqan er jigit, kók júzinde qalyqtaǵan búrkit, ultymyzdyń jeti qazynasy ekeni málim nárse. Týyndydaǵy jeti qazynadaǵy er jigittiń ajyramas serikteri- júırik at, qyran búrkit syndy obrazdar engizilgen. Erdiń qanaty- at, qulaǵy – ıt, asyraýshysy – búrkit, qorǵanshysy – myltyq bolǵan.Sýretshi keıipkerin esh alańsyz kúıde senimdi serikterimen en dalada júrgen kezin beınelegen. Búrkit ádetinshe týyndyda da qalyqtap bara jatyr. Bul kórinis kórsetilgen kartınanyń bireýiniń formaty peızajdyq formatta, bireýi portrettik turǵyǵa negizdelgen. Beıneni tiginen túsirý arqyly avtor bıiktikti kórsetedi. Bul kóriniste de búrkittiń tym alystatylyp jazylǵan beınesin ańǵaramyz. Al, peızajdyq format negizinde sozylyńqy etip jazylǵan búrkit keń jazyqtyqty sýretteıdi. Kóldeneń túsirilgen bul týyndydaǵy qyrannyń beınesi aldyńǵy planǵa qoıylǵan. Taýly aımaqtyń qatpar-qatparyn, shuńǵyma saılaryn beıneleýde sýretshi asqan sheberlik tanytqan. Sol óńirdi kózben kórip, sol araǵa saıahan quryp ketkendeı sezim týǵyzady. B.Baıdildániń shyǵarmashylyǵyndaǵy jańashyldyǵy ıaǵnı tiginen qoıylǵan formattaǵy kórinisi kóldeneń túsken «jolaýshy» kartınasynyń bir ǵana fragmenti ispetti. Dese de óz aldyna bólek taqyryby, qaldyrar oıy bólek. Qazaq jurtynyń keń baıtaq jerin kóldeneń ólshemde syzyqtyq perspektıva arqyly sheber kórsetken. Kartınanyń artqy qaptalyndaǵy bıik taýlar aldyńǵy plandaǵy búrkitke parallel kórinis berip tur. Ortańǵy planda qalyp qoıǵan óte alysta kele jatqan jigit beınesi de týǵan jer tabıǵatynyń tamashasynda rahat alyp júrgenin tolyǵymen aıqyn kórsetedi.
Jolaýshy arqyly keńdik pen teńdikti beınelegen sýretshi «Sharyn shatqalynyń» kókjıegi men keńistik arasyndaǵy ózara paralleldigin bıiktetý arqyly aıqyn kórsetedi.
Qorytyndylaı kele: B.Baıdildániń nazarǵa alyp otyrǵan eki týyndysynyń da tabıǵaty uqsas ekenin sýretshi qylqalamymen jazylǵan boıaýmen ańǵarylady.
Shyndyqtyń, adaldyqtyń belgisi retinde tanylatyn kógildir tústi keńinen qoldanatyn B.Baıdildá osy joly formattar men birge tústerge de erekshelikter engizgenin ańǵarýǵa bolady. Dese de sýretshi qylqalamy kógildir túske malynbaı qalǵan kezi bolmaǵan. Bálkim bul onyń ózindik qoltańbasyn aıqyndaýdyń bir tásili bolar. Sondaı-aq erkindikke umtylý jolynda tabandylyq pen jigerlikti dáripteı otyryp, jasyl tústi qoldanǵan. Jasyl tús ómir túsi ispetti. Bul tuspen taýly óńirdiń qumdy aımaǵyn erekshelendirip kórsetken, al sary tústiń qoldanýyn eline degen, jerine degen sheksiz súıispenshiliginiń aınasy retinde qaraýǵa bolady.
Sýretshi eki týyndysynda da qazaq jeriniń, súıip kelgen, súıe bilgen erkindikke degen bıik sezimin sheksiz súıispenshiligin beıneleıdi.
