«Kinoman» klýbynyń uıymdastyrýymen ótip júrgen stýdenttik fılmder kórsetiliminiń kezekti bólimi 12 sáýir kúni «Turan» ýnıversıtetinde ótti. Synshylar men kórermen nazaryna bul joly belgili rejısser Narıman Tórebaevtyń shákirtteriniń kýrstyq jumystary usynyldy. Sońy ótkir pikir-talastarǵa ulasqan atalmysh kórsetilim baǵdarlamasyna sonymen qatar T. Júrgenov atyndaǵy óner akademııasynyń «Rejısser» mamandyǵynda oqıtyn stýdentterdiń de birneshe fılmderi engizildi.
«Turan» ýnıversıtetiniń fılmder baǵdarlamasy Samrat Irjasovtyń «ırk ýrodov» fılmimen bastaldy. Uzaqtyǵy 20 mınýtqa taıaý fılmniń negizgi taqyryby búgingi tehnologııalyq revolıýııanyń sebepterin kórsetýge arnalǵan. Adamdar arasyndaǵy rýhanı qarym-qatynasty qurdymǵa jiberýge baǵyttalǵan zamanaýı dáýir tehnologııanyń zardaby óte tereńde jatqanyna fılmdi kórý barysynda kýá bolasyń. Rejısser men operator arasyndaǵy shyǵarmashylyq úılesimdilik bar bolǵanymen de, avtor retinde fılm rejısseriniń ózindik beınelik sheshim izdenisteri asa baıqalmady. Shyǵarmanyń ıdeıasyna negizgi kúsh jumyldyrylypty. Fılmdi taldaý barysynda rejısserdyń ózi aıtqandaı, bul týyndynyń negizgi ıdeıasy – qazirgi ýaqytta qoǵamda oryn alǵan adamdar arasyndaǵy salqynqandylyq, qorshaǵan ortaǵa, aınaladaǵy qubylystarǵa degen nemquraılylyq.
Fılmniń sıýjeti boıynsha bas keıipker jas jigit áleýmettik jelide onlaın kórsetilim arqyly ózine qol jumsamaqshy bolady jáne kórermenderi arnasyna jazylýshylar sany júz myńǵa jetkende óletinin aıqyn jarııalaıdy. Ári qaraı oqıǵa jelisi árkimniń osy jańalyqty qur jibermeı, telefonnan basyn almaı otyrǵan kórinistermen jalǵasady. Tipti, áleýmettik jeliniń basshylarynyń ózi adamnyń ómiri emes reıtıngin kóterip alý úshin múmkindikti múlt jibermeýdi kózdegen, kishkentaı balasyna mán bermeı telefonyna úńilgen ana, dúkendegi satýshy qyz jáne polıııa qyzmetkerleri men basqa da qosalqy keıipkerler sıpatyndaǵy jastardyń baqylap otyrý kórinisteri búgingi zamannyń ay shyndyǵyn, qoǵam músheleriniń shynaıy ómirdegi adamgershilik qarym-qatynastaryna tereń syzat túskendigin aıqyndap beredi. Fılmdegi qudaı, din taqyrybynda aıtylǵan dıalogtar men keıipkerlerdiń bolmysyndaǵy satıralyq elementter sátti atmosferalyq keńistikti qalyptastyryp tur. Fılm stýdenttiń deńgeıinde jaqsy jasalǵan.
Kórsetilim baǵdarlamasyndaǵy kelesi fılmdi trıller, shym-shytyryq, qorqynysh janrlarynyń qosyndysy dep baǵalaýǵa bolady. «V zerkale» fılminiń avtory Aıdar Muratov ortalyq keıipkerin aınada beınelengen sulbasyna suqtana beretin qyzdyń rolinde kórsete otyryp, sana-sezimi ózine baǵynbaıtyn jaǵdaıǵa jetken tusta qııaldaǵy súlbesi shyn máninde aınadaǵy keıipkerge aınalyp ketkendigin trıller zańdylyqtarymen berýge tyrysqan. Qazirgi zamanda adamdardyń, ásirese, jastardyń uıaly telefonnan ózderiniń beınesine sát saıyn baǵdar jasap, sulýlyǵyna kóz júgirte beretin, nátıjesinde tereń psıhologııalyq aýytqý jaǵdaıyna dýshar bolatyn keleńsiz máselelerin oryndy qozǵaǵan. Týyndynyń qundylyǵyn kótergen operatorlyq jumys ekenin birden aıta keteıik. Sebebi, aınamen betpe-bet kele beretin keıipkerdiń áreketteri tehnıkalyq turǵydan kúrdeli. Túsirilim barysynda osynaý qıyn kórinisterdi operatorlar Ahat Bekturǵanov pen Ernazar Maǵambetov kásibı deńgeıde atqara bilgen. Fılmde keıbir grafıkalyq kórinisterdi paıdalanǵan. Árbir kórinis pen keıipker janynan shyqqan monologtar fılmniń negizgi ıdeıasyn asha túsken. Dybystyq sheshimderdiń de alar orny mańyzdy bolyp tur. Fılmde bir ǵana keıipker oınaıdy. Aktrısanyń aına arqyly ishki jáne syrtqy eki keıipkerdi somdaı bilýiniń ózi stýdenttik fılm úshin úlken jetistik.
