«Ónertanýdaǵy zertteý úrdisteri» taqyrybyndaǵy semınarǵa akademııa ustazdary, jas ǵalymdar, doktoranttar, magıstranttar jáne stýdentter qaýymy qatysty. Kezdesýdegi betashar sózdi T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynyń ǵylymı jumys jónindegi prorektory Qabyl Zamanbekuly aldy. Óner akademııasynda tuńǵysh ret uıymdastyrylyp, aldaǵy ýaqytta jyl saıynǵy dástúrge aınaldyrý kózdelip otyrǵan aıtýly shara – ǵylym aptalyǵy sheńberinde kóptegen kezdesýler, kórmeler, dóńgelek ústelder, onlaın konferenııalar ótkizilip otyrǵanyn tilge tıek etken Q.Zamanbekuly búgingi kezdesýdiń de taqyryby ónertaný ǵylymyndaǵy túıindi máselege arnalyp otyrǵanyn jetkizdi. Ári osy kezdesýdiń ótkizilýine qoldaý kórsetken M.Ergebekov pen «Kózimniń qarasy»mádenı-tanymdyq klýbynyń jetekshisi Ánnás Baǵdatqa alǵys aıtty.
M.Ergebekov elimizde sońǵy jyldary ónertaný salasy boıynsha kóptegen doktorlyq, magıstrlik ǵylymı jumystardyń qorǵalyp, qazaqtildi ónertaný zertteýleriniń kontenti men formasy damyp kele jatqandyǵyn atap ótti. Alaıda, atalǵan sala boıynsha máseleler men jekelegen kemshilikterdiń de bar ekenin alǵa tartty. Ǵylymǵa endi aıaq basqaly otyrǵan nemese óziniń alǵashqy dıssertaııalyq eńbegin jazýǵa daıyndalyp júrgen kóp sandy bolashaq mamannyń aldynda eń áýeli ǵylymı jumys qalaı jazylýy kerek degen suraq turady. Óner akademııasyndaǵy Ǵylymı-dıssertaııalyq keńestiń mushesi retinde de M.Ergebekov ózine jastardyń osy suraqty kóptep qoıatynyn jasyrmady. Ǵalym bul olqylyqty bizde ónertaný boıynsha arnaıy zertteý ádisteri kýrsynyń joqtyǵymen túsindirdi. Tereńdetilgen zertteý kýrsy bolashaq ónertaný mamanyna áýeli zertteý jumysynyń teorııalyq negizin qalaı qalyptastyrý ádisin
úıretetinin, kez-kelgen ǵylymı eńbek tolyqqandy teorııalyq negizsiz (ramkasyz) shalajansar dúnıege, tipti qunsyz eńbekke aınalatynyn qadap aıtty.
Jas ǵalym Qazaqstandaǵy kópsandy ǵylymı jýrnaldardaǵy maqalalardyń kóleminiń qysqa jazylatynyn da túıin retinde aıtyp ótti. Iaǵnı, kólemi 5-6 bettik ǵylymı eńbekte teorııalyq negizdemeni bylaı qoıǵanda, avtordyń aıtpaq oı-tujyrymy da tolyq qamtylýy múmkin emestigin tilge tıek etti. Al, dıssertaııalyq eńbekter kólemdi bolǵandyqtan, avtor bul arada kózdegen maqsaty men kózqarasyn meılinshe teorııalyq alǵysharttar negizinde jetkize alady. Óz kezeginde semınar avtory ǵylymı eńbektegi teorııalyq negizdiń bolmaýy zertteý ádisiniń de bolmaýyn týǵyzyp otyrǵanyn, al, zertteý ádisiniń álsizdigi birneshe ondaǵan bettik zertteý eńbeginiń ustanymy men dáıegi joq, bos áńgimege aınalatynyn naqty mysaldar negizinde dáleldedi.
Ekinshiden, ónertaný salasyndaǵy negizdik teorııalyq jumystardy paıdalanǵanda olardy bir jaqty qoldaný máselesine de nazar aýdarýymyz kerektigi aıtyldy. Shyndyǵynda, teorııalyq kózqarastardyń arasyndaǵy obektıvtilikke avtordyń jaýapty bolýy da ǵylymnyń bir sıpaty bolmaq. Sonymen qatar, ónertanýdyń nysanasy bolyp tabylatyn kez-kelgen taqyryptyń áleýmettik qyrlaryn zertteý isi de kenjelep turǵan tustardyń biri ekendigi jasyryn emes. Ónertaný, ásirese kınotaný salasynda ónerge tán elementteri az keıbir fılmder zertteýden qaǵys qalyp jatady. Esesine halyq ondaı fılmderdi kóp kóredi. Demek, bul shyǵarmadan áleýmet óz qalaýy men erkindigin taba alatyndaı bir astarly shyndyq jatqany shúbásiz. Tipti, biz ony tobyrlyq mádenıet dep atasaq ta, belgili bir taptyń múddesin tereńirek zertteý ǵylymǵa jat dúnıe emes.
Kezdesý barysynda dıssertaııalyq jumystardyń kirispe bóliminde atalatyn kóptegen teorııalyq ádebıetterdiń sol eńbek mazmunynda tolyǵymen qoldanylmaý máselesi de kóterildi. Nemese, zertteýshiniń
kózqarasyna shamamen sáıkes keletin teorııalyq paıymdaýlar ózara tolyqtaı salystyrýsyz beriletindigi, olardyń ishki aıyrmashylyqtary izdestirilmeıtindigi, tipti, dıssertaııa avtorynyń sol teoretıktermen pikirtalasqa múlde oryn bere almaıtyndyǵy syndy máseleler de talqylandy.
Óz kezeginde M.Ergebekov ónertaný salasyndaǵy izdenisterge álemdik keńistiktegi jáne otandyq ǵylymdaǵy teorııalyq eńbekterdiń mol bazasy kerek ekendigin, sonymen qatar ǵylymı jumystyń avtory retinde óz kózqarasyńyzǵa saı teorııalyq negizdi tańdap alý máselesiniń mańyzdylyǵyn túsindirdi. Sonymen qatar, kóptegen naqty mysaldar arqyly qatysýshylarǵa taqyrypty tereńirek túsindirýge tyrysty. Kezdesý barysynda ónerdegi áli de zerttelmeı jatqan ıdeologııa jáne gender (qoǵamdyq jynys) máseleleri de talqyǵa tústi.
Kezdesýde ǵylymı zertteý jumystarynyń taqyrybyn tańdaý máselesi de nazardan tys qalmady. Jas zertteýshilerde nemese endi ǵylym esigin attaǵaly turǵan jastarda jalpylama taqyryptardy nemese naqty emes taqyryptardy tańdaý problemasy jıi kezdesip jatady. Taqyryptyń naqty sheńberde bolmaýy zertteýdegi kózdelgen nysanadan aýytqýdy týdyratyny shyndyq. Semınar formatyndaǵy basqosý barysynda kóptegen suraqtar, pikir almasýlar boldy. kezdesý sońynda M.Ergebekov búginigi is-sharany uıymdastyryp otyrǵan T.Júrgenov atyndaǵy QazUÓA-nyń ǵylymı jumys jónindegi prorektory Q.Z.Halyqovqa jáne «Kózimniń qarasy» mádenı-tanymdyq klýbyna alǵysyn bildirdi. Jalpy «Ónertanýdaǵy zertteý úrdisteri» atty semınar osy sala boıynsha bilim alyp jatqan bolashaq mamandarǵa, jas zertteýshilerge jáne jalpy qatysýshylarǵa bereri mol, salıqaly kezdesý boldy.
