Sáýir aıynyń 5 juldyzynda ótken atalmysh is-shara T.Júrgenov a-ǵy QazUÓA men «Týran» ýnıversıtetinde «Rejıssýra» mamandyǵynda oqıtyn II kýrs stýdentteriniń kýrstyq jumystarynyń kórsetilimimen bastaý aldy. Nazarlaryńyzǵa Bolat Qalymbetov, Amanjol Aıtýarov, Serik Ábishev qatarly elimizdiń beldi rejısserleriniń sheberhanalarynda oqıtyn jas kınogerlerdiń fılmderine jazǵan «Kınotaný» mamandyǵynda oqıtyn stýdentterdiń pikirlerin usynamyz.
Marııa Pıltan,
T.Júrgenov atyndaǵy QazUÓA
«Kınotaný» mamandyǵynyń 4 kýrs stýdenti
Bul kórsetilimde segiz fılmniń ishinen eki fılmdi erekshe atap ótýge bolady. Atap aıtar bolsaq, Jádigerov Álisherdiń «Balyq sorpa» atty týyndysy men Dastanuly Rústemniń «Neznakomka» fılmi. «Balyq sorpa» fılminde rejısserlik izdenister kóp, kásibı deńgeıde túsirilgen. Týyndynyń eń basty jetistigi – dramatýrgııasynyń ekrandyq zańdylyqtarǵa saı qııýlastyrýynda. Rejısser aýyl ómirinde eleýsiz ótetin qarapaıym oqıǵa sıýjetin óte sezimtaldyqpen montaj tásilderin paıdalaný arqyly sheber kórsete alǵan. Jas akterlardyń kamera aldynda ózderin emin-erkin sezinýin rejısserdyń taǵy bir jetistigi dep baǵalaýǵa bolady. Olardyń aldyna qoıylǵan maqsat aıqyn, oqıǵa ótetin orta sıpaty bala minezine jaqyn atmosferada oılastyrylǵan.
«Balyq sorpa» fılminde aýrýhanaǵa túsip qalǵan analarynyń jyldamyraq jazylýy úshin balyqtan jasalǵan sorpa ishýi qajet bolǵandyqtan eki kishkentaı balaqaılar qaıtken kúnde balyqty tabýdyń amalyn qarastyrady. Fılmniń alǵashqy kadrlarynan-aq operatordyń sheberligi aıqyn kórinedi. Oıyn balasy sıpatyndaǵy eki kishkentaı keıipker arqyly rejısser sıýjettik tarmaqtardy kásibı deńgeıde órbite bilgen. Sátti qoldanǵan montajdyq tásilderi arqyly kadr aralyǵyndaǵy baılanys kórermenin jalyqtyrmaıtyn deńgeıde berilgen. Al, oqıǵadan oqıǵaǵa ótý barysyndaǵy jas akterlerdiń is-áreketteri sıýjetti birtutastyqta asa shynaıylyqpen qabyldaýǵa múmkindik beredi. Osylaısha, jas rejısser Álisher Jádigerov aýylda ómir súrip jatqan januıanyń bir kúndik ómirin, ıaǵnı, basyna is túsken otbasynyń sheshimin qarapaıym, qabyldaýǵa jeńil mánerde jetkizgen.
Al, «Neznakomka» fılmindegi rejısserdyń izdenisi arqyly teatr óneri men kıno óneriniń arasyndaǵy kórinistik aıyrmashylyqtar jańa tásilmen jaqyndastyrylǵan deýge bolady. Sahnalyq óner elementterin kınodetal retinde paıdalaný osy fılmniń ózindik ereksheligin aıqyndap tur. Fılmdegi eki keıipker, túrli sebepterge baılanysty ómirden túńilgen jandar. Kómeski kórinister astarynda olardyń bet-álpetteri aıqyn emes. Kezdeısoq jaǵdaıda toǵysqan ekeýiniń arasynda tylsym tynyshtyq arqyly túsiniksiz sezim paıda bolady. Tylsym tynyshtyqty ekran arqyly sezinýge múmkindik bergen tásil – keıipkerlerdiń dıalogsyz ornaǵan qarym-qatynastary. Olar sóılemeıdi, dybystyq qatar arqyly berilgen keıipkerlerdiń ishki dıalogtary sıýjettik lınııaǵa sátti engizilýi arqyly basty keıipkerlerdiń sezimderi men ishki tolqynystary kórermenge jumbaq túrinde jetkizilgen. Rejısser tarapynan sahna elementterin ekranǵa beıimdeý tásilderi jaryqty paıdalanýda da eskerilgen, sol arqyly kadr tereńdigi qamtamasyz etiledi.