Myrza Beısembekovanyń «Poslednıe dnı Evdakıı» dep atalatyn fılmi A. Chehovtyń «Sheneýniktiń ólimi» atty shyǵarmasynyń jelisimen túsirilipti. Fılmde shyǵarmanyń negizgi oıy ǵana alynǵan, jalpy búgingi kúndegi tirshiliktiń sulbasy ekranda kórsetiledi. Sıýjet boıynsha Evdakıı atty jigit bastyǵynan keshirim suraǵysy keledi jáne anasy ekeýiniń qarym-qatynasy sýretteledi. Rejısser keńistikti tańdaýda erekshe tásilge barǵan. Syrt kelbetteri men kıimderi zamanaýı jandardyń turatyn úıleri óte jupyny. Bul adamdardyń ishki rýhynyń óte jutań tartqanyn beınelik sheshimder arqyly bergeni desek qatelespeımiz. Basty keıipker oqıǵa arasynda júrip, kameraǵa tike qarap óz ómirinen jáne jaǵdaılar týraly oılaryn da aıta júredi. Bul turǵydan baıandaý tásilin qoldanǵan. Fılmde bastyq múlde kórinbeıdi. Ony tek qana kútip júrgen keıipkerlerdi ǵana baıqaımyz. Rejısser óziniń keıipkeri arqyly búkil kórermenderdi kútýge umtyldyrǵysy keledi. Degenmen, áli de bolsa pispegen týyndy bolǵandyqtan, naqty ekrandyq beıneler kórermendi baýrap alýǵa jetpeı turǵandaı. Kadrlar dınamıkaǵa toly, montaj ben operatorlyq jumystyń jaqsy tustary fılmniń ajaryn asha túsken.
«Tynyshtyq». Kelesi tamashalaǵan fılm dál osylaı atalady. Ajar Ibraeva men Aıdar Muratovtyń týyndysynda otbasylyq másele kishkentaı qyzdyń kózqarasy turǵysynan kórsetilgen. Erli-zaıyptylardyń ara-qatynasy shyrqaý shegine jetip, ekige aıyrylysady. Al, kishkentaı qyz osy oqıǵany óz janymen túsinip, ózinshe sheshimder shyǵarýǵa tyrysady. Anasynyń kóshedegi qoraptan taýyp alǵanmyn degen aldaýyna senip qalǵan qyz, eresekter álemindegi urys-keristen alystap, óziniń tynysh qoraptaǵy álemine barǵysy keledi. Tipti, barady da. Biraq, áke-sheshege degen saǵynyshynyń áserinen óziniń qýyrshaqtarymen qaqtyǵysqa túsedi. Fılmniń aıtar oıy men sıýjeti osyndaı, rejısserlik turǵydan jetpeı qalǵan tustary birshama. Fılmdegi eń osal másele akterlerdiń oıyny. Anasy men qyzynyń oıyny kıno tiline múlde keraǵar, televızııalyq sarynda jasalǵandaı áser berdi. Interer men natýradaǵy kórinisterdiń jeńil ári tolyqqandy jasalmaǵandyǵy da fılm atmosferasynyń álsiz bolǵanynan habardar etedi. Jalpylaı alǵanda jas stýdentterdiń umtylysy qýantady.
Narıman Tórebaevtyń «Kishkentaı adamdar» fılmindegi komedııalyq elementterge birtaban jaqyndaǵan, satıralyq baǵytta túsirilgen «Ozar» fılmi oıdan shyǵarylǵan yrym jaıynda. Yrym boıynsha balasy úshke kelgende ózgeniń balasy ekeýin úlken dáretke otyrǵyzyp jarystyrady. Fılmdegi satıralyq taqyryptar tek qana bala tóńireginde emes otbasylyq máselelerdi jáne genderlik saıasatty da qozǵaı ótedi. Orys tili men qazaq tiliniń máselesin keremet tásilmen kórsete bilgen. Fılmdegi yrymdy sýretteý barysynda keıbir qazaqtardyń oıynda rasymen osynaý ǵuryp bar ma degen oı qalyptasatyny anyq. Óıtkeni, kórinister men keıipkerlerdiń derekti kıno janryna jaqyn operatormen tikeleı suhbattasyp júrýi senimdi qalyptastyrady. Fılm kórermenderdi óte tereń ári ıýmorǵa toly dıalogtary arqyly sergitip tastaǵandaı boldy. Fılmniń rejısseri Zarıpova Aıdananyń aıtýynsha kúndelikti ómirde bolyp jatqan jaǵdaılardy satıralyq kórinister arqyly kórsetýdi kózdepti. Fılm kórkemdik turǵydan úzdik bolmaǵanymen derekti fılmniń elementteri arqyly jańa stıl qalyptastyrǵan.
Jalpy, «Turan» ýnıversıtetiniń jastary ózderiniń týyndylary arqyly erkin oıly, jańa zamannyń kınosyn jasaýǵa qaýqarly ekendikterin baıqatty. Barlyq kórsetilgen fılmderdi qarastyra otyryp, ortaq sheshim retinde kórkemdik deńgeıdiń áli de bolsa tómen ekendigi anyq baıqalatynyn ańǵarýǵa bolady. Sóz sońynda kez kelgen óner týyndysy kórkemdik turǵydan ǵana baǵalanatynyn eskerip, Narıman Tórebaevtyń shákirtterine ustazynyń jetken deńgeıinen de joǵary kınotýyndylar jasaýǵa umtylyńdar dep tilek bildirip, shyǵarmashylyq tabystar tileımiz.