Baǵdarlamada kórsetilgen barlyq fılmder sátti dep aıtý artyq bolar, alaıda, bir ǵana taqyryptyń ózin birneshe qyrynan ashýǵa umtylǵan jumystar da baıqalady. Kórermen nazaryna usynylǵan Álisher Jádigerovtyń «Táýbe» atty kezekti týyndysynda rejısser qazirgi tańdaǵy ózekti máselelerdi sımvolızm arqyly jetkizgen. Atalmysh fılm arqyly múmkindigi shekteýli jas jigittiń qudaıǵa senimdiligi jaıly taqyrypty qozǵaǵanymen, naqty bir sıýjettik lınııa ustanymy qalyptaspaǵan. Al, «Gúl» jáne «Sohranennye kadry» týyndylarynda sıpattalatyn mahabbat taqyryby jeke keıipkerlerdiń sezimdik sheńberinen shyǵa almaı qalǵandyǵynan bolar, kórermenin tarta qoımaıdy. Jalpy kórsetilim baǵdarlamasyndaǵy birshama fılmderde sapa jaǵynan kemshilikter bolǵanymen, ár stýdent óziniń ne sezinetinin týyndylary arqyly jetkizýge talpynǵan. Ulttyq kıno ónerimizdiń erteńi osy jas mamandardan qalyptasady. Sondyqtan da, stýdenttik fılmderdiń kórsetilimin asa qajet ári mańyzdy sharalardyń biri dep sanaımyn.
Móldir Bektursyn
T.Júrgenov atyndaǵy QazUÓA
«Kınotaný» mamandyǵynyń 3 kýrs stýdenti
Atalmysh kórsetilim barysynda erekshe atap ótýge turarlyq týyndy retinde kóńilge medet, janǵa demeý bolǵan Álisher Jádigerovtyń «Balyq sorpa» fılmin aıtýǵa bolady. Qarapaıym ǵana aýylda turatyn shaǵyn ǵana januıanyń tynys-tirshiligi sýretteletin bul fılmniń qozǵaǵan taqyryby ózekti. Sebebi, shynashaqtaı ǵana qos búldirshinniń analaryna degen alyp mahabbatyn "balyq sorpasy" arqyly ańǵarýǵa bolady. Joldarynda qansha qıyndyq kezdesse de, aǵashtan oıyp qarmaq jasap, balyq úshin kishkentaı júrekti búldirshin sýǵa júgirip, baýyryn qutqarý úshin ápkesi artynan sekirip, ólimnen arashalap qalǵany qazirgi qoǵamǵa jetispeıtin baýyrmaldyq, nárkes sezim, qamqorlyq sekildi dúnıelerdi dóp basyp bergen. Sonymen qatar, fılmdegi aýyl ájesiniń sózsheńdigi, ańqyldaq, aqkóńildiligi óte shynaıy berilgen. Fılmde inili-ápkeli qos baýyrdy somdaǵan bala akterler de óz rólderin nanymdy asha bildi. Iaǵnı, barlyǵyn shynaıy ómirdegideı kórsetken. Iá, fılm kilt-tosyn jaǵdaıda aıaqtalyp tur. Budan otbasynyń bir-birine degen ystyq uly mahabbatyn ańǵarýǵa bolady.
Al, Mamasheva Aıajannyń «Sohranennye kadry» atty fılmde qyz bala boıyndaǵy uıańdyq pen keýdedegi qorqynyshy, kúndelikti kúızelisteri ashyq sýretteledi. Bir qyzyǵy, mańaıyna min taqpaı, baq pen soryn ózinen ǵana kóretin qyzdyń meńdegen muńyn, jigit ataýlysyna degen ókpe-yzasyn, jan men tán qınalysyn, kózinen aqqan árbir tamshy jasyn aınytpaı keltirgen osy fılmniń rejısseri óz basynan ótkergeni jaıly aıtty. Shyndyǵynda, bundaı sátter men estelikter qyz-qyrqynnyń bárinde bolatyny jasyryn emes.
Tursynbaev Ádildiń «Gúl» atty fılminde áıel zatynyń taǵy bir aýyr taǵdyry beınelenedi. Birqalypty qaıtalanǵan ómirden ábden sharshap, jýasyp, ata-anasyna jaýtańdaǵan qyz ǵumyry. Áıeliniń kózine shóp salyp, syrttan qyzyq izdegen er-azamattyń kúndelikti ómiri taǵy bar. Rejısserdiń kórermenge salǵan oıy, úılenbeı turyp áreń qoly jetken náp-názik gúlin baptaýdyń ornyna, syrtqa nazary aýyp, baryn baǵalamaı júrgen azamattardyń barshylyq ekenin eskertý. Sondaı-aq, dál osy otbasynyń keshken kúıi sekildi súıgenine qaramaı, ajyrasýdan aıaq tartý. Qazirgi otbasylardyń máselelesi boıamasyz, búkpesiz sýretetteletin bul kınofılm biraz er-azamattarǵa oı salady degen oıdamyz.
Dastanuly Rústemniń «Neznakomka» fılmi teatrlandyrylǵan qoıylym ispettes túsirilgen. Fılmde aspaly kópirden ózin tastap, myna jalǵan dúnıemen máńgilikke qosh aıtysýǵa bel býǵan beıtanys arýdy jigit baıqaýsyzda kórip qalyp, ólimnen arashalap qalady. Jigit boıjetkendi qutqaryp alǵannan keıin, qyz jaıly oılana bastaıdy. Onyń sulýlyǵyna tánti bolǵan jigit es-tússiz ǵashyq bolyp, onsyz ómirdiń súreńsiz ekenin ishteı moıyndap, óziniń mahabbatyn izdeýge bel býady. Áıtkenmen, beıtanys arý beıtanys kúıde qalyp, jigitte jaýapsyz mahabbat, izdeýmen ótken kúnder jáne jalt etken úmiti ǵana qalady. Eki jastyń ishki sezimderin dybystyq qatar arqyly ashyp, kóńil-kúılerin jaryqty utymdy paıdalanǵan operator sheberligi arqyly jetkizilgen bul týyndy ózindik stılde túsirilip, eshkimdi qaıtalamaıtyn ózgeshe álemge jeteleýimen kórermendi tánti etti.
Ermahan Asqardyń «Shegirtke mahabbat» atty týyndysy zalda otyrǵan kórermen qaýymnyń kózaıymyna aınalǵan fılmderdiń biri. 11-12 jas shamasyndaǵy balalardyń árqaısysynyń ómirindegi bolǵan jaıttar jaıynda baıandalatyn fılmde ózinen áldeqaıda úlken qyzǵa ǵashyq bolǵan jasóspirim jigittiń pák sezimi jaıly kórsetiledi. Basty róldi somdaǵan bala esh dıalogsyz óz obrazyna enip, kópshilik qaýymdy sendire bilse, qyzdy somdaǵan aktrısa óz syrt kelbetimen, shyraıly júzimen kórermendi tánti etti. Fılmde jumys jasaǵan operator da óz jumysyn jaýapkershilikpen alyp shyqqandyǵy kórinip tur.
Qorytyndylaı kele, kórsetilim barysynda kóńilge túıgenimiz kóp, júrekke alǵanymyz mol boldy. Jas rejısserlardyń tapqyrlyǵy men qııal ushqyrlyǵyna tánti boldyq. Árıne, ózge fılmderdi nashar deýge aýyz barmaıdy. Áıtkenmen, árkimniń talǵamy ár túrli ekeni daýsyz. Kópshilikke unaǵany, kóńilge jaqqany osy týyndylar dep oılaımyz.
Maqpal Baqyt
T.Júrgenov atyndaǵy QazUÓA
«Kınotaný» mamandyǵynyń 3 kýrs stýdenti
Kórsetilim barysynda alǵash bolyp rejısser Álisher Jádigerovtiń «Táýbe» fılmi kórermen nazaryna usynyldy. Bar-joǵy 12 mınýtqa sozylatyn fılmniń aıtar oıy men túpki maǵynasy tereń. Qazirgi tańda qoǵamymyzda oryn alyp jatqan túrli jáıttar men ay máseleler avtorǵa bul fılmdi túsirý úshin túrtki bolǵany anyq baıqalady. Degenmen, din máselesi astarly túrde jetkizilgen týyndy kórermenniń birine unasa, endi biriniń kóńilinen shyqpady. Bul tańqalarlyq jaǵdaı emes. Óıtkeni, bul másele qoǵamdaǵy eń bir kóp talqyǵa alynatyn máselelerdiń biri. Bir otbasynyń ómirimen úlken dúnıeniń betin ashýǵa tyrysqan rejısserdiń batyl sheshimine tek tánti boldyq. Otbasy demekshi, qazirgi tańda da erli-zaıyptylardyń otbasylyq ómiri uzaq jalǵaspaı jatatyny da ras. Fılmde olardyń bir-birine eki tilde sóılep, eki tilde jaýap qaıyrǵanynyń ózi osy máseleni ashyp kórsetedi. Tehnıkalyq jaǵynan da ózge fılmderge qaraǵanda bir qadam alda turǵan «Táýbe» fılmindegi dekoraııa men utymdy kompozıııalyq sheshimder kóńil qýantty. Kórermen jas rejısserdiń oıy men talǵamynyń joǵarylyǵyna kózaıym boldy.
Atalmysh fılminiń izin sýytpaı, Álisher Jádigerovtiń «Balyq sorpa» atty qyzyqqa toly sıýjetterden qabyrǵasy qalanǵan ekinshi fılmin tamashaladyq. Kartınany kóre otyryp, qarapaıym stýdent emes, quddy bir qoltańbasy qalyptasqan rejısser maman túsirgen be degen oıǵa kelesin. Fılmdegi bala akterlerdiń oıyny da erekshe sátti oryndalǵan. Qaı jaǵynan alyp qarasańyz da óte sapaly túsirilgen týyndy mazmuny men aıtar oıy tereń, óte áserli bolyp shyqqan.
Al, Rústem Dastanulynyń «Neznakomka» atty fılmi teatrdyń sahnasyn dekoraııa retinde qoldanǵan fılmde qazirgi tańdaǵy ózekti bolyp tabylatyn óz-ózine qol jumsaý máselesi kóterilgen. Sıýjettik qurylymy jaǵynan ózgeshe, berilý formasy da erekshe. Tehnıkalyq jaǵynan da joǵary deńgeıde oryndalǵan. Atap aıtar bolsaq, rejısserdiń jaryq qoldanýy, rakýrs tańdaýy, oqıǵany baıandaý tásili erekshe.
Aıajan Mamashevanyń «Sohranennye kadry» týyndysynyń alǵashqy kadrlardan-aq rejısserdiń jynysyn birden baıqaýǵa bolady. Sebebi, eshbir er rejısser áıel adamdardyń ishki jan dúnıesin atalmysh fılmdegideı áserli etip jetkize almaıdy, ıaǵnı, áıel jan-dúnıesin sezindire almaıdy. Fılm ıdeıasy men mazmuny da tikeleı osy taqyrypty qozǵaǵan. Avtordyń aıtýynsha, eshbir senarıısiz, ıdeıasyz, tek óziniń jan dúnıesi qalaǵan nárselerdi kórsetken. Tehnıkalyq jaǵynan alǵanda ózge kartınalarǵa qaraǵanda osaldaý. Degenmen, ártúrli plan arqyly rejısser keıipkerdiń ishki álemin áserli taspalaı bilgen.
Ermahan Asqardyń «Shegirtke mahabbat» atty týyndysy kórermen kóńilin qýantyp, áserli emoııalarǵa bóledi. Balǵyn balalyq shaqqa saıahat jasaǵan jas rejısser kartına sıýjetiniń óz ómirinen alynǵandyǵyn jasyrmady. Al, sıýjetine qysqa ǵana toqtalsaq, aýylǵa qaladan jas boıjetken demalysqa keledi. Buryn-sondy bundaı sulý kórmegen basty keıipkerimiz sol qyzǵa kóz tastap, jýynyp jatqan jerinen syǵalaıdy. Sulýmen sol boıy til qatpaı, álgi qyz sońynda qalaǵa ketip qalady. Qyzdyń jýynyp jatqan kadrlaryn qarap otyryp esimizge Dárejan Ómirbaevtyń «Kardıogramma» fılminen kadrlar esimizge tústi. Alaıda, «Shegirtke mahabbat» fılminiń rejısseri Ómirbaevtyń týyndysyn kórmegenin aıtty.
Qorytyndylaı kele, atalmysh is-sharada kórsetilgen barlyq fılmder ózindik talǵammen jasalǵan rejısserlik sheshimderimen este qaldy. Bir qýantatyny, tamashalaǵan fılmderimiz qazirgi tańdaǵy sany kóp, sapasy joq komedııalardan alshaq. Jas bolsa da talantty rejısserlar jınalǵan bul is-sharada kóńilimiz bir serpilip, janymyz jaılanyp, júzimiz nurlanyp qaıttyq.
Álisher Jádigerovtiń «Balyq sorpa» fılmi men Rústem Dastanulynyń «Neznakomka» týyndysyn aıryqsha atap ótken «Kıno tarıhy men teorııasy» kafedrasynyń meńgerýshisi, professor, kınotanýshy Gúljan Qurmanǵalıqyzy aıtpaqshy, kórermen nazaryna usynylǵan fılmder bir-birinen asyp túsedi.
Altynaı Taıjanqulova
T.Júrgenov atyndaǵy QazUÓA
«Kınotaný» mamandyǵynyń 3 kýrs stýdenti
Is-sharany ashyp bergen «Táýbe» fılmi Bolat Qalymbetovtyń sheberhanasynyń 2 kýrs stýdentti talantymen qosa talaby bar, jas bolsada bas bolyp kele jatqan rejısser Álisher Jádigerovtiń týyndysy bolyp tabylady. Fılmde búgingi tańdaǵy ózekti máselelerdiń birazy etene jetkizilgen. Otbasy máselesin dinı kózqaraspen ashý — rejısserdiń utymdy sheshimi. Fılm ózindik ıdeıasymen erekshe.
Atalmysh fılmnen keıin Álisher Jádigerovtyń «Balyq sorpa» atty týyndysy is-sharany jalǵaı tústi. Atalyp ótken týyndy da kóp fılmderden kezdestire bermeıtin oı men sıýjettik qurylym bar. Fılmdegi akter oıyny da keremet deńgeıde. Anasyna balyq sorpasy kerek ekenin estigen balalar óz bastaryn qaterge tigip balyq aýlaýǵa tyrysýyndaǵy olardyń is-áreketteri men dıalogtary ózindik jylýlyq syılap, kásibı adamnyń jumysynyń deńgeıin kórsete aldy.
Kórsetilim Bolat Qalymbetovtyń shákirti Rústem Dastanulynyń «Neznakomka» atty fılmimen jalǵasty. Fılmniń alyp otqan máselesi óte ózekti. Ózine qol jumsamaq bolǵan qansha jastyń emoııalary men áreketteri 14 mınýt aıasynda tolyq ashylǵan. Keıipkerleri de fılmge jaqsy tańdalǵan. Jáne olardyń syrtqy daýystary arqyly tildesýi de óte áserli shyqqan. Sondaı-aq rejısser tehnıkany jaqsy meńgergenin óziniń alǵashqy fılminde-aq dáleldeı aldy. Keremet áýen men kameranyń sátti qozǵalysy joǵary deńgeıdegi fılmniń týýyna úlken negiz bolǵan.
Bolat Qalymbetovtyń taǵy da bir shákirti Ermahan Asqardyń «Shegirtke mahabbat» atty zaty da, aty da qyzyq jas balanyń mahabbatynan quralǵan týyndy boldy. Kartına kóp oılanýdy qajet etpeıdi, kerisinshe ondaǵy ádemi kadrlar men keıipkerlerge qarap demalýǵa bolady. Fılmniń taqyrybyna túsinikteme beretin bolsaq,rejısserdiń óziniń aıtýy boıynsha shegirtkeniń aıǵyry ózinen úlken urǵashylarǵa ǵashyq bolady eken. Fılmde de dál solaı jas balapan qaladan kelgen jasy úlken arýǵa ǵashyq bolyp qalady.
Qorytyndylaı kele kórsetilgen bar fılmniń erekshe talǵammen, bir demmen túsirilgendigin aıtqymyz keledi. Kórermen synynan qoryqpaı óz fılmderin usynǵan rejısserlar ózderine kerekti synı pikirlermen qatar, fılmderi týraly qyzyqty málimettermen de bólisti. Jas mamandar úshin qarjy máselesi de úlken qıyndyq týdyrary bárimizge málim. Sonyń saldarynan sıýjetke sáıkes kelmeıtin akterlyq quramdy alýǵa májbúr bolatyn rejısserlardyń týyndylarynan ataqty akter aǵa-apalarymyzdyń demeýin kórsek óte sapaly dúnıeler shyǵatyn edi degimiz keledi. Aldaǵy ýaqytqa jas mamandarǵa sáttilik tileı otyryp, ozyq týyndylardy ákeledi degen úlken senimmen qaraımyz.
